„Minu meelest arvavad paljud inimesed, et me oleme Põhjamaades finišijoonel – et võitlus seksuaalvähemuste õiguste eest on praktiliselt lõppenud ning LGBTI-inimesed saavad nüüd elada turvalist, avalikku ja võrdset elu. Mõnikord tundub, et arvan ka ise nii – näiteks Pride’i festivalil, kui mul on litrid näol ja pisar silmanurgas ning kõikjal minu ümber on inimesed, kes toetavad mitmekesisust ja armastust,“ kirjutab autor uue mõtlevapaneva artikli sissejuhatuses. Artikkel põhineb kaheksal Põhjamaades toimunud arutelul LGBTI-küsimuste kohta, mille käigus käsitleti nii probleeme kui ka lahendusi. Ingliskeelset artiklit saab lugeda siit: https://pub.norden.org/nord2021-013/

„Nüüdisaegsed queer-inimesed kasvavad peredes, koolis ja ühiskonnas üles vähemustena. Sellepärast on oluline leida võrgustikke, tuge ja kogukondi, mis koosnevad teistest sarnastest inimestest. See aitab leevendada tõrjutuse ja teistest erinemise tunnet,“ rääkis ühenduse FRI juht Inge Alexander Gjestvang Nuukis toimunud arutelul. Gröönimaal toimunud üritus oli üks kaheksast arutelust, mis keskendusid LGBTI-kogukonna probleemidele. Nendel osalesid üksikud LGBTI-inimesed, huvirühmad, noored, ametiasutused, eksperdid ja poliitikud. Arutelude käigus väljendasid osalised mitu korda tungivat soovi ulatuslikumaks Põhjamaade koostööks igas suuruses organisatsioonide ja ühenduste vahel.

Üleskutse teha tihedamat koostööd

2020. aastal algatasid soolise võrdsuse eest seisvad Põhjamaade ministrid ametliku poliitilise koostöö, et suurendada terves piirkonnas LGBTI-inimeste kaitset ja parandada nende elu. Eespool mainitud kaheksa arutelu olid osa sellest tööst. Nende eesmärk oli saada teavet tavaliste inimeste elude kohta, kuulata nende arvamusi ja koguda see teave Põhjamaade tasandil kokku, et abistada ministreid edaspidises töös. Aruteludel käsitleti palju erinevaid teemasid ja pöörati tähelepanu probleemidele, millega LGBTI-inimesed iga päev silmitsi seisavad. Muu hulgas arutati õigust elada väärikat, turvalist ja avalikku elu, igapäevaelu koolis ja tööl, tunnustamist ja õigusi perekonnas ning kogemusi tervishoiuteenustega. Teine suur probleem meie ühiskonnas on LGBTI-kogukonna vastane vägivald ja diskrimineerimine. Seda tõsteti esile eelkõige seoses vähemuste identiteedi alaste küsimustega. Aruteludel käsitleti ka kontaktide loomist, rahvusvahelist solidaarsust ning meedia- ja filmikultuuri.

„Arutelude käigus väljendasid osalised mitu korda tungivat soovi ulatuslikumaks Põhjamaade koostööks igas suuruses organisatsioonide ja ühenduste vahel,“ rääkis ajakirjanik Gisle August Gjevestad Agledahl.

Töö kodanikuühiskonnaga

Arutelud korraldati koostöös kohalike kodanikuühiskonnarühmadega, kes tegid oma platvormid kättesaadavaks, kaasasid asjakohaseid osalisi, tagasid nähtavuse ning osalesid aruteludel üritustel Åland Pride, Helsinki Pride, Umepride, Tórshavn, Reykjavík, Nuuk, Mix Copenhagen ja Tromsø Arctic Pride.

40 aastat keskendumist soolisele võrdsusele

Põhjamaad on teinud juba üle 40 aasta koostööd, et suurendada võrdsust kõikides ühiskonnakihtides. Sooline võrdsus on üks Põhjamaade mudeli edu võti ja nüüdisaegse Põhjamaade heaoluriigi alustala. Põhjamaade Ministrite Nõukogu kasutab terminit „LGBTI“, mis tähistab lesbisid, geisid, biseksuaalseid, trans- ja intersoolisi inimesi.