NordenBladet – Rootsi kuningakoja andmetel ei veeda printsess Madeleine erinevalt esialgsetest plaanidest selle aasta jõule Rootsis.
Printsess Madeleine elab koos abikaasa ja kolme lapsega USA Florida osariigis ning oleks tahtnud kindlasti tulla Rootsi, et lisaks jõuludele tähistada ka oma ema, kuninganna Silvia sünnipäeva 23. detsembril.
Olukorra on tinginud koroonaviiruse pandeemia, mis on muutnud reisimise USA ja Euroopa vahel väga keeruliseks.
Printsess Madeleine on viimased aastad elanud oma perega Miamis Floridas. Varasemalt elasid nad Londonis, kuid 2018. aasta augustis otsustasid kolida USA-sse. Perekonnal on ka oma residents Stockholmis ja tavapäraselt külastavad nad Rootsit mitu korda aastas.
NordenBladet – Mõned aastad tagasi osales kuninganna Silvia Rootsi dokumentaalsarjas, kus rääkis lähemalt Drottningholmi lossist ja ütles ka, et lossis kummitab. Kuninganna avaldas, et Rootsi kuningapere residentsi külastavad kummitused on heatahtlikud.
Ta märkis, et lossis valitseb väga positiivne õhkkond, mistõttu kummitused ei hirmuta neid. Mõnikord on ruumis tunda, et sa ei ole üksi, vaid seal viibib veel keegi teine.
Lisaks kuningannale on eriskummasilisi asju täheldanud ka kuninga õde. Printsess Christina hinnangul on majas tunda väga palju energiat ja ajalugu arvestades on täiesti loomulik, et eelkäijate energiat võib endiselt tajuda.
Lossi valvanud isikud on täheldanud, kuidas keset sooja suve lähevad ruumid ootamatult külmaks ning uksed avanevad ja sulguvad iseenesest.
Lisaks Drottningholmi lossile kummitab ka Stockholmi kuningalossis. Viimast külastavad peamiselt kaks vaimu: valge daam ja hall mees.
Hall mees on väikest kasvu ja kannab vanamoelist kapuutsiga mantlit. Ta on end ilmutanud kõikidele kuningatele, v.a praegusele kuningale.
Seevastu valget daami on tunnetanud ka kuningas Carl XVI Gustaf. Legendi kohaselt ilmub kummitus, kandes valget pitskraega siidkleiti siis, kui keegi lossis sureb. Kuninga sõnul puutus ta kummitusega kokku pärast vanaisa surma. Arvatakse, et valge daami puhul on tegemist Agnes Orlamündega, kes elas 14. sajandil.
Lisaks eeltoodule on kuuldud ka iseäralikke helisid. Kui kuninganna Silvia ootas kroonprintsess Victoriat, oli kuulda kummaliseid mütsatusi. Valvurid läksid välja vaatama, kuid kedagi ei leitud.
NordenBladet —Rootsi politseijuht Säpon Thornberg ütles intervjuus väljaandele Financial Times, et Rootsi migrantide kambavägivald ohustab demokraatiat. „Kui nad ei integreeru, siis peavad nad arvestama tagajärgedega. Me oleme olnud nende suhtes liiga leebed,” tunnistas Rootsi politseijuht.
Politseijuhi väitel on demokraatia ohus, kui kambavägivallast jagu ei saada. Politseijuht ütles, et konkureerivate jõukude omavaheline arveteõiendamine ning perekondade klannide võimutsemine teatud piirkondades kujutab endast üha suuremat ohtu.
Rootsit on viimastel aastatel tabanud suur vägivallalaine, kus tärisevad relvad ja plahvatavad pommid. Kõige enam on ohustatud Stockholmi, Göteborgi ja Malmö migrantide piirkonnad.
Rootsi politsei hinnangul on riigis ligi 60 ohustatud piirkonda, kus valdav osa elanikest on tulnud välismaalt või on nende vanemad sündinud välismaal. Thornbergi väitel näitab see Rootsi ühiskonna ebaõnnestumist, kui niisugustel piirkondadel on lastud tekkida.
Thornberg ütles, et ebaõnnestumine on koolides, samuti mõjutavad töötus ning vanematelt saadavate rollimudelite puudumine. Politseijuhi väitel on noorte meeste integreerimine ebaõnnestunud. Kui noored mehed ei soovi integreeruda, siis peavad sel olema tagajärjed. Rootsi ühiskond on teinekord olnud liiga leebe, tunnistab politseijuht.
Politseijuht ütles, et grupeeringutes on nii, et kui politsei kellegi vahistab või keegi tapetakse, siis on kohe 10-15 meest valmis selle koha täitma. Thornberg ütls, et ta loodab, et Rootsis on lõpuks toimunud ärkamine ning poliitikud on valmis probleemiga tegelema. Olukorra normaliseerimine võtab aga aega.
NordenBladet — Tartus on alates 1990-nadest aastatest kujunenud heaks traditsiooniks tähistada 6. novembril Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva.
Tartu Ülikool asutati Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. See sündmus on kujundanud nii Tartu kui ka kogu Eesti arengut läbi ajaloo kuni tänapäevani välja. Seetõttu tähistatakse ka tänavu Tartus 6. novembril traditsiooniliselt Gustav Adolfi päeva. 6. november on selle silmapaistva Rootsi kuninga mälestuspäev.
Gustav II Adolf langes 1632. aastal lahinguväljal Lützeni all. 30. juunil oli Gustav II Adolf kinnitanud Academia Dorpatensise asutamisüriku ning ülikooli pidulik avamine Tartus toimus 15. oktoobril 1632. Tartu Ülikooli asutamine ja talurahvakoolide rajamine 17. sajandil on pannud tugeva aluse Eesti hariduse ja ühiskonnaelu arengule läbi sajandite.
Tänavuse Gustav Adolfi päeva sündmuste raames korraldab Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond koostöös Rootsi Suursaatkonnaga ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis 6. novembril kell 15.00 algava seminari, kus esinevad loengutega ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. Kaidi Kriisa räägib Gustav Adolfi varauusaegsest pärandist Tartus ning Christer Haglund tutvustab, kuidas tähistatakse 6. novembril Rootsi päeva Soomes ja millised on soomerootsi kultuuritraditsioonid üldisemalt. Seminarile järgneb lillede asetamine Gustav II Adolfi ja Johan Skytte monumentide juurde ning pidulik kontsert ülikooli aulas algusega kl 18.00.
Gustav Adolfi päeva sündmustel Tartus osalevad Rootsi suursaadik Eestis T.E. Mikael Eriksson ja Tartu Ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser.
NordenBladet – Sel sügisel külastab Rootsi kuningapere 9 kuningliku visiidi raames Rootsi erinevaid paiku. Ringreisi eesmärk on külastada koroonaviirusest enim kannatanud piirkondi, toetada turismivaldkonda ja suunata tähelepanu ühiskonna erinevatele sektoritele. Kuningapere külastused algavad oktoobris ja kestavad detsembri alguseni.
Kuningakoja sõnul võivad külastuste kuupäevad muutuda ja külastustel järgitakse ohutusnõudeid.
Ringreis algas 12. oktoobril Rootsi kuninga ja kuninganna Stockholmi lääni külastusega. Kroonprintsess Victoria oma abikaasaga külastasid Västmanlandi läänt 15. oktoobril ja seejärel väisatakse Södermanlandi läänt 22. oktoobril. Novembris külastatakse Östergötlandi läänt, mis on printsess Estelle hertsogkond. Prints Carl Philip ja printsess Sofia väisavad oma hertsogkonda, Värmlandi läänt 28. oktoobril. Novembris külastavad nad Dalarni läänt, mis on ühtlasi nende poja, prints Gabrieli hertsogkond.
Enamik külastusi viivad läbi printsess Victoria ja prints Daniel.
Ringreisi käigus külastavad Rootsi 21 läänt Rootsi kuningas, kuninganna Silvia, printsess Victoria, prints Daniel, prints Carl Philip ja printsess Sofia.
Printsess Madeleine ei saa kahjuks oma abikaasaga ringreisist osa võtta, kuna nad elavad USA osariigis Floridas, kus koroonaviirus ei ole hakanud veel taanduma.
