Kolmapäev, november 27, 2024

NORRA UUDISED

Norra pakub varjupaika Venemaalt põgenenud luure-valgevaalale Hvaldimir – Fjordidesse plaanitakse maailma esimest avavee vaalakaitseala

NordenBladet — Norras on kavas luua varjupaik veeloomadele, nende seas valgevaalale Hvaldimir, kes põgenes Venemaalt 2019. aastal. Kui 2019. aastal hakkas valgevaal Norra kalalaevadega mängima ja turistidega suhtlema, sai sellest internetis sensatsioon, vahendab Guardian.

Seltskondlik olend tundus hoidvat inimeste poole ja neid tõmbas tema poole. Kuid Hvaldimiri lugu näib olevat kurb. Ta kandis algul rakmeid, millel oli tempel „Peterburi varustus”. Meedia läks selle peale hulluks, temast räägiti kui „spioonvaalast”.

Kuna ta näib olevat inimeste poolt koolitatud ja inimestega harjunud, ei saa ta looduses hästi hakkama ja teda ohustavad lõhekasvatajad, kui ta veedab aega võrkude ääres, sööb lõhetoiduga kohale meelitatud kalu ja tüütab kalureid.

Kuid nüüd võib tema olukord muutuda. Üht Briti ettevõtjat puudutas tema lugu nii, et ta püüab nüüd koguda raha, et luua Norra fjordidesse maailma esimene avavee vaalakaitseala. Tööd Hammerfesti linna lähedal 200 hektari suurusel kaitsealal algavad järgmise aasta alguses. Endine kinnisvaramogul Adam Thorpe asutas heategevusorganisatsiooni OneWhale, mis praegu rahastab Hvaldimiri jälgimist ja kaitset ning on rahastanud uuringuid, mis võimaldavad varjupaiga rajamist. Ta tegi koostööd filmirežissööri Regina Crosbyga, kes ütles, et hakkas  tegutsema pärast seda, kui ta läks ahastuses olevat vaala filmima.

„Kõik on sellesse vaala YouTube’i videote kaudu armunud,” ütles Thorpe. „Lugesin tema kohta National Geographicust 2019. aastal ja tundus see murettekitav. Ta on selgelt kodustatud ja ta on suurepärane isiksus. Mõtlesin, et noh, kui me suudame luua varjupaiga või kaitseala, mis kaitseb vaala laevaliikluse eest, siis see tähendab, et ta saab ise kala püüda ja elada võimalikult loomulikku elu.”

Thorpe’il on Norra valitsuselt luba talle kuuluv fjordi võrguga eraldada, kui ta suudab koguda raha – 250 000 naela, et hankida võrgud ala piiramiseks, luua põhilised majutuskohad töötajatele läheduses viibimiseks ja elanike jälgimiseks, samuti veterinaarlaborile hoolduse pakkumiseks.

Kaitseala oleks piisavalt suur, et võtta vastu hulk vaalu, kes on inimeste poolt välja õpetatud ja harjunud vangistuses elama. Projekt loodab võimaldada vaaladel ise jahti pidada ja üksteisega suhelda ning lõpuks nad loodusesse tagasi lasta. Thorpe arvab, et see oleks parem kui mõned zooloogide soovitused, et vaalu nagu Hvaldimir, hoitakse vangistuses akvaariumis.

„Selle vaala lugu rääkides saame pakkuda varjupaika ka teistele endistele vangistuses peetud vaaladele,” ütles ta. „Kaitsealal ei ole lõhefarme ega liigu paate sisse ega välja, mis välistab vigastuste ohu propelleriga.”

Kuid kuigi projekt algas väikese operatsioonina, kus vaid Thorpe ja Crosby püüdsid Hvaldimiri kaitsta, on see kasvanud suuremaks mittetulunduslikuks projektiks, mille juhatuses on maailma juhtivad teadlased, loomaarstid ja looduskaitsjad, kes töötavad varjupaiga loomise nimel. See on äratanud huvi isegi Netflixis, kes peab Crosbyga läbirääkimisi filmi üle, mis dokumenteerib vaala ja tema teekonda vangistusest merre ja varjupaika.

Kardetakse, et vaal võidakse surmata, kui ta jätkab lõhekasvatajate tülitamist. Norral on selles valdkonnas kogemusi; valitsus sattus hiljuti kriitika alla morsk Freya tapmise eest pärast seda, kui see tõmbas fjordi lähedale turiste.

„Peame Hvaldimirit pidevalt jälgima ja veenduma, et ta ei tekitaks ebameeldivusi lõhefarmides, kus talle meeldib aega veeta,” selgitas Thorpe. „Üks tema varasemaid töökohti on selgelt olnud paatide ja propelleritega tegelemine. Ja nii on üks tema nippe keerata nöör ümber propelleri. Kuigi sellised asjad on armsad, on need lõhefarmide jaoks üsna masendavad. Kui lõhefarmis peaks midagi juhtuma ja teda selles süüdistataks, siis tapetaks ta kohe ära, selles pole vähimatki kahtlust.”

Fotod: Väljavõtted YouTube videost

 

Selgusid 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu auhinnad

NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.

Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.

Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.

 

Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.

 

Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.

 

Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.

 

Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.

Lisainfo: https://www.norden.org/en/nordic-council-prizes 

 

 

Kokkuvõte Oslos toimunud konverentsist: KUIDAS kaasata noori kriisiolukordade lahendamisse?

NordenBladet — 17-18. oktoobril toimus Oslos konverents, mis tõi kokku Põhja- ja Baltimaade noored. Kohtumisel käsitleti eelkõige noorte rolli koroonapandeemias ning noorte paremat kaasamist sarnastes kriisiolukordades. Oslo poole reisis kolmeliikmeline meeskond, kelle hulka kuulusid Mariliis Kalinina (Rae Noortevolikogu esimees), Andra Heinat (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindaja) ja Kaarel Taimla (ENLi juhatuse aseesimees).

Esimese päeva fookuses oli pandeemia põhjustatud tagajärgede analüüsimine noortevaldkonnas. Palju oli võimalusi omavahel suhelda ja kogemusi vahetada, seda just workshoppides. Kõige olulisemaks pidasid konverentsil osalenud noored kriisi ajal teavitamist, koostööd ja ühist tegutsemist – seda just noorte suunas ja noortega koos. Viimase kriisi ajal tunti, et noorte ja nende teadmiste vastu huvi sisuliselt puudus – vähemalt otsustajate tasandil küll. Räägiti ka, kuidas riigi loodud süsteemid tegelikult hästi ei töötanud. Näiteks räägiti meie mõistes valgusfoori süsteemist, kus vahetpidamata muudeti olukord punase, rohelise, kollase peale. Nii ei olnud ainult informatsioonipuudus vaid ka ebastabiilsus. Et koolid olid pikalt kinni, on praeguseks täheldada õpiraskusi, ehkki seda oleks saanud vältida. Toodi välja, et riigid oleks võinud välja pakkuda mentorid, kes oleksid saanud noori paremini abistada. Räägiti, kuidas distantsõppe ajal oleks olnud vaja rohkem pause, võimalusi teha väike jalutuskäik või korralik lõuna. Selle asemel istuti aga tundide kaupa järjest arvutis ning paljude jaoks muutus õppimine seetõttu ebaatraktiivseks.

Seejärel arutati, kuidas käituda, kui peaks saabuma uus kriis. Cristian Hellevang (Norra Kohalike ja Piirkondlike Ühenduseste Liit) rõhutas, kui oluline on noorte parem ning otsesem kaasamine, nende kuulamine ja aitamine. Ta väärtustas dialoogi noortega, sest kuidas muidu teada, mida nad päriselt vajavad. Ühest erivajadustega noorte ühendusest pärit tütarlaps rääkis, kuidas prioriteet nihkus täielikult vanematele inimestele ja krooniliste haigustega noortel polnud võimalik saada regulaarset meditsiinilist abi. Selline olukord ei tohiks kindlasti kunagi korduda.

Fookusgruppides anti ka häid nõuandeid:

  • Ehita juba enne kriisi üles vastupidav osalusstruktuur, kujunda kaasavad harjumused ja hoiakud.
  • Tunnista, et lapsed ja noored on heterogeenne rühm – neid kõiki ei tohi käsitleda samasuguselt!
  • Kaasa lapsed ja noored kriisiks valmisoleku struktuuri.
  • Lihtsalt kuula, mida lastel ja noortel on öelda – nad teavad rohkem, kui sa arvata oskad.

Teisel päeval rääkis Kirsten Kvalø (Norra Riiklik Inimõiguste Institutsioon) näiteks õigusest olla kaasatud. Peamine mure oli tema hinnangul, et noored isegi ei tea oma õigusi ning ei kasuta neid enda kasuks ära. Seetõttu on Kristeni sõnul oluline julgustada noori. Toimus ka pikem arutelu Balti riikide esindajatega. Pealtnäha tundus, et meie süsteemid ja murekohad on sarnased ning just seetõttu on mõistlik koos nendele lahendusi otsida. Põhiliselt toodi ikka välja seda, kuidas noorte seas on passiivsus veelgi kasvanud. Kui rääkida näiteks noortevolikogudest, siis peetakse neid liiga poliitiliseks. Eksisteerib hirm võtta vastutust, veel enam, kui vaja on formuleerida oma seisukoht ja see avalikustada. Või laiemalt ei soovita endile võtta lisakohustusi jms. Seega leiti, et omavahelise koostöö arendamiseks ja lahenduste leidmiseks võiks luua ala rakkerühma, teha õppereise. Nii saaks atraktiivsemalt kaasata ka tavalisi noori.

Muidugi oli osalistel võimalik nautida kaunist ning sügist Oslot ja osaleda peale programmi korraldatud õhtusel sündmusel.

Avafoto: Pexels

 

Norra: DNB internetipangas esineb juurdepääsuprobleeme

NordenBladet – Mitmed DNB kliendid on esitanud teateid DNB internetipanga probleemidest.

Meil ​​on probleeme internetipangaga ning see mõjutab osade eraklientide sisselogimist, makseid ja ülekandeid. Mobiilipanka see ei mõjuta.

Vabandame klientide ees, keda see puudutab, ja tegeleme praegu probleemide lahendamisega,” ütleb kommunikatsiooninõunik Kari Vartdal Riise.

__________________________________
DNB ASA on Norra suurim finantsteenuste kontsern, mille varade kogumaht on 20. mai 2016 seisuga üle 1,9 triljoni Norra krooni ja turukapitalisatsioon 164 miljardit Norra krooni. DNB peakontor asub Oslos.

Norra: Börsifirma SAS sai lennuametilt 100 000 Norra krooni trahvi

NordenBladet – Norra lennuamet määrab Skandinaavia lennukompaniile SAS 100 000 Norra krooni (tänase kursiga on see 9629.73 EUR) suuruse kohustusliku trahvi selle eest, et pärast suvist streiki ei le hüvitatud tagasimakseid. Ettevõte võib saada uue, suurema trahvi 10 päeva pärast, kui järelevalveasutus ei ole järelpärimisele rahuldavat selgitust saanud, kirjutab NRK.

23. septembril trahvis Stockholmi ja Kopenhaageni börs SASi, sest ettevõte avalikustas 4. juulil enne börsi kaudu info jagamist meedias informatsiooni SASi pilootide streigi kohta.

Pandeemiast räsitud ja odavatest konkurentidest survestatud SAS otsis juulis pankrotikaitset, kuna piloodid alustasid kahenädalast streiki, lootes tõusta üheksa kuni 12 kuu jooksul konkurentsivõimelisemaks lennufirmaks.

Vaatamata SAS-i järjest saatvatele skandaalidele on aktsia (SAS.ST) teinud viimasel nädalal korraliku tõusu, kaubeldes täna Stockholmi börsil (19.oktoober) 0,5334 rootsi krooni juures.