NordenBladet — Norras leiti kolm kuud peale õnnetust maalihke tagajärjel hukkunud leedu naise surnukeha. Leedu naine Rasa Lasinskienė hukkus eelmisel, 2020. aasta 30. detsembril toimunud maalihkes, mis nõudis kokku 10 inimelu.
Naise abikaasa Ramūnas Lasinskas teatas Leedu meediale, et temaga võeti Norras ühendust. Naine leiti eile esmaspäeval kella 7.30 ajal hommikul. Mees rääkis, et nägi ise õnnetust pealt ja juhtis päästjad õigesse kohta. Enne otsiti naist teisest kohast, aga edutult, vahendab lrt.lt.
Kuigi naise surnukeha pole veel ametlikult tuvastatud, on mees kindel, et see on tema naine Rasa. Mees rääkis varem, et Norra riik pakkus talle psühholoogilist abi ja välismaal elavad leedukad on teda rahaliselt toetanud. Mees elab praegu koos vanema pojaga.
NordenBladet — Norra ravimiamet teatas eile pühapäeval, 21. märtsil kahest uuest tromboosi juhtumist pärast AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist. Oslo ülikooli haiglas ravil olnud patsiendid surid. See on väga kurb, need on traagilised juhumid, kommenteeris Norra ravimiameti juht Steinar Madsen väljaandele NRK.
Norra ravimiamet ei välista, et juhtumid olid seotud AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Juhtumid on üldiselt selged, aga vaja on veel lisauuringuid.
Praegu veel otsest seost juhtumite ja vaktsiini vahel pole suudetud tuvastada. Enne seda on Oslo haiglas ravil olnud kokku viis alla 55-aastast patsienti, kel peale vaktsineerimist esinesid vere hüübimise häired, verejooksud ja vereliistakute vähesus. Neist kolm on praeguseks surnud.
NRK andmetel pole Norras olnud sarnaseid probleeme teiste vaktsiinidega. Lisaks AstraZeneca vaktsiinile on Norras inimesi vaktsineeritud Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega.
Oslo haigla teeb kõik, mis võimalik, et välja selgitada probleemi põhjus. Sarnaseid teateid on tulnud ka mujalt Euroopast.
Norra terviseameti juht Camilla Stoltenberg soovitas jälgida oma tervist kõigil neil, keda on vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Murettekitavad vaevused on pikaajaline haiglane enesetunne, tugev valu, ebatavalised tumedad plekid ning nahal olevad verejooksu jäljed.
Oslo haiglas juhtumite uurimisega tegelev arst Pål Andre Holme ütles, et ilmselt on tegemist teatud immuunreaktsiooniga vaktsiinile. See põhjustab vere hüübimist soodustavate antikehade tekkimist. Holme ütles, et on viiteid sellele, et juhtumid on seotud vaktsineerimisega. Patsiente on vaktsineeritud 3-10 päeva enne probleemide algust.
Norra ravimiamet teeb asja uurimisel koostööd Euroopa ravimiametiga EMA. Praegu on AstraZeneca vaktsiini kasutamine Norras peatatud. Otsus selle edasise kasutamise kohta tehakse käesoleval nädalal.
EMA teatas eelmisel nädalal, et AstraZeneca koroonavaktsiin on tõhus ja täiesti ohutu ning selle kasu ületab võimaliku kahju.
NordenBladet — 10. märtsist avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet. Haridus- ja Noorteamet ootab taotlusi hiljemalt 10. mail 2021 kell 16.00.
EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi eesmärk on arendada tudengite ja kõrgkoolide töötajate oskusi ja kompetentse läbi koostöö- ja mobiilsusprojektide kaudu. Toetatakse koostööprojekte, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist kahe- ja mitmepoolset pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning pakuvad üliõpilastele ja õppejõududele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas.
Samuti toetatakse õpirändeprojekte, mis annavad kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele ning teiste asutuste spetsialistidele võimaluse saada väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks saab taotleda toetust ka ettevalmistavateks lähetusteks.
Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Käesolevas voorus jagatakse kokku 400 500 eurot, programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.
NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.
AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.
Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.
Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.
Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.
NordenBladet — 5. veebruaril 1921. aastal ehk 100 aastat tagasi tunnustasid Rootsi, Norra ja Taani Eesti Vabariiki de iure. Otsus tunnustada Eesti Vabariiki de iure tehti Põhjamaade pealinnades ühiselt.
Norra suursaadik Eestis Else Berit Eikeland väljendas oma heameelt, et Eesti ja Norra kahepoolsed sõbra- ja liitlassuhted on püsinud tugevatena: „Seisame üheskoos ühiste väärtuste ja heaolu eest nii Euroopas kui ka laias maailmas tervikuna. Eesti ja Norra koostöö on saanud hoogu ka läbi Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vaheliste suhete, sh Norra toetuste programmist, kus põhitähelepanu on ettevõtlusel ja innovatsioonil, teadusuuringutel, kliimal ja kohaliku arengu toetamisel. Täna saamegi öelda, et keskkond, tervis, julgeolek ja majandus on vaid mõned märksõnad, millega igapäevaselt töötame.“
Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard sõnas, et Eestil on alati olnud lähedasi sõpru kõigis Põhjamaades: „Taani sõdurid seisid õlg õla kõrval koos Eesti vendade-õdedega Eesti Vabadussõjas sada aastat tagasi ning seisame koos ka tänapäeval Tapal asuvas NATO eFP lahingugrupis, samuti missioonidel üle maailma. Oleme inimestena mitmes mõttes väga sarnased ning meil on väga sarnased huvid ja väärtused. Praegu seisab meil ees võitlus rohelise ja jätkusuutliku tuleviku nimel. Meil on rõõm koostööd teha ja toetada oma rohelise energia kogemusega!“
Taani suursaatkond Eestis tähistab seda olulist päeva kõrgetasemelise virtuaalsündmusega ESTONIA & DENMARK GOING GREEN TOGETHER, kus keskendutakse diplomaatilistele suhetele ja rohelisele energiale. Veebiseminaril saavad sõna olulised avaliku ja erasektori esindajad. Veebiseminar toimub täna, 5. veebruaril 2021 kell 14.00–16.00 (Eesti aja järgi). Üritus on kõigile avatud, programmi ja registeerumisvõimaluse leiab siit.
Rootsi suursaadiku Eestis Mikael Erikssoni sõnul on tal hea meel ja privileeg tähistada Eesti ja Rootsi vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, mis toetub rohkem kui 800-aastasele ajaloole kahe riigi vahel. „Tulevikus on Põhja- ja Baltimaadel potentsiaal saada maailma juhtivateks piirkondadeks digitaliseerimise, integratsiooni ja kestlikkuse vallas. Peame seda suhet oluliseks kogu aasta vältel ja ootame põnevusega mitmeid huvitavaid sündmusi, mis järgnevate kuude jooksul peaksid toimuma. Täna avame Rootsi Suursaatkonnas näituse, mis keskendub Eesti kui iseseisva riigi tunnustamisele 5. veebruaril 1921. aastal, ja käivitame meie sotsiaalmeediakanalites digitaalse kampaania, mille nimi on „100 aastat diplomaatilisi suhteid – 100 lugu sõprusest,“ lisas suursaadik.
Jälgi Põhjamaade saatkondade pidupäevategevusi Facebookis, kasutades teemaviiteid #EstoniaNorway100, #EstoniaDenmark100, #EstoniaSweden100 ja #Together.
