Reede, oktoober 3, 2025

LEEDU

Baltika Grupp esitas pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Baltikumis

By
Helena-Reet Aari
-
Baltika läks pankrotti

NordenBladet – Baltika Grupp, mis on aastaid vastutanud moebrändi Ivo Nikkolo eest, on esitanud pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse Eestis, Lätis, Leedus ja oma veebipoodides. Kuna ettevõte läbis juba mõni aasta tagasi saneerimisprotsessi, pole Baltika teatel hetkel uuesti saneerimine võimalik.

Kuigi Indrek Rahumaa ettevõte European Lingerie Group (ELG) omandas Baltika alles kevadel, oli rõivagrupp juba sel ajal tõsiste rahaliste probleemidega silmitsi.

Ettevõtte hinnangul ei toetanud jaemüügi jätkamist “tarbijate kulutuste jätkuv märkimisväärne langus,” mistõttu ei olnud see majanduslikult realistlik.

Pankroti taga on pikale veninud keeruline majanduslik olukord nii ettevõttesiseselt kui ka laiemas majanduskeskkonnas. Ettevõte rõhutab, et Ukraina sõda ning Balti riikide geopoliitilised pinged on tekitanud tarbijates lisaks niigi ettevaatlikkusele ebakindlust ja hirmu. See on oluliselt vähendanud tarbijate usaldust ja toonud kaasa järsu nõudluse languse. Hoolimata pingutustest äri stabiliseerimiseks Baltikumis, ei võimaldanud ebasoodsad tingimused jätkata jaemüügile keskendunud strateegiat.

Küll aga märgitakse, et ELG laialdane kohalolu Euroopas võimaldab jätkata Ivo Nikkolo kaubamärgi hulgimüügi ja e-kaubanduse võimaluste hindamist kogu Euroopas. Neid jõupingutusi toetab ka Baltika juhtkond, kes on olnud uue strateegia hindamisel võtmerollis.

„Uskusime Ivo Nikkolo kaubamärgi tugevusse ja potentsiaali ning usume endiselt, et kaubamärk kannab ajatut väärtust. Kahjuks muudavad Baltimaade turutingimused jaemüügistrateegiaga jätkamise võimatuks. Kuigi see peatükk lõpeb, jätame ukse avatuks Ivo Nikkolo võimalikuks taassünniks tulevikus, keskendudes siis juba hulgimüügile ja e-kaubandusele laiemal Euroopa turul,“ ütles ELG Grupi esindaja Indrek Rahumaa pressiteates.

AS Baltika aktsiad kustutati Nasdaq Tallinna börsi nimekirjast juba 30. augustil 2023. See toimus pärast seda, kui Baltika pearahastaja KJK BLTK Holding OÜ viis läbi väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmise ja ettevõtte ühinemise protsessi, mis oli tingitud ettevõtte keerulisest majanduslikust olukorrast.

Avafoto: Peale saneerimist jäi Baltikal jäi alles ainult Ivo Nikkolo kaubamärk (Pressifoto)

 

Eesti: Eakate hoolekandekett Südamekodud alustab koostöös EfTEN Capitaliga laienemist Lätti ja Leetu

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu

NordenBladet – Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu. Laienemine toimub koostöös kinnisvarafondide halduri EfTEN Capitaliga, kellega on edukalt tehtud koostööd ka Eestis.

Eesmärgiks on investeerida hoolekandevaldkonda, sealhulgas uute eakatekodude rajamisse ja olemasolevate hoonete renoveerimisse Lätis ja Leedus. Samuti kavatsetakse arendada ka teenusepakkujate võimekust.

Südamekodud opereerib hetkel Eestis 12 eakatekodu, pakkudes üle 1200 hooldekodu koha ja andes tööd rohkem kui 500 inimesele. Lisaks on Eestis plaanis rajada veel ligikaudu 500 uut hooldekodu kohta. Käimas on ka uue eakatekodu ehitus Tallinna Hiiule, kuhu kerkib Nõmme Südamekodu, mahutades 170 eakat.

EfTEN Real Estate Fund AS on esimene Baltikumi kinnisvarafond, mis on juba üle viie aasta investeerinud hooldekodude kinnisvarasse. Täna omab fond koostöös Südamekodudega Eestis nelja hooldekodu.

Südamekodud ja EfTEN näevad laienemises strateegilist võimalust luua tänapäevaseid ja turvalisi hoolekandeasutusi, mis vastavad vananeva rahvastikuga ühiskondade kasvavatele vajadustele ning toetavad kohalikke majandusi töökohtade ja investeeringute kaudu.

Avafoto: Saaremaa Südamedodu tuba (Südamekodud)

Balti riigid ei saanud Euroopa Liidult raha oma droonimüüri jaoks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Leedu siseministeerium teatas, et Leedule ja Eestile ei anta EL-i rahastust nende kavandatud droonimüüri projektile, mille eesmärk on kaitsta nende piire.

„Eesti ja Leedu piirivalveametnikud olid esitanud ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuseks nn droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektile raha ei antud,” teatas ministeerium BNS-ile antud kommentaaris.

„Eesti oli peamine taotleja ja Leedu oli partner,” lisati.

Leedu piirivalveteenistus (VSAT) teatas BNS-ile, et Brüssel lükkas märtsi alguses rahastamistaotluse tagasi.

Eelmise, 2024. aasta mais teatas toonane siseminister Agnė Bilotaitė, et piirkonna riigid leppisid kokku nn droonimüüri väljatöötamises.

Ta ütles toona BNS-ile, et algatus hõlmab droonide kasutamist piiri jälgimiseks ja droonivastaste süsteemide kasutuselevõttu. Ta ei öelnud, millal projekt võidakse ellu viia.

VSAT-i ülem Rustamas Liubajevas ütles, et otsitakse muid rahastamisallikaid.
„Ma ei pea seda suureks probleemiks, et projekti ei valitud rahastamiseks. Usun, et saame selle projekti rahastamiseks otsida muid allikaid,” ütles Liubajevas ajakirjanikele.

„Projekt võiks olla rohkem suunatud regionaalsele koostööle, regionaalse süsteemi loomisele,” lisas ta.

Liubajevas märkis, et EL rahastab muid mehitamata õhusõidukite ja droonitõrjesüsteemidega seotud oste.

Tema sõnul on EL eraldanud Leedule droonide ostmiseks 11 miljonit eurot, millest 3 miljonit on ette nähtud droonivastase varustuse soetamiseks.
VSAT-i ülem ütles, et „droonimüüri” projekt oli peamiselt mõeldud riikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks.

„Tegemist on süsteemiga, mis võimaldaks ennekõike infovahetust, droonide avastamist ja nende neutraliseerimist. Samuti oli plaanis pilootprojektideks valida igas riigis konkreetsed piirilõigud,” ütles ta.

Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 12 miljonit eurot, millest Eesti taotles 4 miljonit eurot ja teised osalejad ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Leedu siseminister Vladislav Kondratovič ütles, et infovahetus on nüüd tagatud muude vahenditega, ehkki mitte nii kiiresti.

„Loomulikult muudaks lisarahastus teatud protsessid kiiremaks, aga minu teada on VSAT oste sooritamas üle 3 miljoni euro väärtuses [eraldatud droonitõrjesüsteemidele]. See tugevdab piiriturvalisust ning me eeldame, et igal üksusel on peagi droonikaitse,” ütles ta.

Kondratovitš ei välistanud „droonimüüri” projektile uuesti EL-i rahastuse taotlemist.

Minister kinnitas ajakirjanikele, et projekt „ei ole surnud”.

Leedu president ütles, et Venemaa ründab NATO riike 4-5 aasta pärast, võibolla isegi varem

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Leedu valmistub võimalikuks Venemaa rünnakuks NATO riikide vastu 4-5 aasta pärast, kui sanktsioonid tühistatakse, juhtub see varem, ütles Leedu president Gitanas Nauseda.

Lithuania is preparing for a possible Russian attack on NATO countries in 4-5 years, if sanctions are lifted, it will happen earlier, – Lithuanian President Nauseda pic.twitter.com/qhALtafaal
— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) March 20, 2025

 

Eesti: Riigikogu esimees on Leedu taasiseseisvumispäeval visiidil Vilniuses

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Vilniuses kogunevad täna Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Soome ja Islandi spiikrid, kes arutavad Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeolekut. „Meie ülesanne on hoida kokku ja teha kõik võimalik, et suurendada sõjalist toetust Ukrainale, tugevdada sanktsioone ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning investeerida oma julgeoleku tagamiseks ja agressori heidutamiseks oluliselt rohkem kaitsesse,“ lausus Lauri Hussar.

Peale Riigikogu esimehe osalevad kohtumisel Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa, Poola Seimi marssal Szymon Hołownia, Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefanšuk, Soome Eduskunna esimees Jussi Halla-aho ja Islandi Althingi aseesimees Bryndís Haraldsdóttir. Spiikrid võtavad vastu ühisavalduse Ukraina toetuseks ning annavad seejärel ühise pressikonverentsi.

Homme osalevad parlamentide esimehed Leedu 35. taasiseseisvumispäeva tähistamisel ja peavad kõne Leedu Seimi pidulikul istungil.

Visiidi jooksul külastavad spiikrid Vilniuses ka kultuuriruumiks ümber kujundatud Lukiškėsi vanglat ja Vilniuse teletorni.

 

123...15Page 1 of 15