NordenBladet – Tõlkeprogrammi Traducta Norsk Pengepungist (Norra rahakott) on nüüdsest võimalik taotleda toetust eesti väärtkirjanduse tõlkimiseks lisaks norra keelele ka islandi, taani ja rootsi keelde.
Norsk Pengepung toetab ka Eesti kirjandusteoste väljaandmist Norras, Islandil, Taanis ja Rootsis.
Norsk Pengepungi eelarve on 150 000 eurot ning selle on annetanud eraannetaja Norrast.
Tõlkija loometöötoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus e-kulka kaudu.
Teose väljaandmistoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus aadressil traducta@kulka.ee või e-kulka kaudu.
Heaoluriigi teooria
Heaoluriigi teooria kohaselt garanteerib riik kodanikele poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi, ühendades turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi eesmärgiks on kaasatuse ja solidaarsuse suurendamine.
Gøsta Esping-Andersen jaotab heaoluriigid kolmeks: konservatiivne, liberaalne, sotsiaal-demokraatlik. Heaoluriigide jagumine tüüpideks on tehtud vastavalt riigi teenuste avalikule pakkumistele (decommodification), ühiskonna klassijaotusele ning avaliku ja erasektori osakaalule. Decommodification, on autori järgi olukord, kus teenus on antud nagu õiguse, mida inimene saab tarbida ilma turu toetumiseta. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ajaloolised tingimused on protestantlik traditsioon kombinatsioonis individualismi ja solidaarsusega, tööliste ja talurahva koostöö, vasakparteide domineerimine, keskklassi hiline kujunemine. Põhjamaise mudeli eelisteks on universaalsus, laialdane populaarsus, kõrge toetuste tase, kõrge tööhõive, sotsiaalsete vastuolude vähendamine. Puudusteks aga äärmiselt kompleksne rakendada, kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud, riigi ja valitsuse domineerimine, konkurentsi- ja eelarveraskused.
Soome näide
Soome heaolumudel on sotsiaaldemokraatlik. 1960. aastatel algas Soomes suur sotsiaalreform. Paranes avalike teenuste maht ja kvaliteet. Rõhutati, et tervisele, tööle ja toimetulekule on õigus igal inimesel, sõltumata tema sünnipärast või sotsiaalsest päritolust. Selles ühiskondlikus kontekstis nähti haridust heaoluriigi sotsiaalse turvamehhanismi osana. Ühelt poolt peeti haridust majandusliku ja vaimse heaolu saavutamise vahendiks, teisalt aga inimõiguseks, mis tuli tagada kõikide sotsiaalsete klasside lastele. Hariduslikku võrdsust peeti soome rahvusliku tervenemise keskseks teguriks. Enam ei küsitud, kui palju uuendused maksma lähevad, vaid kui palju riigil nende elluviimiseks raha on. Soomes määras heaoluriigi sisu sotsiaaldemokraatlik ideoloogia.
Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis on rahvas rohkem nõus kõrgete maksudega kui üldse teistes riikides. Kuid hüvede süsteem satub raskustesse iga kord, kui tööpuudus suureneb. Nii juhtuski Soomes. Süsteemi eesmärgiks on tagada kõigile võrdsed sotsiaalsed õigused kapitalistliku majanduse tingimustes, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu turu ebakõlasid. Seejuures on kindlustussummad seotud sissetulekutega, kuid olenemata sissetulekute suurusest kuuluvad kõik inimesed siiski ühtse süsteemi alla. Sissetulekute ümberjaotamine ei toimu mitte ainult üle ühe inimese elutsükli, vaid ka hõivatutelt töötutele. Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Sotsiaal-domokraatlik mudel keskendub võrdsuse väärtustele ja individuaalsusele. Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis kulutused sotsiaalsele turvalisusele on suured. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inemesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte. Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Asi pole niivõrd selles, et mõned hoolekande poolt antavad hüved tekitavad sõltuvuskäitumist, kui selles, et inimesed lihtslat kasutavad pakutavaid võimalusi kavalalt ära. Näiteks tööpuuduse vastu võitlemiseks mõeldud toetused võivad siis, kui neid kasutatakse töötamisest loobumise kattevarjuna, tegelikult töötute hulka suurendada.
Majandusteadlane Assar Lindbeck väidab, et dilemma seisneb selles, et Soome heaoluriigi mudeli nurgakivideks on laialdased avalikud teenused ja mõõdukad sissetulekute erinevused. Sissetulekute erinevusi tasandavad progressiivne maksustamine ja sissetulekute põhjal saadavad toetused. Süsteem toimib vaid siis, kui kõik osalevad maksumaksmises. Tööturusüsteem eeldab laia ühisvastutust. Liidud suudavad efektiivselt oma liikmete õiguste eest seista vaid siis, kui piisavalt paljud maksavad liikmemaksu.
NordenBladet – Koolitusel arendatakse, uuendatakse ja värskendatakse tuletöödega tegelevate töötajate tuletööde alaseid oskusi. Tuletööde ohutuskursuse arvestatult sooritanud töötaja peab tähtsaks tuletööõnnetuste ennetamist, teab vastutust, tunneb tuletöid keskselt reguleerivat seadusandlust, määrusi ja eeskirju. Ta mõistab tuletööde eelneva planeerimise ja tuletööloa tähtsust ning oskab teha tuletöid ohutult.
Tuletöö on töö, mille tegemisel tekib sädemeid või selleks kasutatakse leeki või muud kuumust ning tekib tulekahjuoht. Kursus viiakse läbi eesti keeles.
Sihtrühm:
Tuletöödega tegelevad töölised, laevaehitajad, elektrikud, keevitajad jt.
NB! Vastavalt Eesti tuleohutuse seadusele Põhjamaa tuletöökaarti aktsepteeritakse Eestis tuletöötunnistusena.
Kursuse sisu:
1. Mis on tuletöö. Tuletöökohad.
2. Tuletöökeskonna ohud ja nende ennetamine.
3. Seadustest tulenevad kohustused ja vastutus.
4. Töövahendid ja -meetodid. Gaasiballoonide käsitlemine ja kasutamine.
5. Tegevus õnnetuse puhul.
6. Tuletööluba.
Koolitaja:
Tanel Liiker (Tallinnas, Tartus ja Pärnus)
Soome Tööturvalisuskeskuse tunnustatud koolitaja, tööohutusspetsialist.
Omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Lektor alates 2011.
Tavo Pikkmets (Vantaas) omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Koolituse hind sisaldab õppematerjale ja toitlustust.
——
Tondi Koolituskeskus
Tondi Koolituskeskus pakub erinevaid Soomes ja Põhjamaades tunnustatud tööhutuse koolitusi nii Eestis, Lätis kui ka Soomes. Tondi Koolituskeskuses pakutavad tööturvalisuskoolitused on sageli eelduseks Soome ettevõttesse tööle kandideerimisel.
Milliseid tööohutuskoolitusi pakume?
Soome tööohutus/ tööturvalisuskaart (roheline kaart)
Põhjamaade tuletöökaart (sinine kaart)
Soome elektritööohutuskaart
Soome teetöölise ohutukaart
Rootsi tellingupaigaldaja kaart
Soome sotsiaal- ja tervishoiutöötaja tööohutuskaart
Soome tööle seminar – Soome ehitusteenuste maksutamine ja osutamise reeglid
Miks valida just Tondi Koolituskeskus?
Tasuta parkimine Tallinna kesklinnas (Pärnu maantee 142)
Pädevad ja hea huumorisoonega lektorid
Tasuta lõuna
Tilaajavastuu.fi ja Veronumero.fi ametlikud esindajad Baltimaades
Suurimad koolitajad Eestis, koolitused toimuvad Eestis, Soomes ja Lätis (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Vantaal ja Riias)
Koolitusi viime läbi eesti, vene ja soome keeles
Võimalik tellida koolitusi kliendile sobivasse kohta
Koolitusteni!
Teie Tondi Koolituskeskus
Firma nimi: Kustutaja OÜ Aadress: Pärnu mnt 142 Tallinn 11317 Koduleht:http://www.koolitamine.ee Telefon: +372 56 44 054 E-post: info@koolitamine.ee
NordenBladet — Detsembris Norras viibinud USA merejalaväe ülem, kindral Robert Neller ütles seal olevatele USA sõduritele, et nad oleks valmis sõjategevuseks. „Ma loodan, et ma eksin, aga sõda on tulemas,” ütles kindral Neller, „teie olete siin, et sõdida infosõda, poliitilist sõda, oma kohalolekuga.”
Kindral viitas võimalusele, et järgmine suurem konflikt puhkeb Venemaa ja Vaikse ookeani piirkonnas, vahendab Fox News.
Major Ronald Green ütles, et USA on võimeline oma väekontingendi suuruse tõstma Norras üleöö 300 pealt 3000 peale.
Hoiatused tulid päev enne seda, kui USA kaitseminister Jim Mattis teatas USA sõduritele Fort Bragg’i baasis Põhja-Carolinas, et tormipilved kogunevad Põhja-Korea kohale.
Venemaa on hoiatanud, et USA uute väeosade tulek Norrasse võib kahjustada kahe maa suhteid.
Kindral Neller ütles Trondheimi lähedal asuvas sõjaväebaasis, et USA fookus on liikumas Lähis-Idalt üle Ida-Euroopale ja et sõdurid peaks olema lähiajal valmis „big-ass” (tõlkes: suureks) sõjaliseks konfliktiks.
Venemaa on olnud väga tõrges USA vägede toomise suhtes Norrasse. See on esimene kord pärast teist ilmasõda, mil USA väeosad tuuakse Norrasse.
Käesoleva aasta septembris viis Venemaa koos Valgevenega läbi suure sõjalise õppuse, kus harjutati sõjategevust Ida-Euroopas.
Esmaspäeval avalikustatud Trumpi administratsiooni uue julgeolekustrateegia kohaselt on Venemaa ja Hiina kaks sellist riiki, mis esitavad väljakutse „Ameerika jõule, mõjule ja huvidele, eesmärgiga kahjustada Ameerika julgeolekut ja õitsengut”.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Norra väljaanne Dagbladet leidis Soome hüppemäelegendi Matti Nykäneni üles Kanaaridelt, kus mees korraldab esinemistuure. Nykänen tunnistas, et olu on pärast sportlasekarjääri lõppu olnud hullem kui põrgu.
Nykänen, kes on 54-aastane, andis intervjuu ühes Gran Canaria soome baaris ja ütles, et sportlaskarjääri lõppedes asendus kõik senine tuttav elu suure ebakindlusega. Uus maailm oli hoopis teistsugune kui tema oli harjunud nägema. See, mis oli olnud varem, ei tähendanud enam midagi.
Praegu on Nykäneni elu tema enda väitel korras. Elu on nii-öelda tasakaalus, tunnistas ta. Ta ütles intervjuus, et on õnnelik ja keskendub õigetele asjadele. Tunded on varasemast paremini kontrolli all. Hommikuti käib jooksmas.
Eriti soojalt räägib Nykänen oma elukaaslasest Piast. Ta lisas, et pärast Piaga kohtumist sai ta oma elu tagasi. Samuti on talle tähtis tema bänd, mille liikmed teda abistavad. Ta tunnistab, et pärast sportlasekarjääri lõppu ei ole sportlane enam mitte keegi.
Kuigi elu on taas korras, tunnistab mees, et see võib kõik muutuda. Ta märgib, et Soomes vaid oodatakse, et ta jälle millegagi hakkama saaks.
Alkoholi kohta ütles Nykänen, et see asi on kontrolli all. Ta tunnistas, et hakkas jooma, kuna kartis inimesi. Alkohol andis talle enesekindlust. Ta tahtis rahu ja alkohol pakkus turvatunnet.
Nykänen tunnistas, et on tundlik inimene ja soovib elada rahus väikses kohas. Ta tunnistas, et talle pole kunagi meeldinud see, et kõik teda tunnevad. Ta ütles, et on arg.
Veebruaris tahab aga Nykänen taas mäesuusad alla saada. Nimelt on tal kavas osaleda Planicas toimuvatel veteranide MM-võistlustel. Nykänen tunnistab, et läheb sinna võitma iseennast. Hüppamine on tal jätkuvalt veres ja see pakub pinget.
Tippajal võitis Nykänen neli olümpiakulda ja viis MM-tiitlit. Maailma karikavõistlused võitis ta neli korda ja kahel korral Kesk-Euroopa mäenädala võistlused.
Maailma karikavõistluste etapivõite kogunes kokku 46. Teda edestab selles osas ainult austerlane Gregor Schlierenzauer, kellel on 53 etapivõitu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
