Laupäev, november 8, 2025

ROOTSI UUDISED

Eesti: 6. novembril tähistatakse Tartus Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tartus on alates 1990-nadest aastatest kujunenud heaks traditsiooniks tähistada 6. novembril Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva.

Tartu Ülikool asutati Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. See sündmus on kujundanud nii Tartu kui ka kogu Eesti arengut läbi ajaloo kuni tänapäevani välja. Seetõttu tähistatakse ka tänavu Tartus 6. novembril traditsiooniliselt Gustav Adolfi päeva. 6. november on selle silmapaistva Rootsi kuninga mälestuspäev.

Gustav II Adolf langes 1632. aastal lahinguväljal Lützeni all. 30. juunil oli Gustav II Adolf kinnitanud Academia Dorpatensise asutamisüriku ning ülikooli pidulik avamine Tartus toimus 15. oktoobril 1632. Tartu Ülikooli asutamine ja talurahvakoolide rajamine 17. sajandil on pannud tugeva aluse Eesti hariduse ja ühiskonnaelu arengule läbi sajandite.

Tänavuse Gustav Adolfi päeva sündmuste raames korraldab Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond koostöös Rootsi Suursaatkonnaga ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis 6. novembril kell 15.00 algava seminari, kus esinevad loengutega ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. Kaidi Kriisa räägib Gustav Adolfi varauusaegsest pärandist Tartus ning Christer Haglund tutvustab, kuidas tähistatakse 6. novembril Rootsi päeva Soomes ja millised on soomerootsi kultuuritraditsioonid üldisemalt. Seminarile järgneb lillede asetamine Gustav II Adolfi ja Johan Skytte monumentide juurde ning pidulik kontsert ülikooli aulas algusega kl 18.00.

Gustav Adolfi päeva sündmustel Tartus osalevad Rootsi suursaadik Eestis T.E. Mikael Eriksson ja Tartu Ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rootsi kuningapere alustas Rootsi ringreisi

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Sel sügisel külastab Rootsi kuningapere 9 kuningliku visiidi raames Rootsi erinevaid paiku. Ringreisi eesmärk on külastada koroonaviirusest enim kannatanud piirkondi, toetada turismivaldkonda ja suunata tähelepanu ühiskonna erinevatele sektoritele. Kuningapere külastused algavad oktoobris ja kestavad detsembri alguseni.

Kuningakoja sõnul võivad külastuste kuupäevad muutuda ja külastustel järgitakse ohutusnõudeid.

Ringreis algas 12. oktoobril Rootsi kuninga ja kuninganna Stockholmi lääni külastusega. Kroonprintsess Victoria oma abikaasaga külastasid Västmanlandi läänt 15. oktoobril ja seejärel väisatakse Södermanlandi läänt 22. oktoobril. Novembris külastatakse Östergötlandi läänt, mis on printsess Estelle hertsogkond. Prints Carl Philip ja printsess Sofia väisavad oma hertsogkonda, Värmlandi läänt 28. oktoobril. Novembris külastavad nad Dalarni läänt, mis on ühtlasi nende poja, prints Gabrieli hertsogkond.

Enamik külastusi viivad läbi printsess Victoria ja prints Daniel.

Ringreisi käigus külastavad Rootsi 21 läänt Rootsi kuningas, kuninganna Silvia, printsess Victoria, prints Daniel, prints Carl Philip ja printsess Sofia.

Printsess Madeleine ei saa kahjuks oma abikaasaga ringreisist osa võtta, kuna nad elavad USA osariigis Floridas, kus koroonaviirus ei ole hakanud veel taanduma.

 

Rootsi: Printsess Victoria ärgitab kalatööstust tegutsema

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Oktoobri algul osales printsess Victoria virtuaalkohtumisel kalatööstuse esindajate ja ookeaniekspertidega, et arutada kalatööstuse jätkusuutlikkust. Printsessi hinnangul ei ole muudatusi lihtne teha, kuna kalatööstus on niivõrd suur, kuid seda olulisem on jõuda jätkusuutliku kalastamiseni.

Printsess Victoria pidas kõne algatuse Kalandusettevõtted Ookeanide Kaitseks (Seafood Business for Ocean Stewardship) korraldatud kohtumise raames, et uurida võimalusi, kuidas muuta kalatööstus keskkonda säästvamaks.

Algatus loodi 2016. aastal ja see koondab maailma kalatööstuse esindajaid ja teadlasi, eesmärgiga muuta tööstus jäätkusuutlikuks ning säästa maailma ookeane ja meresid. Algatust inspireeris 2015. aastal ilmunud teadusartikkel, milles toodi esile, et kalatööstuse põhitegijate kontrolli all on ligi 19–40% maailma väärtuslikematest kalavarudest, mis tähendab, et nende kalatöösturite tegevuse mõju keskkonnale on ebaproportsionaalselt suur.

Rootsi kroonprintsess juhtis oma kõnes tähelepanu väga tõsistele keskkonnaprobleemidele: kliima soojenemine on viinud olukorrani, kus mereloomad surevad välja kaks korda kiiremini kui maismaaloomad. Maailmamere taseme tõus ohustab kalakasvatusi, kuna suurendab haiguste esinemise riski. Lisaks on väga suur probleem ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük.

Printsess Victoria rõhutas, et kalatööstuse põhitegijate eeskuju tööstuse jätkusuutlikumaks muutmisel on väga oluline, kuna inspireerib ka teisi nii käituma.

Rootsi printsess ärgitas kalatööstureid koheselt eesmärke seadma ja tegutsema, kuna olukord on kriitiline.

Allikad: NordenBladet.com, oceanconference.un.org

Sensatsiooniline leid parvlaevalt Estonia: laeva keres on suur auk

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – 28. septembril linastunud Discovery Networki dokumentaalsari näitab parvlaevast seninägemata kaadreid. Laeva kerest on leitud 4 m pikkune auk, mis oli varasemalt merepõhjas peidus.

Norra Trondheimi meretehnika professori Jørgen Amdahli arvates ei saa välistada, et laevakere kahjustus oli põhjus, mis viis parvlaev hukkumiseni.

Estonia laevavrakki uuriti allveelaeva roboti abil 2019. aasta sügisel.

Uus leid toetab teooriat, et laevakeres tekkis suur auk, mis põhjustas laeva hukkumise.

Parvlaev läks põhja kõigest 55 minutiga. Ainult 137 inimest pääses ja 852 inimest hukkus.

Laev lebab merepõhja savisel pinnal ja on hakanud merepõhjas ümber pöörduma. Laev on liikunud rohkem püsitisse asendisse, mistõttu on muutnud tüürpoordi nähtavaks. Uus avastus tehtigi tüürpoordi osal.

Sukeldumist korraldas ajakirjanik ja filmirežissöör Henrik Evertsson. Sukeldumisel osales ka üks Põhjamaade juhtivaid sukelduseksperte Linus Andersson.

Kui varasemalt ringles teooria, et laeva pardal võis toimuda plahvatus, siis nüüd räägitakse, et augu põhjustas tõenäoliselt üsna suure objekti  väline jõud, mis tungis laeva kerre ja kahjustas terastalasid.

Ametliku versiooni kohaselt oli parvlaev Estonia huku põhjuseks tormise ilma tõttu lahtitulnud vöörivisiir: autotekile sattus vesi, mistõttu laev sattus kreeni ja läks põhja.

Palju laevahuku üleelanud inimestest ei ole siiani laevahuku lõppraportiga nõus: neil on kahtlusi, et lõppraport ei ole kajastanud seda, mida nemad laeval kogesid.

On lootus, et lõpuks selgub tegelik tõde, miks parvlaev Estonia hukkus 28. septembril 1994.

Eesti peaminister Jüri Ratas teatas, et algatatakse laevavraki uus uurimine, mida juhib Eesti Vabariik. Koostööd tehakse ka teiste Põhjamaadega.

 

Allikas: Aftonbladet.se

 

Rootsi kuningapere tähistab: prints Gabriel sai 3-aastaseks

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Prints Carl Philipi ja printsess Sofia noorim poeg Gabriel tähistas 31. augustil sünnipäeva: Dalarna hertsog sai 3-aastaseks. Erilise päeva jäädvustamiseks tegid prints Gabrieli vanemad Instagrammis toreda postituse, kus on näha sünnipäevalast rõõmustamas lõbusa tordi ees.

Gabriel Carl Walther nägi ilmavalgust 31. augustil 2017. aastal Danderydi haiglas Rootsis. Tema nime ja tiitli tegi sama aasta 4. septembril teatavaks kuningas Carl XVI Gustaf valitsuse kohtumisel. Kuningapere noore liikmele anti tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi prints Gabriel Carl Walther, Dalarna hertsog.

Prints Gabriel ristiti 4. detsembril 2017. aastal Drottningholmi lossi kuninglikus kabelis. Tema ristivanemad on printsess Madeleine, ema õde Sara Hellqvist, nõbu Thomas de Toledo Sommerlath, isa sõber Oscar Kylberg ja ema sõber Carolina Pihl.

Prints Gabriel on troonipärimise liinis 6. kohal oma tädi, kroonprintsess Victoria, tema laste, printsess Estelle ja prints Oscari, oma isa, prints Carl Philipi, ja oma vanema venna, prints Alexandri järel.

2019. aasta oktoobris viis kuningas Carl XVI Gustaf läbi muudatuse: prints Carl Philipi ja printsess Madeleine’i lastel ei ole enam Tema Kuningliku Kõrguse tiitlit. Rootsi kuninga viis lastelast on aga endiselt kuningapere liikmed.

Muudatuse eesmärk oli ühtlustada monarhiat, mistõttu jäid kuninglikud tiitlid ainult printsess Victoria lastele. Teistelt lastelastelt ei oodata kuninglike kohustuste täitmist täisealiseks saamisel.

1...323334...60Page 33 of 60