Teisipäev, august 26, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi printsess Sofia annab oma panuse võitluses koroonaviirusega!

NordenBladet – Printsess Sofia läbis meditsiinikoolituse, eesmärgiga aidata koroonaviiruse patsiente. Värmlandi hertsoginna osales meditsiinialasel kiirkoolitusel, et hõlbustada tervishoiutöötajate tööd, kes ravivad Covid-19 patsiente. Printsess hakkab tööle Sophiahemmeti Haiglas, mille auesinaine ta on.

Värmlandi hertsoginna ei puhanud möödunud lihavõttepühade ajal, vaid võttis osa Sophiahemmeti Ülikooli korraldatud kiirkursusest, et pakkuda abi meditsiinitöötajatele. Koroonaviiruse pandeemia on tõsiselt puudutanud ka Rootsit: 17. aprilli seisuga oli Rootsis haigusesse nakatunud üle 13 000 inimese, viimase ööpäeva jooksul lisandus lausa 676 uut juhtumit. Olukorra tõsidust näitab ka fakt, et Rootsis on viirushaigusesse Covid-19 surnud juba 1400 inimest.

Kuna tervishoiutöötajatel on väga suur koormus, otsustas Sophiahemmeti Ülikool läbi viia e-kiirkursuse, mis oli esialgselt mõeldud 30 inimesele. Enamik osalejatest olid lennufirma SAS endised töötajad ning endised hotellide ja restoranide töötajad, kes kriisi tõttu on hetkel tööta. Nüüdseks osaleb kursusel iganädalaselt 80 inimest.

Rootsi kuningakoja sõnul tahab printsess vabatahtlikku tööd tehes aidata tervishoiutöötajaid, kellel on ülemaailmse pandeemia tõttu väga suur koormus.

Sophiahemmeti esindaja Pia Hultkrantz ütles, et abitöötajad kergendavad meditsiinitöötajate koormust. Koolituse läbinud inimesed koroonaviiruse patsientidega kokku ei puutu. Abitöötajad võivad näiteks desinfitseerida meditsiinivahendeid, aidata köögis ja koristamisel.

Sophiahemmeti Haigla on seotud Sophiahemmeti Ülikooliga, mis viib läbi koolitusi. Haigla on teinud Rootsi kuningliku perekonnaga koostööd juba aastast 1884. Tol ajal toetas Rootsi ja Norra kuninganna Sophia õendusharidust, mida pakuti eelnimetatud ülikoolis. Printsess Sofiast sai institutsiooni auesinane aastal 2016. Printsess Christina oli olnud antud positsioonil 1972. aastast.

 

 

Rootsi hakkab piiranguid karmistama, samal ajal kui mujal plaanitakse leevendamist

NordenBladet — Rootsi, mis on seoses piirangutega ujunud vastuvoolu kavatseb hakata nüüd piiranguid karmistama, samal ajal kui mujal Euroopas kavandatakse leevendamist.

Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles täna, et riigis kehtestatud meetmed pole olnud piisavad viiruse leviku tõkestamiseks. Löfvenit on kritiseeritud, et ta pole lasknud sulgeda söögikohti. Samuti on Rootsit kritiseeritud, et riigis pole piisavalt meditsiinivahendeid, vahendab Daily Mail.

Samal ajal plaanitakse Austrias teisipäeval, 14. aprillil  avada kuni 400 m2 poed ning aianduskeskused. Kaubanduskeskused, juuksurid ja suuremad poed avatakse 1. mail. Hotellid ja söögikohad avatakse järk-järgult mai keskpaigast.

Taanis, kus piirangud kehtestati varakult, on kavas lasteaiad ja algklassid avada kolmapäeval, 15. aprillil. Kuni 10 inimeste kogunemiste keeld jääb kehtima ja söögikohad ning juuksurid jäävad suletuks veel kuni 10. maini.

Rootsis kritiseeritakse teiste riikide karme meetmeid: See pole Rootsi tee

NordenBladet — Kui välismaal on kritiseeritud Rootsi leebet poliitikat seoses koroonaviirusega ja võrreldud seda Vene ruleti mängimisega inimeste eludega, siis kritiseerib Rootsi terviseameti juht Johan Carlson hoopis teisi riike karantiiniga inimkatsete korraldamises, mis pole Rootsi tee.

„Hoopis see on hull eksperiment, kui sulgeda inimesed siseruumidesse neljaks, viieks kuuks,” kommenteeris Carlson SVT saates Agenda.

Rootsis sai esmaspäeval teatavaks, et koroonaviiruse tagajärjel on surnud 146 inimest, viimase ööpäevaga tuli juurde 36 surma. Kokku on Rootsis tuvastatud üle 4000 nakatumise. Soomega võrreldes palju hullemale olukorrale vaatamata pole Rootsis suletud koole, samuti pole piiratud liikumist. Keelatud on üle 50 inimesega kogunemised ja üle 70-aastastel soovitatakse püsida siseruumides, aga kõik poed ja söögikohad on avatud ilma mingite piiranguteta.

Rootsi valitsus on talitanud kohaliku terviseameti juhiste kohaselt ja terviseameti juht Carlson väidab, et Rootsi on valinud õige tee. Ta on seisukohal, et seeläbi välditakse suuremat nakatumist. „Lõpuks polegi tähtsust, kui palju meil neid nakatumisi oli,” ütles Carlson.

Carlsoni väitel tuleks hoopis mõelda selle peale, mis juhtub inimestega, kes suletakse siseruumidesse ja millised oleks mõjud rahvatervisele seoses koolide sulgemisega. Tema väitel on mitmed tema Euroopa kolleegid mures karmide meetmete pärast. Osalt on mure tingitud sellest, et karme meetmeid ei järgita. Näiteks miks tohib koeraga jalutada üksi, kui kodus on koera teine omanik? Sellised keelud õõnestavad ametivõimude usaldusväärsust, leiab Carlson.

Carlson märgib, et parimaid tulemusi ei saavutata keeldudega, vähemalt mitte Rootsis. Carlsoni väitel vajavad kuudepikkused meetmed mõistmist ja nendega nõustumist. Ühiskonnas on juba palju keelde, näiteks narkootikumide kasutamise osas, aga probleemid pole vaatamata sellele kadunud. Inimesed peavad seetõttu olema teadlikud ja asju mõistma. Nii on Rootsis võideldud selliste nakkustega.

Rootsi: Stockholmis saavad intensiivravi kohad juba järgmise nädala algul täis, patsiente peab hakkama valima

NordenBladet — Stockholmis saavad intensiivravi kohad järgmise nädala teisipäeval täis, mis tähendab, et patsiente tuleb hakata valima. See tuleb välja ühest Stockholmi piirkonna haigla sisedokumendist. 27. märtsi dokumendi alusel on intensiivravi kohad täis järgmise nädala teisipäeval, vahendab Aftonbladet.

Pandeemia tipp peaks olema Stockholmis 29. aprillil, mil patsiente on kõige enam. Rootsis on praeguseks tuvastatud ligi 1500 koroonaga nakatumist ja ligi 150 surma. Pandeemia on Rootsis jõudnud uude faasi, kus nakatunute ja abivajajate hulk kasvab hüppeliselt.

Rootsis on kavas hakata tegema karme valikuid nende vahel, kes saavad ravile ja kes mitte. Intensiivi ei pääse sotsiaalse staatuse, laste arvu, töökoha või vanuse alusel, vaid selle järgi, kellel on suurem tõenäosus ellujäämiseks. Abi antakse neile, kes elavad veel aasta peale haigust. Teisena antakse abi neile, kel on jäänud elada 6 kuud kuni aasta. Viimasena võetakse ravile need, kelle ellujäämise võimalused on kasinad.

Kriteeriumid tähendavad ka seda, et varasemalt terveid inimesi intensiivi ei võeta. Samuti ei võeta intensiivi südame-, kopsu- ja neeruhaigustega patsiente. Nimetatud haigused takistavad tervenemist. Valmistutakse ka inimeste ravimiseks kodus.

Rootsis ei lasta end koroonaviirusest häirida – elu püütakse hoida võimalikult muutumatuna

NordenBladet — Rootsis valmistutakse väliterrasside avamiseks ning suusamägedel käib aktiivne tegevus. Rootsis kritiseeritakse Soome, Taani ja Norra otsuseid piiride sulgemise kohta – Rootsis ei peeta seda vajalikuks. Rootsis on keelatud vaid üritused alates 500-st osavõtjast, erinevalt Soomest, kus on keelatud üle 10 osavõtjaga üritused. Rootsis on põhikoolid avatud nagu tavaliselt. Kui laps jääb Rootsis ette teatamata koju, siis teeb õpetaja märkuse, vahendab Yle.

Rootsi hoiab piirid teiste Euroopa Liidu riikide kodanikele lahti. Rootsis usutakse rohkem koroonaga seotud soovitustesse kui keeldudesse. Norras kehtestatud suvilatesse mineku keeld ning paljude riikide liikumispiirangud tunduvad Rootsis mõttetu ülereageerimisena. Selle asemel avatakse Rootsis väliterrasse, et inimesed saaksid käia rohkem söögikohtades ja kohvikutes.

Rootsis pole probleeme ka lihavõteteks planeeritud mäesuusareisidega. Rootsi terviseamet seda ei keela, küll aga soovitatakse ära jätta õhtused peod.

Koroonaviirus levib Rootsis samamoodi nagu naabermaades. Rootsi kaitsevägi on asunud välihaigla rajamist Uppsalasse. Üle 70-aastastel soovitatakse Rootsis olla rohkem kodus, aga samas on lubatud korra päevas väljas käia. Rootsis on elanikel soovitatud vältida tarbetuid reise ja kasutama kaugtööd, kui see on võimalik. Gripinähtudega soovitatakse koju jääda. Arvatakse, et kui inimesed soovitusi järgivad, siis on võimalik haiguse levikut kontrolli all hoida.

Inimesed on aga Rootsis mures, kas meetmed on ikka piisavad. Rootsi riigi epidemioloog Anders Tegnell on seisukohal, et inimesed ei pea pikka aega kestvatele piirangutele vastu. Seetõttu Rootsis piiranguid ei kasutata. Kui epideemia laieneb, siis kasutatakse rohkem piiravaid meetmeid.

Mitmed teised riigid on käitunud risti vastupidi. Näiteks Taanis keelati nädal tagasi kõik tegevused. Kui aga Rootsi kinokett vabatahtlikult kõik saalid sulges, siis pidas terviseamet seda mõttetuks, soovitades kasutada kinodes käte desinfitseerimisvahendeid.

Praegu on Rootsis viidud kaugõppele gümnaasiumid, täiskasvanute koolid ja ülikoolid. Valitsus on valmistanud ette eelnõu sulgeda põhikoolid, kui see peaks vajalikuks osutuma. Rootsi terviseameti hinnangul toob aga koolide sulgemine praegu rohkem kahju kui kasu. Rootsis nimelt kardetakse, et koolist koju jäänud noored lähevad kuritegelikule teele. Seetõttu püütakse laste liikumist võimalikult vähe piirata.