NordenBladet — Norras on esmaspäeval parlamendi valimised ja edu prognoositakse Euroopa Liidu vastastele jõududele. Viimaste küsitluste järgi on peaminister Erna Solbergi juhitud Euroopa-meelne konservatiivne valitsus kaotanud kiiresti toetust, vahendab Daily Mail.
Norra valitsust süüdistatakse selle, et üha rohkem võimu on ära antud Brüsseli bürokraatidele, kes ei vastuta mitte millegi eest.
Norra pole Euroopa Liidu liiige, aga on teinud liiduga tihedat koostööd alates 1992. aastast. Euroopa Liidu turule pääsemiseks on Norra pidanud üle võtma Brüsseli direktiivid, nende seas inimeste vaba liikumise ja maksuvabastuste kohta.
NordenBladet — Norra rahvuspühal 17.mail avasid President Kersti Kaljulaid ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland Tallinnas Vabaduse väljakul näituse «Norra ja Eesti läbi aegade». Näitusega tähistatakse Norra ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kahe maa vahelisi sõbralikke suhteid nii viimase sajandi jooksul kui ka enne seda.
Norra suursaadik Else Berit Eikeland kinnitab, et Norra ja Eesti on lähedased naabrid isegi kui ühist piiri ei ole. «Me oleme mõlemad pika ajalooga mererahvad, me oleme innovatiivsed ja loodussõbralikud. Me oleme uhked oma põhjamaise kultuuri ja polaaruurijate üle. Need kõik on olnud meie kokkupuutepunktid läbi aegade,» rõhutab suursaadik.
Sada aastat tagasi tunnustas Norra noort Eesti Vabariiki iseseisva riigina ja seati sisse diplomaatilised suhted. 1905.aastal iseseisvunud Norra oskas hästi hinnata omariikluse väärtust. Norra ei tunnustanud kunagi NSV Liidu ebaseaduslikku annektsiooni Eestis ning 1953.aastal moodustati Oslos Eesti Vabariigi valitsus eksiilis. 1991. aastal jätkusid suhted juba kahe vaba riigi vahel.
Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed ühendasid meid Austrvegril. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste ning lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid.
Põhjala maade puhul ei ole ka üllatav, et tuntud polaaruurijaid on tulnud nii Norrast kui Eestist — näiteks Fridtjof Nansen, Roald Amundsen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen aastasaja taguses ajas ning Timo Palo ja Audun Tholfsen jätkamas uhket traditsiooni moodsal ajal.
Norra ja Eesti koostöö on olnud tihe nii innovatsiooni ja IKT vallas kui ka keskkonna ning kliimamuutuste valdkonnas. Mõlema sektori koostöö ja arendusprojektid on leidnud aset EMP ja Norra toetuste raames. Vaieldamatult kauneimaid tulemusi on aga andnud koostöö kultuuuripärandi vallas, kus Norra toetusel on renoveeritud Eestis 15 mõisakooli.
Kõigi nende lugudega saab tutvuda välinäitusel Tallinnas Vabaduse väljakul17.maist kuni 13.juunini 2021.
NordenBladet – Norra kroonprintsess Mette-Marit figureerib üha harvemini avalikus elus. Ka oma Instagrami konto on ta kinniseks muutnud.
Kroonprints Haakoni abikaasa kannatab kroonilise kopsuhaiguse kopsufibroosi all, millest õukond teatas 2018. aastal. Viimastel aastatel on Mette-Marit harva avalikkuse ees üles astunud, kuid norralaste rõõmuks muutus ta talvel oma Instagrami kontol aktiivseks, osales podcast’is ning Punase Risti lihavõttekampaanias.
Kuid eelmisel nädalal tegi kroonprintsess kannapöörde ning muutis oma Instagrami konto privaatseks. See on suur kontrast näiteks Rootsi kuningakojaga, kus nii kroonprintsess Victorial kui ka tema vennal ja õel on avalik konto, märgib Iltalehti.
Mette-Mariti kursimuutuse põhjused on esialgu ebaselged, kuid on näha, et ta on avalikkuse ees muutunud veelgi vähem nähtavaks.
NordenBladet — Kui Norras on kriis, heliseb soomlanna telefon. See oli nii ka 10 aastat tagasi, kui Norras elav soome kriisijuht Freja Ulvestad Kärki oli koos abikaasaga Eestis Haapsalu spaas puhkamas. 10 aastat tagasi 22. juulil tappis terrorist Oslo keslinnas ja Utøya saarel kokku 77 inimest.
Ulvestad Kärkil paluti pärast seda koostada terrorirünnakus ellujäänute ja ohvrite lähedaste psühhosotsiaalne jälgimine, mis jätkub tänase päevani. Ulvestad Kärki töötab Norra terviseametis projektijuhina ja tegeleb kriisides, õnnetustes ja katastroofides kannatanute psühhosotsiaalse jälgimisega, vahendab Helsingin Sanomat.
Praegu on nii Norras kui igal pool mujal seninägematu kriis. Inimesed haigestuvad ja surevad. Piirangud raskendavad elu ja põhjustavad töötust. Keegi ei tea, millal pandeemia läbi saab.
Kriis puudutab paljusid, aga mõnesid rohkem kui teisi, räägib Ulvestad Kärki. Suurem osa inimestest saab hakkama. On inimesi, kelle elus on vähem stressi. On rohkem aega enda ja pere jaoks. Ent inimeste vahel on suured erinevused. Rohkem kannatavad need, kes on niigi haavatavamad. Need on inimesed, kel on psühholoogilised probleemid, vanurid, sõltuvusega inimesed, kroonilised haiged, raskem on lastel, noortel ja peredel.
Paljudes Euroopa riikides on juba täheldatud perevägivalla juhtumite kasvu, sama on näha ka Norras. Rohkem on probleeme vaimse tervisega. „Pandeemia mõju on pikaajaline. Selline elu, mida me tundsime, ei tule kunagi tagasi. Vaimse tervise teenuseid on palju enam tarvis, vähemalt mõnda aega,” räägib Ulvestad Kärki.
Norras kehtestati märtsi keskel väga karmid piirangud koroona mutatsioonide leviku ärahoidmiseks. Pealinnas Oslos kehtestati sama karmid piirangud nagu aasta aega tagasi peale pandeemia puhkemist. Lasteaiad suleti, koju saab külla kutsuda ainult kaks inimest, koolid läksid kaugõppele. Alkoholi müük on söögikohtades keelatud, toitu saab vaid kaasa osta ja enamus poode on suletud.
Norras on tuvastatud kokku üle 98 000 koroonaga nakatumise ja surmajuhtumeid on üle 670. Soomes on vastavad numbrid üle 79 000 ja 846.
Ulvestad Kärki on hariduselt psühholoog. Ta on töötanud kõigis Põhjamaades, välja arvatud Island. Tema väitel on praegune kriis omamoodi lakmustest, mis näitab ära ühiskonna väärtused ja prioriteedid. Norras näiteks Rootsit kritiseeritakse, aga Soomet kiidetakse, seda kuidas Soome on koroonakriisiga toime tulnud. Soomet aitab sõja kogemus, tänu millele on ühiskond kriisiks paremini valmis, Norral seda kogemust pole.
Kriisis tuleb välja, millised on ühiskonnas riskigrupid, keda eelistatakse. Kriis aitab ühiskonnal end paremini näha uues valguses. Loodetavasti aitab see tugevdada ühiskonna kriisivalmidust ja vastupanuvõimet.
NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.
Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.
Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.
Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.
Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.
