Pühapäev, november 9, 2025

ROOTSI UUDISED

Soome medõde: Rootsi on ohverdanud oma vanurid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsis töötav soome medõde Sonja Aspinen räägib, et Rootsi koroonastrateegial on varjukülg: seal on ohverdatud vanurid. Nakatumised on tuvastatud enamuses Stockholmi hooldekodudes. Sonjal on jalas kummikud ja peas toidukilest tehtud näokaitse. Õiged kaitsevahendid on haiglas otsa lõppenud, vahendab Yle.

Aspinen on tööl Stockholmi piirkonnas Nynäshamni haigla geriaatriaosakonnas ja tegeleb nüüd üha rohkem koroonapatsientidega. Tavapärased on sellised juhtumid, kus vanurid surevad üksinduses ilma, et lähedased saaksid neid ära saata.

Rootsis on räägitud, et eesmärk on vanureid kaitsta, aga tulemus on risti vastupidine. Iga kolmas koroonasurm on Rootsis olnud hooldekodus. Nakkus on levinud hooldekodudesse üle terve riigi. Stockholmis on valdavas enamuses hooldekodudest nakkus sees. Stockholmis on pooled koroonapatsiendid surnud hooldekodudes.

Rootsi peaminister Stefan Löfven on tunnistanud, et vanurite kaitse pole koroonakriisi ajal õnnestunud. Medõde Aspinen aga ütleb veel teravamalt: Tundub, et Rootsi on ohverdanud vanurid. Neid surnuid enam tagasi ei saa. Rootsis pole veel aru saadud, mida see tähendab.

Karjaimmuunsus pole Rootsis ametlikult tunnistatud koroonapoliitika, aga Aspinen märgib, et sinnapoole pürgitakse. Ametnikud on rõhutanud, et karjaimmuunsus saavutatakse Stockholmis maikuu jooksul ja Rootsi meedikud ootavad pikisilmi seda aega. Aspinen tunnistab, et on õnnelik, et tema eakad vanemad ja vanaema elavad Soomes.

Sonja Aspinen läks Rootsi tööle 1990ndatel aastatel, kui majanduskriisi ajal polnud Soomes tööd saada. Ta asutas 2000ndate alguses oma hooldetöötajate vahendusfirma Ingria ja töötab ise selle kaudu samuti mitmes eri asutuses.

Aspinen märkas, et märtsis hakkas patsiente juurde tulema. Haiglas aga midagi ette ei võetud. Terviseamet teatas 10. märtsil, et viirus levib kiiresti Stockholmis. Haiglakülastused keelustati alles 18. märtsil. Paljud hooldekodude töötajad on nakatunud, samuti lähedased. Viirus on levinud hooldajate kaudu, kuna neid eriti ei testita. Rootsis on testitud põhiliselt haiglate töötajaid ja raskelt haigeid.

Aspinen oli ise kohal, kui üks patsient oksendas meedikutele peale. Patsiendil tuvastati pärast seda koroonaviirus, aga meedikuid isegi ei testitud. Aspinen peab sellist olukorda kahetsusväärseks. Rootsis peetakse koroonaviiruse peiteperioodiks 48 tundi ja kui selle aja jooksul nakatumist ei tuvastata, siis peavad meedikud tööle minema. Aspineni arvates on raske minna tööle teadmisega, et oled võibolla nakatunud. Ta läks üle koroonaosakonda, kuna seal sai omale kaitsevahendid, nii et pole karta, et ta kedagi teist nakatab.

Rootsis on suur puudus vanurite hooldajatest. Palju on võetud tööle hooldajaid teistest riikidest, aga ikka on puudu. Rootsis on paljudel välismaalt tulnud hooldajatel puudulik haridus.

Rootsi minister tunnistas lõpuks, et riigi koroonastrateegia on ebaõnnestunud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Pärast seda, kui Rootsis on tuvastatud ligi 2200 koroonasurma, tunnistas sotsiaalminister Lena Hallengren, et riigi koroonastrateegia on ebaõnnestunud. „See on kahtlemata suur ebaõnnestumine,” ütles Hallengren intervjuus väljaandele Aftonbladet, „kuidagi muud moodi ei saa seda kirjeldada.”

Rootsis on tuvastatud ligi 18 200 koroonaviirusega nakatumist ja 2200 koroonasurma. Reedel tuvastati 131 uut koroonasurma. Hallengreni väitel on tähtis ära hoida viiruse levik hooldekodudes.

Hallengren tunnistas samas, et osa strateegiast on ebaõnnestunud, aga kas see on täielikult ebaõnnestunud, seda näitab tulevik. Rootsis on piirangud teistest Põhjamaadest lõdvemad ja ka nakatumiste ning surmade hulk on elanike arvu arvestades palju suurem.

Rootsi printsess Sofia annab oma panuse võitluses koroonaviirusega!

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Printsess Sofia läbis meditsiinikoolituse, eesmärgiga aidata koroonaviiruse patsiente. Värmlandi hertsoginna osales meditsiinialasel kiirkoolitusel, et hõlbustada tervishoiutöötajate tööd, kes ravivad Covid-19 patsiente. Printsess hakkab tööle Sophiahemmeti Haiglas, mille auesinaine ta on.

Värmlandi hertsoginna ei puhanud möödunud lihavõttepühade ajal, vaid võttis osa Sophiahemmeti Ülikooli korraldatud kiirkursusest, et pakkuda abi meditsiinitöötajatele. Koroonaviiruse pandeemia on tõsiselt puudutanud ka Rootsit: 17. aprilli seisuga oli Rootsis haigusesse nakatunud üle 13 000 inimese, viimase ööpäeva jooksul lisandus lausa 676 uut juhtumit. Olukorra tõsidust näitab ka fakt, et Rootsis on viirushaigusesse Covid-19 surnud juba 1400 inimest.

Kuna tervishoiutöötajatel on väga suur koormus, otsustas Sophiahemmeti Ülikool läbi viia e-kiirkursuse, mis oli esialgselt mõeldud 30 inimesele. Enamik osalejatest olid lennufirma SAS endised töötajad ning endised hotellide ja restoranide töötajad, kes kriisi tõttu on hetkel tööta. Nüüdseks osaleb kursusel iganädalaselt 80 inimest.

Rootsi kuningakoja sõnul tahab printsess vabatahtlikku tööd tehes aidata tervishoiutöötajaid, kellel on ülemaailmse pandeemia tõttu väga suur koormus.

Sophiahemmeti esindaja Pia Hultkrantz ütles, et abitöötajad kergendavad meditsiinitöötajate koormust. Koolituse läbinud inimesed koroonaviiruse patsientidega kokku ei puutu. Abitöötajad võivad näiteks desinfitseerida meditsiinivahendeid, aidata köögis ja koristamisel.

Sophiahemmeti Haigla on seotud Sophiahemmeti Ülikooliga, mis viib läbi koolitusi. Haigla on teinud Rootsi kuningliku perekonnaga koostööd juba aastast 1884. Tol ajal toetas Rootsi ja Norra kuninganna Sophia õendusharidust, mida pakuti eelnimetatud ülikoolis. Printsess Sofiast sai institutsiooni auesinane aastal 2016. Printsess Christina oli olnud antud positsioonil 1972. aastast.

 

 

Rootsi hakkab piiranguid karmistama, samal ajal kui mujal plaanitakse leevendamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsi, mis on seoses piirangutega ujunud vastuvoolu kavatseb hakata nüüd piiranguid karmistama, samal ajal kui mujal Euroopas kavandatakse leevendamist.

Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles täna, et riigis kehtestatud meetmed pole olnud piisavad viiruse leviku tõkestamiseks. Löfvenit on kritiseeritud, et ta pole lasknud sulgeda söögikohti. Samuti on Rootsit kritiseeritud, et riigis pole piisavalt meditsiinivahendeid, vahendab Daily Mail.

Samal ajal plaanitakse Austrias teisipäeval, 14. aprillil  avada kuni 400 m2 poed ning aianduskeskused. Kaubanduskeskused, juuksurid ja suuremad poed avatakse 1. mail. Hotellid ja söögikohad avatakse järk-järgult mai keskpaigast.

Taanis, kus piirangud kehtestati varakult, on kavas lasteaiad ja algklassid avada kolmapäeval, 15. aprillil. Kuni 10 inimeste kogunemiste keeld jääb kehtima ja söögikohad ning juuksurid jäävad suletuks veel kuni 10. maini.

Rootsis kritiseeritakse teiste riikide karme meetmeid: See pole Rootsi tee

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kui välismaal on kritiseeritud Rootsi leebet poliitikat seoses koroonaviirusega ja võrreldud seda Vene ruleti mängimisega inimeste eludega, siis kritiseerib Rootsi terviseameti juht Johan Carlson hoopis teisi riike karantiiniga inimkatsete korraldamises, mis pole Rootsi tee.

„Hoopis see on hull eksperiment, kui sulgeda inimesed siseruumidesse neljaks, viieks kuuks,” kommenteeris Carlson SVT saates Agenda.

Rootsis sai esmaspäeval teatavaks, et koroonaviiruse tagajärjel on surnud 146 inimest, viimase ööpäevaga tuli juurde 36 surma. Kokku on Rootsis tuvastatud üle 4000 nakatumise. Soomega võrreldes palju hullemale olukorrale vaatamata pole Rootsis suletud koole, samuti pole piiratud liikumist. Keelatud on üle 50 inimesega kogunemised ja üle 70-aastastel soovitatakse püsida siseruumides, aga kõik poed ja söögikohad on avatud ilma mingite piiranguteta.

Rootsi valitsus on talitanud kohaliku terviseameti juhiste kohaselt ja terviseameti juht Carlson väidab, et Rootsi on valinud õige tee. Ta on seisukohal, et seeläbi välditakse suuremat nakatumist. „Lõpuks polegi tähtsust, kui palju meil neid nakatumisi oli,” ütles Carlson.

Carlsoni väitel tuleks hoopis mõelda selle peale, mis juhtub inimestega, kes suletakse siseruumidesse ja millised oleks mõjud rahvatervisele seoses koolide sulgemisega. Tema väitel on mitmed tema Euroopa kolleegid mures karmide meetmete pärast. Osalt on mure tingitud sellest, et karme meetmeid ei järgita. Näiteks miks tohib koeraga jalutada üksi, kui kodus on koera teine omanik? Sellised keelud õõnestavad ametivõimude usaldusväärsust, leiab Carlson.

Carlson märgib, et parimaid tulemusi ei saavutata keeldudega, vähemalt mitte Rootsis. Carlsoni väitel vajavad kuudepikkused meetmed mõistmist ja nendega nõustumist. Ühiskonnas on juba palju keelde, näiteks narkootikumide kasutamise osas, aga probleemid pole vaatamata sellele kadunud. Inimesed peavad seetõttu olema teadlikud ja asju mõistma. Nii on Rootsis võideldud selliste nakkustega.

1...363738...60Page 37 of 60