NordenBladet — Leedu valmistub võimalikuks Venemaa rünnakuks NATO riikide vastu 4-5 aasta pärast, kui sanktsioonid tühistatakse, juhtub see varem, ütles Leedu president Gitanas Nauseda.
Lithuania is preparing for a possible Russian attack on NATO countries in 4-5 years, if sanctions are lifted, it will happen earlier, – Lithuanian President Nauseda pic.twitter.com/qhALtafaal
— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) March 20, 2025
NordenBladet — Vilniuses kogunevad täna Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Soome ja Islandi spiikrid, kes arutavad Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeolekut. „Meie ülesanne on hoida kokku ja teha kõik võimalik, et suurendada sõjalist toetust Ukrainale, tugevdada sanktsioone ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning investeerida oma julgeoleku tagamiseks ja agressori heidutamiseks oluliselt rohkem kaitsesse,“ lausus Lauri Hussar.
Peale Riigikogu esimehe osalevad kohtumisel Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa, Poola Seimi marssal Szymon Hołownia, Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefanšuk, Soome Eduskunna esimees Jussi Halla-aho ja Islandi Althingi aseesimees Bryndís Haraldsdóttir. Spiikrid võtavad vastu ühisavalduse Ukraina toetuseks ning annavad seejärel ühise pressikonverentsi.
Homme osalevad parlamentide esimehed Leedu 35. taasiseseisvumispäeva tähistamisel ja peavad kõne Leedu Seimi pidulikul istungil.
Visiidi jooksul külastavad spiikrid Vilniuses ka kultuuriruumiks ümber kujundatud Lukiškėsi vanglat ja Vilniuse teletorni.
NordenBladet — Esialgne statistika näitab, et eelmisel 2024. aastal oli Leedus ajaloo madalaim sündide arv alates 1990. aastast. Rahaline pinge ja kultuurilised muutused viivad selleni, et noored lükkavad lastesaamise edasi või otsustavad üldse lastetute perede kasuks. Kas seda saab tagasi pöörata?
Kaunasest pärit viie lapse ema Karolina Butrimė naljatleb, et saab 65-aastaseks saades riiklikku pensioni. Aga see kõik pole tema pärast, vahendab lrt.lt.
„Kõik on olnud väga positiivsed. Ma mäletan ainult ühte juhtumit [vastupidi]. Istusime lastega Kretinga Talveaia pargis. Ootasin oma viiendat last, neli last jooksid ümberringi. Olime kõik rõõmsad, mängisime. Ja naine astub juurde ja ütleb: Kas need kõik on teie omad? Ma olin nii uhke: jah, nad on kõik minu omad. Ja ta ütleb: milline idioot. Ja kõnnib minema,” naerab Butrimė.
Tänapäeval otsustab enamik peresid ühe või kahe lapse kasuks. Üha suurem hulk otsustab lapsi üldse mitte saada või viivitab sünnitusega.
Statistikaameti esialgsetel andmetel sündis 2024. aastal 18 979 last, mis on vähem kui ühelgi teisel aastal alates 1990. aastast.
Sotsiaalkindlustus- ja tööminister Inga Rauginienė ütleb, et üheks põhjuseks on see, et inimesed ei jaksa lapsi kasvatada.
„Elu läheb kallimaks ja meie noored kalkuleerivad: noorel perel on erakordselt raske eluaset osta. Sul peab olema piisav sissetulek, nii et noored töötavad rohkem kui ühel töökohal, et elu alustamiseks koguda. Seetõttu lükkub pereplaneerimine hilisemaks,” räägib ta LRT-le.
Kuigi Leedu pakub üht pikimat rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodi EL-is ja suhteliselt heldeid hüvitisi, siis Butrimė märgib, et raha ei ole ainus tegur, mis otsustab, kas lapsi saada või mitte.
„Kui ma ei tahaks lapsi, poleks mul neid kindlasti,” ütleb viie lapse ema. „Ükski raha ei paneks mind seda tahtma – see on midagi, mida raha eest osta ei saa. Kui kasvatate neid ise, annate tõesti kogu oma aja oma lastele. Kui teil on lapsed ja neid kasvatavad lapsehoidjad – see on ka hea.”
Leedu sündimuskordaja on viimastel aastakümnetel pidevalt langenud. 2023. aastal oli sündimuskordaja 1,18, mis jääb tunduvalt alla elanikkonna asenduskordaja 2,1.
Kui Leedu rahvaarv on viimastel aastatel veidi kasvanud, on selle põhjuseks ränne, sealhulgas leedulaste tagasipöördumine.
Sotsioloog ja sotsiaalteaduste keskuse direktor Boguslavas Gruževskis väidab, et sündimuse tõstmine nõuab ennekõike hariduslikke jõupingutusi.
„Väärtushoiakute kujunemine haridussüsteemis. See on kultuuri- ja haridusministeeriumi jaoks väga tõsine töö – näidata inimestele tõesti, et materiaalsete vajaduste primitiivne rahuldamine on väga alatu asi,” räägib ta LRT-le.
Ühes populaarses Leedu laulus oli 2000. aastal rida, mis ütles: „Meid on maailmas ainult kolm miljonit”. Siis oli see alahinnatud – Leedu rahvaarv oli aastatuhande vahetusel 3,5 miljonit. Täna on see 2,9 miljonit ja prognooside kohaselt võib see järgmise 50 aasta jooksul langeda 2 miljonini.
NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.
Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.
Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.
Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.
Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.
Avafoto: NordenBladet digiarhiiv
NordenBladet — Eesti valmistub koos Läti ja Leeduga oma energiavõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ja Valgevenest ning sellele järgnevaks Balti riikide sünkroniseerimiseks Euroopa energiasüsteemiga. Igaks juhuks rakendatakse tugevdatud turvameetmeid.
Eesti valitsusasutuste esindajate sõnul on Balti riikide lahtiühendamist nõukogude pärandist – ühtsest BRELL-i elektrisüsteemist – kavas alustada 7. veebruari õhtul, vahendab Narvskaja Gazeta.
Desünkroniseerimine toimub 8. veebruari jooksul ning 9. veebruaril peaksid Eesti, Läti ja Leedu juba õhtuks olema sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Märkides, et sisejulgeoleku olukord riigis püsib stabiilsena, ei välistanud politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Veiko Kommusaar, et katsed kahjustada Eesti elektritaristut on võimalikud.
Seetõttu on kavandatud meetmete kogum, et tagada BRELL-ist lahtiühendamise ja Euroopa energiasüsteemiga ühendamise protsessi ohutus.
Politsei- ja Piirivalveamet koos Kliimaministeeriumiga on Eestis välja selgitanud ligi nelikümmend tehnoobjekti, mis võetakse tugevdatud kaitse alla. Nende hulka kuuluvad elektrijaamad, suuremad alajaamad, sünkroniseerimiskompensaatorid ja välised elektrikaablid.
Sellised rajatised asuvad peamiselt Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Turvalisus tagatakse Kaitseliidu toel.
Narva linnapea Katri Raik ütles hiljutisel kohtumisel Enefit Poweri juhi Lauri Karpiga, et ei näe energeetikutest tulenevalt põhjuseid, miks linnas võib elekter ära kaduda. „Karp ütles, et kõik on töökorras, kriisiolukorda pole ja paanikaks pole põhjust,” ütles Raik.
Samas märkis Enefit Poweri juht, et tõhustatakse ka siseturvalisuse meetmeid, lisas ta.
Näiteks, nagu ütles Raik, korraldavad Enefit Poweri juhtkonna esindajad 8. ja 9. veebruaril Auveras öövalve. Samuti ütles Narva linnapea Karpi sõnadele viidates, et kõigi Narva elektrijaamu külastavate inimeste, sealhulgas nende töötajate kontroll on ette valmistatud. „Kontrollpunktides on turvaväravad, nagu lennujaamades,” selgitas Raik.
Samas märkis Narva linnapea, et energeetikute juhtkonnal on selge ettekujutus: Narvat elektrivarustus 8. ja 9. veebruaril ohus ei ole.
