Norra näitleja Aksel Hennie sai alkoholiseaduse rikkumise eest kopsaka trahvi

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Tuntud Norra näitleja Aksel Hennie kaotas vaidluse Norra terviseametiga. Hennie peab tasuma 124 000 Norra krooni (ligikaudu 11 000 eurot) suuruse trahvi, kuna rikkus oma veinimargi turuletoomisel karmi alkoholiseadust.

Juhtumi asjaolud

Rikkumine leidis aset 2024. aastal, kui Hennie tõi turule oma isikliku veinisarja nimega “Petit Vilain”. Norra ametivõimude hinnangul eksis näitleja toodet reklaamides riigi rangete seaduste vastu, mis keelavad alkoholi avaliku reklaami.

Kuigi Hennie esitas otsuse peale kaebuse, jättis järelevalveorgan selle rahuldamata. Telekanalile TV 2 antud kommentaarides on näitleja varem öelnud:

“Selle summa suurusest ja sellest, millele nad täpselt reageerivad, on raske aru saada. Üle 100 000 kroonine trahv ei ole minu jaoks tühiasi. Olen püüdnud järgida kõiki reegleid ja teha kõik õigesti.”

Norras (sarnaselt teistele Põhjamaadele) on alkoholireklaamile kehtestatud ühed maailma karmimad piirangud.

  • Täielik reklaamikeeld: Norras on alates 1975. aastast keelatud igasugune alkoholi reklaamimine. See hõlmab nii televiisorit, ajakirjandust kui ka sotsiaalmeediat.

  • Mõjutajad ja kuulsused: Seadus on eriti range avaliku elu tegelaste suhtes. Kui tuntud inimene eksponeerib oma sotsiaalmeedia kanalites alkoholibrändi, loetakse seda ebaseaduslikuks turunduseks, isegi kui postitus tundub “elustiili” sisuna.

  • Hinnastamine: Trahvid ongi Norras suured, et neil oleks hoiatav mõju ja need ei muutuks lihtsalt “turunduskuluks” suurtele ettevõtetele.

Kes on Aksel Hennie?

Aksel Hennie on üks Norra edukamaid näitlejaid, kes on teinud märkimisväärse karjääri ka Hollywoodis. Tema tuntumad rollid on filmides:

  1. “Headhunters” (Hodejegerne) – Norra läbi aegade üks edukamaid põnevikke.

  2. “The Martian” (Marslane) – mängis koos Matt Damoniga.

  3. “Max Manus” – ajalooline sõjadraama.

Norra parlament liigub alkoholi müügi lubamise suunas kaughallatavates kauplustes

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Homme hääletab Norra parlament (Storting) seaduseelnõu üle, mis annaks kaughallatavatele ja mehitamata kauplustele õiguse müüa alkoholi. Tervisekomisjonis saavutas eelnõu juba enamuse toetuse, mis viitab suurele tõenäosusele seadusemuudatuse vastuvõtmiseks ka parlamendi täiskogul.

Tervisekomisjonis hääletas eelnõu vastu vaid Kristlik Rahvapartei (KrF). Ülejäänud erakondade toetus tähendab, et parlamendis on oodata eelnõu edukat läbimist.

Plaanditav seadusemuudatus teeb suurt heameelt Progressiparteid (FrP) esindavale parlamendiliikmele Nordlandist, Dagfinn Olsenile.

„Terved kohalikud kogukonnad sõltuvad nendest poodidest. Seetõttu peame meie, poliitikud, tagama raamistiku, mis võimaldab hoida kulud madalana ja kaupluste uksed avatuna,“ rõhutas Olsen ametlikus pressiteates.

Praeguseks on vastava heakskiidu alkoholi müügiks saanud juba ligikaudu 100 kaughallatavat kauplust. Uue eelnõu jõustumine laiendaks seda õigust kõikidele Norras tegutsevatele kaughallatavatele poodidele.

Seaduseelnõu algatajateks on Norra Konservatiivne Partei (Høyre), Progressipartei (FrP), Keskerakond (Sp), Liberaalne Partei (V) ja Rohelised (MDG).

„Kui Norra Terviseameti esialgne hinnang oleks jäänud kehtima, oleks sellel olnud väga tõsised tagajärjed neile ligi sajale kauplusele, mis on juba varasemalt heakskiidu saanud,“ nentis Olsen lõpetuseks.

1. Mis on kaughallatavad ja mehitamata kauplused? Need on poed, kus ei viibi kohapeal ühtegi klienditeenindajat ega kassapidajat. Kliendid saavad poodi sisse näiteks pangakaardi või nutitelefoni rakenduse abil, skannivad oma tooted ise ja maksavad automaatkassas. Sellised poed on sageli avatud ööpäevaringselt. Norras (ja ka paljudes teistes riikides) on sellised poed elutähtsad just maapiirkondades ja väikestes külades, kus tavalise poe ja personali ülalpidamine oleks liiga kallis.

2. Milles seisneb alkoholi müügi probleem? Tavaliselt nõuab seadus, et alkoholi müües peab müüja veenduma ostja vanuses (et tegemist poleks alaealisega) ja tema seisundis (et ostja poleks silmnähtavalt joobes). Ilma personalita poes on seda keeruline teha. Kui see seaduseelnõu vastu võetakse, tähendab see, et riik kiidab heaks tehnoloogilised lahendused (näiteks vanuse kontrollimine digitaalse isikutuvastuse, nagu Norra BankID, või kaamerate ja kaughalduse kaudu), mis lubavad alkoholi osta ka siis, kui ühtegi töötajat füüsiliselt kõrval ei seisa.

Kokkuvõttes: Eelnõu annaks sellistele automatiseeritud poodidele seadusliku õiguse alkoholi müüa, kasutades vanuse tuvastamiseks digitaalseid lahendusi. Artiklist selgub, et see on nende poodide ellujäämiseks rahaliselt väga oluline, kuna alkoholi müük moodustab poe käibest arvestatava osa.

Norra: Diplomaat Mona Juul kasutas Epsteini eralennukis reisimiseks välisministeeriumi diplomaatilist passi

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Nordenbladet – Norra tippdiplomaat Mona Juul kasutas Jeffrey Epsteini eralennukiga seotud reisikorraldustes Norra välisministeeriumi diplomaatilist passi ajal, mil reisid olid väidetavalt erareisid.

Norra ajaleht Aftenposten kirjutab, et tegu oli kahe reisiga, mis olid kavandatud 2011. aasta märtsi ja mai paiku ning mille kohta leidub e-kirjavahetuses viiteid, et Juul (koos abikaasa ja lastega) planeeris ja/või teostas lende Epsteini lennukiga – sh St. Thomasele (USA Neitsisaared) ning eraldi Bermudale planeeritud reis.

Mida ütleb välisministeerium diplomaatilise passi kohta?

Norra välisministeeriumi selgituse järgi on diplomaatiline pass “ainult ametlikuks kasutuseks” ja seda ei tohiks kasutada erareisidel – erareisil tuleb kasutada tavalist politsei väljastatud passi. Seda seisukohta on ministeerium kinnitanud ka varem, lisades, et erandeid võib olla näiteks välislähetuses olevatel töötajatel, kes võivad mõnel juhul valida, kas kasutavad tava- või diplomaatilist passi.

Taustaks: Norra õigusruumis ei käsitleta diplomaatilisi passe samade reeglitega nagu tavalisi passe – need on seotud välisteenistuse erireeglitega (nn välisteenistuse instruktsioonid), mitte üldise passikorraldusega.

Mis on Juuli juhtumi puhul keskne probleem?

Küsimus ei ole ainult selles, kellega ja mil viisil reisiti, vaid ka selles, kas riigi väljastatud diplomaatilist reisidokumenti kasutati olukorras, kus tegemist polnud ametliku lähetuse ega riikliku ülesandega. Aftenposteni andmetel toimus see ajal, mil Juul oli välisministeeriumist puhkusel/perioodil, mil ta ei olnud ametireisil, ning ministeerium rõhutab, et diplomaatiline pass on mõeldud ametireisideks.

Norra valitsuse (regjeringen.no) teatel vabastati Juul ajutiselt tööülesannetest, kuni ministeerium uurib tema teadmisi ja kontakte Epsteiniga, ning seejärel astus ta suursaadiku kohalt tagasi. Välisminister Espen Barth Eide selgitas, et Juuli varasemad seosed Epsteiniga olid „tõsine otsustusviga“ ning usaldus on sellises ametis määrava tähtsusega.

Paralleelselt on Norra finantskuritegude üksus Økokrim alustanud uurimist, mis puudutab Juuli ja tema abikaasa seoseid Epsteiniga (sh võimalike hüvede teemat). Rahvusvaheline meedia (nt Reuters) rõhutab, et tegemist on uurimise ja kahtlustustega, mitte lõplike kohtuotsustega.

Kes on Mona Juul? Lühike taust

Mona Juul (snd 1959) on Norra pikaajaline diplomaat, kes on töötanud välisteenistuses alates 1980. aastatest. ÜRO andmetel kuulus ta 1990. aastatel Norra väiksemasse meeskonda, mis aitas kaasa Iisraeli ja PLO salaläbirääkimistele (Oslo protsess), ning tal on magistrikraad Oslo Ülikoolist.

Tema karjääris on olnud mitmeid kõrgeid ametikohti: ta oli Norra alaline esindaja ÜRO juures (New York), alustades 2019. aastal (mandaadi alguse kinnitab ka ÜRO pressiteade). Lisaks on ta varem töötanud muu hulgas välisministeeriumi juhtivatel ametikohtadel ja olnud suursaadik (nt Ühendkuningriigis).

Juul on abielus Norra diplomaadi ja rahvusvahelise vahendajana tuntud Terje Rød-Larseniga.

________________

Diplomaatiline pass (Diplomatenpass) on eriline reisidokument, mis väljastatakse diplomaatidele, kõrgetele riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ametialaseks reisimiseks. See tagab hoidjale rahvusvahelise tava kohaselt teatud privileegid, nagu diplomaatiline puutumatus, ning on mõeldud kasutamiseks peamiselt tööülesannete täitmisel.

Norra soovib kohta ÜRO inimõiguste nõukogus

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBbladet – Välisminister Espen Barth Eide reisib Genfi, et tutvustada Norra kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukogusse 24. veebruaril.

Nõukogus on igal ajahetkel 47 riiki ja liikmed valitakse kolmeks aastaks. Norra oli nõukogus viimati aastatel 2010–2012.

„Koht nõukogus annab Norrale platvormi inimõiguste tugevdamiseks kogu maailmas,“ ütleb Eide.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu

ÜRO inimõiguste nõukogu (UN Human Rights Council, HRC) on ÜRO süsteemi valitsustevaheline organ, mille ülesanne on edendada ja kaitsta inimõigusi kogu maailmas. Nõukogu arutab inimõiguste olukorda riikides ja teemavaldkondades (nt sõnavabadus, diskrimineerimine, piinamise keeld), võtab vastu resolutsioone ja korraldab arutelusid, kus saavad sõna nii riigid kui ka kodanikuühiskond. Nõukogu tegutseb Genfis ja kohtub regulaarselt mitmel korral aastas nii korralistel istungitel kui ka vajadusel erakorralistel istungitel.

Nõukogus on 47 liikmesriiki, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kindlaks ajaks piirkondliku jaotuse alusel (et oleks esindatud erinevad maailma regioonid). Valik peaks põhimõtteliselt arvestama ka kandidaatide inimõiguste olukorda ja lubadusi, kuid praktikas kuuluvad nõukogusse väga erineva taustaga riigid. Nõukogu töö üks keskseid mehhanisme on universaalne perioodiline ülevaatus (UPR): iga ÜRO liikmesriigi inimõiguste olukorda hinnatakse kindla tsükli järel, teised riigid teevad soovitusi ning riik annab teada, mida ta on valmis ellu viima.

Lisaks kasutab nõukogu sõltumatuid eksperte ja raportööre (nn erimenetlused), kes uurivad kas konkreetseid riike või temaatilisi probleeme ning esitavad avalikke raporteid ja soovitusi. Nõukogu otsused ja resolutsioonid ei ole tavaliselt “kohtulahendid”, vaid poliitilise kaaluga seisukohavõtud ja soovitused — nende mõju sõltub palju riikide koostööst, avalikust tähelepanust ja sellest, kui järjekindlalt ÜRO ja teised partnerid survet avaldavad. Samas on HRC üks peamisi kohti, kus inimõiguste rikkumisi rahvusvaheliselt nähtavaks tehakse ja kus käivitatakse uurimisi või arutelusid, mis võivad hiljem mõjutada ka sanktsioone, abi- ja koostöötingimusi või muid ÜRO protsesse.

Norra: Politseioperatsioon Tønsbergi raudteejaamas: teated tulistamisest seiskasid rongiliikluse

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Täna, esmaspäeva pärastlõunal käivitati Norras Tønsbergi kesklinnas mahukas politseioperatsioon, kuna laekusid teated tulirelva kasutusest raudteejaama läheduses. Praeguseks on selgunud, et tõenäoliselt oli tegemist ilutulestikuga.

Suured politseijõud sündmuskohal

Politsei reageeris teatele suurte jõududega, saates Tønsbergi kesklinna ja raudteejaama piirkonda mitu relvastatud patrulli. Algse info kohaselt oli jaama piirkonnas kuulda laskude sarnaseid helisid, mis tekitas kohalviibijates paanikat.

Politsei piiras piirkonna koheselt ümber, et otsida võimalikke vigastatuid ja koguda tunnistajatelt ütlusi.

Rongiliikluse seiskumine

Raudteeliiklus Vestfoldi liinil Barkåkeri ja Stokke vahel peatati täielikult. Otsus sündis kahtluse tõttu, et asjaga seotud isikud võivad viibida raudteetunnelis. Ohutuse tagamiseks lülitati tunnelis vool välja ning sündmuskohta kontrolliti teenistuskoertega.

Katkestus põhjustas tipptunnil reisijatele märkimisväärseid ebamugavusi ja hilinemisi.

Uurimise hetkeseis: tulistamist ei toimunud

Pärast põhjalikku kontrolli sündmuskohal teatas politsei, at märke tegelikust tulistamisest ei leitud. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi vigastatut.

„Praeguse seisuga ei ole leitud tõendeid tulirelva kasutamise kohta, kuid sündmuskohal kuuldi tõepoolest pauke. Oleme mitu asjasse segatud isikut kinni pidanud,“ kinnitas politsei operatiivjuht.

Värskeima info kohaselt on alust arvata, et kuuldud paugud pärinesid paugutitest või ilutulestikust, mida kasutati tunneli vahetus läheduses. Politsei on intsidendiga seoses kinni pidanud kolm isikut, keda küsitletakse asjaolude selgitamiseks.

Liiklus taastub

Nüüdseks on raudteetunnel kontrollitud ja rongiliiklus taasavatud, kuigi reisijatel tuleb arvestada graafikujärgsete hilinemistega. Politsei on kinnitanud, et ohtu avalikkusele ei ole, kuid nad jätkavad patrullimist piirkonnas turvatunde tagamiseks.

1...678...56Page 7 of 56