Kolmapäev, september 3, 2025

NORRA UUDISED

Norra valitsuse ja Sotsialistliku Vasakpartei vahel saavutati eelarvekokkulepe, mis sisaldab mitmeid kliimameetmeid

SV asejuht Torgeir Knag Fylkesnes

NordenBladet – Norra valitsuse ja Sotsialistliku Vasakpartei (SV) vahel saavutati eelarvekokkulepe, mis sisaldab mitmeid kliimameetmeid. SV asejuht Torgeir Knag Fylkesnes rõhutab, et antud meetmete elluviimine nõuab mitmekümne miljardi Norra krooni suuruseid investeeringuid, vahendab E24.no. Ta kritiseerib senist poliitikat, väites, et kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja tõsisemaid ja kulukamaid samme.

Fylkesnes on rahul saavutatud kokkuleppega, mis hõlmab tulevasi oksjoneid tööstuse ja jäätmepõletuse heitkoguste vähendamiseks ning Enova rolli tugevdamist kliimameetmete toetamisel. Siiski rõhutab ta, et kliimaeesmärkide saavutamine eeldab märkimisväärseid rahalisi investeeringuid ja prioriteetide ümberhindamist.

Norra valitsuse ja Sotsialistliku Vasakpartei (SV) vahel saavutatud eelarvekokkulepe hõlmab mitmeid kliimameetmeid, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja edendada keskkonnasõbralikku majandust.

Peamised kokkulepitud kliimameetmed hõlmavad:

Heitkoguste vähendamise oksjonid: Tööstus- ja jäätmepõletussektorites korraldatakse oksjoneid, et stimuleerida ettevõtteid vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid. See meede peaks soodustama innovatsiooni ja investeeringuid puhtamatesse tehnoloogiatesse.

Enova rolli tugevdamine: Enova, Norra riiklik energia- ja kliimainvesteeringute fond, saab täiendavaid ressursse ja volitusi, et toetada kliimameetmeid ning edendada energiatõhusust ja taastuvenergia projekte.

Fylkesnes hindab saavutatud kokkulepet kui olulist sammu edasi, kuid rõhutab vajadust suuremate investeeringute järele, et saavutada seatud kliimaeesmärgid.

Avafoto: SV asejuht Torgeir Knag Fylkesnes

Norra: Vågå projektide inkassovõlg 6,6 miljonit Norra krooni – investeerimisfirma omanik kolib Itaaliasse

Vågå projektide inkassovõlg 6,6 miljoni Norra krooni, investeerimisfirma Niche Holding omanik Magnus Rønninge kolib Itaaliasse

NordenBladet – Norra investor ja PR-nõustaja Magnus Rønningen, kes on tuntud oma varasemast koostööst Petter Stordaleniga*, on otsustanud kolida Itaaliasse. Tema investeerimisprojektid Vågås, mis hõlmavad mitmeid kohalikke äriehitisi, on aga silmitsi kasvavate võlgadega.

2023. aasta suvel võis Magnus Rønningen öelda, et tema ja ta kaasinvestorid on juba investeerinud Vågå projekti 150–180 miljonit Norra krooni. Koos partneritega osteti üles suur osa külast, et luua turismisihtkoht. Norras Vågås aga kuhjuvad arved kohalike celebrity-investorite jaoks. Peategelane ise on kolinud Itaaliasse seakotlettide asemel pastat sööma, kirjutab E24.no. Rønningen ise kommenteerib oma Itaaliasse kolimist, viidates eelistusele Itaalia köögi vastu.

Täna, detsembri alguse seisuga ulatub tema ettevõtete inkassovõlg 6,6 miljoni Norra kroonini, mis on suvega võrreldes kahekordistunud. Lisaks on kolm seotud ettevõtet likvideeritud.

Rønningeni investeerimisfirma Niche Holding sai novembris hoiatuse sundlikvideerimise kohta, kuna puudus revident, kuid hiljuti määrati uus revident.

Mida me teame Magnus Rønningen-ist?

Rønningen on pärit Ottast Gudbrandsdalenis, Vågå lähedal. Esmalt sai ta tuntuks Oslos peo fikseerijana selliste tipprahastajate jaoks nagu Arne Fredly ja Petter Stordalen. 2008. aastal ilmus tal raamat “Oppskriften – for deg som vil opp og frem” (tõlkes: Retsept – teile, kes te tahate üles ja edasi). Rønningen tegi endale nime ajakirjaniku ja toimetajana.

2020. aastal müüs Rønningen oma osalise osaluse 2017. aastal loodud Strawberry Publishing kirjastuses Rootsi meediakontsernile Bonnier. Tehingu väärtus oli 245 miljonit Norra krooni, millest Rønningen sai 54 miljonit, kirjutas TV2.no.

Pärast tehingut ostis Rønningen 24 miljoni Norra krooni eest villa Frogneris, Oslos, vahendab dn.no.

_______________________________
* Petter Stordalen (sündinud 29. novembril 1962) on Norra ärimees ja investor, kes on saavutanud märkimisväärse edu hotellinduses ning on tuntud oma keskkonnaalase ja filantroopilise tegevuse poolest. Stordaleni hinnanguline netoväärtus on 2023. aasta seisuga 1 miljard USA dollarit. Ta on Strawberry Groupi omanik, mis on konglomeraat, hõlmates kümmet ettevõtet hotellinduse, kaubanduskeskuste, kinnisvara, finantside ja kunsti valdkondades. Strawberry Hospitality Groupi kaudu omab ta üle 230 hotelli, kus töötab umbes 17 000 inimest, vahendab Wikipedia.
Stordalen alustas oma karjääri 24-aastaselt, juhtides Norra tollal suurimat kaubanduskeskust City Syd Trondheimis. Hiljem omandas ta koos investoritega ajaloolise kaubamaja Steen & Strøm, millest sai riigi suurim ärikinnisvara omanik.
Lisaks ärile on Stordalen tuntud oma filantroopilise tegevuse poolest. Koos oma endise abikaasa Gunhild Stordaleniga asutas ta 2011. aastal Stordaleni Fondi, mis toetab teadusuuringuid ja heategevusprojekte, keskendudes kliimamuutuste vastu võitlemisele.
Stordalen on ka pühendunud keskkonnakaitsja. 2002. aastal protesteeris ta Suurbritannia Sellafieldi tuumakäitlusjaama vastu, aheldades end selle külge, vahendab Forbes.
Tema juhtimisel on Strawberry Group laienenud mitmesse valdkonda, sealhulgas kinnisvara, finantsid ja kunst. Stordaleni ärifilosoofia keskendub uuenduslikkusele ja jätkusuutlikkusele, püüdes luua positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale.

Norra: Multimiljardärist riskifondide juht Steven Cohen käis Kristiansandis

NordenBladet – Ameerika miljardär Steven Cohen*, kelle varandust hinnatakse üle 20 miljardi dollari, külastas reedel, 7. detsembril 2024, Kristiansandi Norras. Ta saabus Kjeviki lennujaama luksuslikus eralennukis Bombardier Global 7500, mis lendas otse New Yorgi Westchester County lennujaamast, vahendab E24.no.

Cohen, kes on riskifondide juht ja pesapalliklubi New York Mets omanik, külastas Kristiansandis Kunstsilo kunstimuuseumi ning nautis traditsioonilist Norra jõulurooga Dvergsnesi piirkonnas asuvas suvilas. Õhtusöögi korraldasid Stefan Hilt ja tema abikaasa, kes pakkusid külalistele pinnekjøtti ja multekreemi. Hilt kinnitas, et Cohen oli nende külaline, kuid ei avaldanud visiidi täpsemat eesmärki.

“Õhtu on olnud täiesti fantastiline. On väga tore, kui saab serveerida ehedalt head jõulutoitu,” rääkis Stefan Hilt** Norra väljaandele Fædrelandsvennen.

Cohen kiitis Kristiansandi linna ning väljendas soovi tulevikus tagasi tulla. Hilt lisas, et neid kutsuti järgmisel suvel New Yorki pesapallimängule.

Visiidi täpsemad põhjused ei ole avalikustatud, kuid Cohen viibis linnas vähemalt ühe päeva. Lisaks saabus samal päeval Kristiansandi veel üks eralennuk Pariisist, kuid selle seos Coheniga ei ole kinnitatud.

_____________________
* Steven A. Cohen on Ameerika riskifondide juht ja New York Metsi pesapallimeeskonna omanik. Ta asutas 1992. aastal riskifondi S.A.C. Capital Advisors, mis saavutas märkimisväärse edu, kuid suleti 2013. aastal pärast süüdistusi siseinfo kasutamises ning maksis 1,8 miljardit dollarit trahve.

Pärast S.A.C. Capital Advisorsi sulgemist asutas Cohen 2014. aastal uue investeerimisfirma Point72 Asset Management, mis algselt haldas ainult tema isiklikku vara. 2018. aastal, pärast kaheaastase keelu lõppemist, hakkas Point72 taas välisinvestoritelt kapitali vastu võtma.

2024. aasta septembris teatas Cohen, et taandub aktiivsest kauplemisest Point72-s, keskendudes ettevõtte juhtimisele, strateegilistele algatustele ning uue põlvkonna talentide juhendamisele.

Seega on Steven A. Cohen seotud peamiselt Point72 Asset Managementiga, mis on tema praegune investeerimisfirma.

** Stefan Hilt on Kristiansandi elanik, kes tegutseb kinnisvarasektoris. Ta on ettevõtte Jams Invest AS juhatuse esimees.

Samuti osales ta 2003. aastal Norra tõsielusaates “Farmen”.

Norra: Lasteaiaketi Læringsverkstedet omanikud on riigiga kohtus. Usuvad, et miljoninõue on kehtetu

Norra lasteaiaketi Læringsverkstedet omanikud kaebavad riigi kohtusse

Nordenbladet – Norra lasteaiaketi Læringsverkstedet’i ja riigi vahel algab kohtuvaidlus, mille keskmes on väide, et ettevõte on rikkunud lasteaialaste seadust, kandes oma lasteaedade ostukulud üle lasteaedadele endile, vahendab E24.no.

Riik süüdistab Læringsverkstedeti lasteaedade ostukulude, sealhulgas “goodwill’i” väärtuse, kandmises üle lasteaedade eelarvetesse, mis väidetavalt rikub lasteaialaste seadust. Selle tulemusena nõuab riik ettevõttelt 1,8 miljoni Norra krooni tagasimaksmist kahe Skieni linna lasteaia puhul. Kui Læringsverkstedet kaotab kohtuasja, võib see kaasa tuua ulatuslikumaid tagajärgi, sealhulgas täiendavaid järelevalvemenetlusi ja suuremaid rahalisi nõudeid.

Taust ja kohtuvaidlus:

Hans Jacobile ja Randi Sundbyle kuulub enam kui 250 lasteaiaga kett Læringsverkstedet. Paarist on saanud äris miljardärid. Riik süüdistab ettevõtet ostukulude, sealhulgas mittefüüsiliste väärtuste nagu “goodwill“, kandmises lasteaedade eelarvetesse, mis kahjustab lasteaedade igapäevast toimimist ja laste heaolu.

Õiguslikud küsimused:

Riik leiab, et ostukulude kandmine lasteaedadele rikub lasteaialaste seadust, kuna see vähendab lastele mõeldud toetuste ja vanemate tasude osakaalu igapäevases tegevuses.
Læringsverkstedet vaidleb vastu, väites, et ka mittefüüsilised väärtused, nagu “goodwill“, on osa seaduslikest kapitalikuludest.

Juhtumi mõju:

Praegu nõuab riik tagasi 1,8 miljonit Norra krooni, kuid kui kohtuotsus on riigi kasuks, võib see mõjutada kogu ettevõtte ärimudelit ja tekitada täiendavaid järelevalvemenetlusi.
Læringsverkstedet väidab, et kohtuotsusel võivad olla laialdased ja negatiivsed tagajärjed kõigi eralasteaedade omanikele, kuna see piirab nende majanduslikku tegutsemisvabadust.

Keskne küsimus: “Goodwill”:

“Goodwill” tähendab ootusi tulevastele tuludele, mida võib seostada riikliku toetuse ja lasteaia brändiga. Riik ei pea seda kuluks, mida peaks lasteaiad kandma, samas kui Læringsverkstedet väidab vastupidist.

Eelnevate juhtumite mõju:

Oslo 2020. aasta juhtumis leidis omavalitsus, et Læringsverkstedeti tegevus oli seadusega kooskõlas, kuid praeguse juhtumi puhul käsitletakse teistsugust seaduslikku tõlgendust.

Potentsiaalsed tagajärjed:

Kui riik võidab, võivad järgneda täiendavad kontrollid ja vaidlused teiste eralasteaedadega, mis kasutavad sarnast finantsmudelit.

Lõplikud tagajärjed sõltuvad aga kohtuotsusest ja sellest, kuidas see mõjutab lasteaialaste seadust ning tulevasi majandustavasid.

Selles kohtuasjas käsitletakse laiemat küsimust, kuidas eralasteaiad peaksid kasutama avalikke vahendeid ja millisel määral võib ettevõtte finantsstrateegia mõjutada laste heaolu.

Læringsverkstedeti omanikud on Hans Jacob ja Randi Sundby, kes kolisid 2022. aastal Šveitsi.

Norra riiklik investeerimisfond ületas üle 1,72 triljoni euro piiri

Norra riiklik investeerimisfond ületas üle 1,72 triljoni euro piiri

NordenBladet – Norra riiklik investeerimisfond, tuntud ka kui Norra naftafond (ametlikult Statens pensjonsfond utland ehk Valitsuse Pensionifond – Globaalne), on maailma suurim suveräänne rikkusfond, mille eesmärk on hallata ja investeerida Norra nafta- ja gaasitööstuse ülejääktulusid. Fond loodi 1990. aastal, et tagada Norra majanduse stabiilsus ja heaolu ka pärast naftavarude ammendumist.

2024. aasta novembri seisuga oli fondi väärtus üle 19 triljoni Norra krooni. Reedel (06.dets.2024) tõusis Norra riikliku investeerimisfondi väärtus üle rekordilise 20 triljoni Norra krooni (1,72 triljoni euro) piiri, mis teeb sellest maailma suurima suveräänse rikkusfondi. Fondi maht on kahekordistunud kõigest viie aastaga, kuna aktsiaturud on tõusnud ning riigi nafta- ja gaasitulu laekuvad fondi jätkuvalt hästi. Fondi investeeringud hõlmavad umbes 1,5% kõigist maailma noteeritud aktsiatest, samuti kinnisvara ja fikseeritud tulumääraga instrumente.

Fondi peamine eesmärk on investeerida Norra nafta- ja gaasisektori ülejääktulusid rahvusvahelistel finantsturgudel, et vähendada sõltuvust kodumaisest majandusest ning tagada pikaajaline tulu tulevastele põlvkondadele. Investeeringud tehakse vastavalt eetilistele suunistele, välistades ettevõtted, mis tegelevad näiteks relvatootmise, tubakatoodete või keskkonnakahjuliku tegevusega.

Norra naftafondi juhtimine toimub Norra keskpanga osa oleva Norges Bank Investment Managementi (NBIM) kaudu, mis tegutseb Norra rahandusministeeriumi nimel. Fondi investeerimisstrateegia keskendub pikaajalisele tootlusele, hajutades investeeringuid erinevatesse varaklassidesse ja geograafilistesse piirkondadesse.

Lisaks globaalsele fondile eksisteerib ka Valitsuse Pensionifond – Norra (Statens pensjonsfond Norge), mis keskendub kodumaistele ja Põhjamaade investeeringutele ning on väiksem kui globaalne fond.

Norra naftafond on olnud oluline vahend riigi majanduse stabiliseerimisel ja tulevaste põlvkondade heaolu tagamisel, investeerides nafta- ja gaasitööstuse tulusid vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.

Avafoto: Norra riiklik investeerimisfond ületas üle 1,72 triljoni euro piiri (Unsplash)