NordenBladet – Olen viimased päevad peaaegu kõik õues veetnud. Ilm on erakordselt ilus (kuni 27 kraadi sooja) ning nauditav on vaadata, kuidas esimesed kevadlilled juba õitsevad ning puudel ja põõstastel puhkevad pungad. Talvel lume alt välja tulnud viimased lehed ja oksterisu on riisutud ning esimene niitmine on ka aias tehtud. Aed tundub kohe nii värske ja puhas – rõõm nii vaadata kui aeda nautida. Hea meel on ka selle üle, et eelmisel aastal Hansaplant´ist (vt. veebilehte SIIT) ostetud ja aeda istutatud 100 harilikku elupuud “Brabant” (100cm pikkused taimed 100tk maksid koos koju toomisega 600.- EUR) on kõik jõudsalt kavama läinud ning viskavad juba ka pikkust.
Tegin laste jaoks ära ka pisikese maasikapeenra – tegin korraliku, kus kangas all ja puha – aga tulemus mulle üldse ei meeldi. Ei sobi meie looduslikku keskkonda. Plaanin selle ümber teha nii, et kivide asemele saaks puidust äärised ning peenra vahekohtadesse/ äärde multsi. Hetkel on seal vaid üks peenar aga tahan sinna teha peenraid juurde, et oleks koht ka tippsibulatel, petersellil, murulaugul jne. Istutasin kasvuhoonde ära ka tomatid (sellel aastal sordid Vilja ning Terma – hind 1.40 EUR per taim), tilli ning salatilehed.
Aianduskeskused (nagu ka raamatupoed) on mul kaks nõrkust, kust ma kunagi ei suuda tühjade kätega tagasi tulla. Aed on ka nii suur, et kümme korda tuleb shopata enne kui midagi kuskilt välja hakkab paistma. Tegin oma selle aasta esimesed shoppingud aianduskeskuses Hortes, kust ostsin 15 tomatitaime, kolm uut valgesõstra põõsast (Bajana hinnaga 8.90 EUR tk ja 2x Witte Hollander hinnaga 10.90 EUR tk), okaspuuväetist (15kg pakk 22.90), tippsibulat White Globe (0,25kg pakk 1.35), veel kaks piparmünti (4.50 tk), 20 Peiulille ( 0.80tk), 4 pakki salatiseemneid Grand Rapids (0,85 tk), 4 pakki tilliseemneid Mammoth (0,85 tk), 2 pakki murulauku Prager (1.65 EUR tk) ning 2 pakki murulauku Jowisz (0,85 EUR tk), 2 pakki Rukkilille seemneid (0,95 tk) ja 5 pakki Sidrunmonarda seemneid (1,15 EUR tk). Teepeale jäi veel teinegi aianduskeskus Nurmiko, kust ostsin 6 heleroosat Roosbegooniat (3.50 tk) ning ühe suvelille ampli (13.80). PS! Samasugune ampel oli Horteses 21.- EUR-i, nii et ma tundsin ennast kohe mõnusalt võidus. 🙂
NordenBladet – Estella Elisheva tuli Saaremaalt, oli 2 ööd kodus ning täna hommikul läks viiulilaagrisse. Saaremaalt naastes teatas ta, et ta tahab arutada oma tulevikuplaane. Nimelt teatas ta, et talle on hakanud meeldima psühhiaatria ning et ta tahab vanaisa eeskujul oma põhi erialalt psühhiaatriks saada. Dziiizes, mõtlesin ma… kust see nüüd? Kas keegi on lapsele teinud ajupesu? Aga see emotsioon oli mul väga lühike. Ma tunnen Estellat ning tean suurepäraselt, et tema teeb oma otsused ise – ta on äärmiselt realistlik ning kahe jalaga maapeal tüdruk. Samuti pole mul mingit plaani tema tulevikku ise korraldada – inimene valib oma raja ise! Veelgi enam, psühhiaatria ning arstiteadus on läbi sajandite olnud tarkade tee ning austatud amet.
Emana mõtlesin tegelikult esimesena just Estella Elisheva tundlikust hingest. Tema ja psühhiaater – mida see tähendaks? Estella on maailma suurima südamega inimene – samal ajal kui mina tihti kohati ehk võib-olla teesklen hoolimist, hoolib tema päriselt. Samal ajal kui teised teevad näiliselt midagi, teeb tema taas päriselt – ta ARMASTAB inimesi päriselt, rohkem kui mina näiteks suudan seda ette kujutada. Kui te olete lugenud Margaret Mitchelli romaani “Tuulest viidud” (“Gone with the Wind”) siis ma tooksin paralleeli Scarlett O´Hara ja Melanie Hamilton´i vahel. Kui mina olen esimene, siis Estella Elisheva on teine – Melanie – inimene, kes armastab teisi tingimusteta, inimene, kes on sündinud äärmiselt suure ja end ohverdava südamega. Estella on inimene, kes armastab alati ka siis, kui mingit omakasu mängus pole. Mitte et minul väike süda oleks, või et ma inimestele halba tahaks, või et ma inimestest ei hooliks, või isegi tihti teiste asju tähtsamaks ei tooks kui oma asju (ka mul on tihti tegelikult probleem sellega, kõlagu see nüüd nagu see kõlab, aga ma olen kohati liiga teiste eest hooliv ja vastutav) — aga siinkohal, Estella Elisheva puhul käib jutt juba täiesti teisel tasemel inimesearmastusest, sellisest, kus tuleb mängu eneseohverdus ning teised kõrgemad tasandid. Vot Estella on selline, reaalselt, siiralt, ennastunustavalt hea – ning kui nüüd temasugune inimene soovib saada psühhiaatriks, siis minu kui ema esimene reaktsioon ja hirm on see, et ta põleb kiirelt läbi. Minu hirm oleks see, et ta elaks läbi nii palju teiste negatiivseid emotsioone ning kogu teiste aitamine ei käiks mitte teaduse ja elutarkuse arvelt vaid tema energia ja emotsioonide läbi.
Ütlesin Estellale, et psühhiaatri amet on raske, olen seda oma isa kõrvalt näinud. Minu isa — tunnustatud ja hinnatud psühhiaater, ettevõtja, juht ning poliitik Jüri Ennet — on väga otsustusvõimeline, elukogenud ja tark mees, kes oskab filtreerida asju ning leida kiirelt ja operatiivselt lahendusi igas olukorras. Jüri Ennet on mees, kes sobiks kogu Eesti riigi kuningaks, kui Eesti oleks Kuningriik, ta on mees, kes toob lahendused – ta armastab oma rahvast, ta seisab rahva eest, ta hoolib meie riigist. Teda kõrvalt vaadates näen, kuidas ta hoolib meie rahvast ning kuidas talle lähevad korda meie riigi nõrgemad ning abi vajavad inimesed ning loomulikult tema patsiendid, kui palju ta teeb Eesti rahva heaks – ta on mees, kes hoolib niisama palju lihtrahvast kui ka nn. aadlist. Nüüd aga näen vaimusilmas selle võimsa mehe kõrval oma pisikest 11-aastast tütart – kel süda suurem kui maakera, ent hing hell kui hirveke. Loomulikult viib see mind segadusse. Modellimõõtu habras Estella räägib ühtäkki selliseid suuri mõtteid… Ütlen ausalt, et ma polnud selleks vestluseks valmis.
Ütlesin: “Kõik see käib sinu kehast läbi. Aga kuna sa oled erakordselt tundeline, tunduvalt tundelisem ja emotsionaalsem kui enamik inimesi, siis kardan, et sul võib sellega probleeme tulla.” Estella vaidles aga vastu, ütles, et teda teeb õnnelikuks inimeste aitamine ning et ta soovib, et elul on just selline sügav mõte – aidata inimesi nagu seda teeb vanaisa. Tundsin südames oma tütre üle uhkust, ent oli ka selline hirmulaadne ja ebalev tunne. Ma tean, et minu isa geenidest saavad tulla vaid võitjad ja võitlejad – tegemist on siiski oma aja suurima strateegi, arsti ning rahvamehega – isa vajutab ja valitseb “vajalikke nuppe” nii Eestis kui kaugemal ning see ei saa joosta mööda ka tema lastest ja lastelastest. Ma olen kasvatanud suure südamega targa lapse. Ma ei pane kätt ette mitte ühelegi tema ideele. Ta areneb ise, ta otsutab ise, teeb oma valikud ise. Kuna talle on koolis ainena “Inimeseõpetus” meeldima hakanud (ütleb mullegi, et: emme, õlu midagi head sulle ei tee), siis tõden, et lapsed on tihti targemad kui me ise. Minule ei meeldi olla ema, kellega asju ei taheta arutada, mina tahan olla ema, kelle juurde tullakse IGASUGUSTE mõtetega – olgu need ükskõik millised.
Võibolla mu esmasündinu ongi määratud järgima minu tuntud isa rasket ent väärikat ja tähendusrikast teed.
NordenBladet – Laste koolivaheaeg on möödunud kiirelt. Estella Elisheva (11) sõitis nädalaks iseseisvalt Saaremaale “Saare vanaema” juurde, Ivanka Shoshana (9) oli kodus. Niipea kui kui keegi kodust ära on, hakkab kohe kripeldama igatsus – juba enne kui päev möödas, tunnen, et midagi on puudu. Aga lapsed peavad muidugi iseseisvuma ka ning vaheldus teeb kõigile head. Mulle meeldis kuidas Estella pakkis asjalikult kõik oma asjad ise kaasa ning iseseisvalt bussiga Saaremaale sõitis. Tagasi tulles ütles, et talle tegelikult meeldib, kui päevad on hommikust õhtuni tihedalt sisustatud ja planeeritud (nagu kooliajal või teise vanaema juures olles) ning enam niisama pikalt puhkamine isegi ei meeldi.
Meil olid siin vaheldumisi vihmased ning päikeselised ilmad. Pakkusin Ivankale, et ta võiks teise vanaema juurde minna, et ka vaheldust saada, ent ta eelistas koju jääda. Käisime jalutamas, riisusime aias lehti, ma lõikasin põõsastel oksi ning planeerisin aeda. Piparmündid istutasin juba maha, maasikapeenar vajab tegemist. Sellised igapäevased asjad. Õhtul aga vaatasime multikaid ja Ivanka kolis oma magamise ümber minu tuppa ja tuli minu kaissu.
Ivanka on hakanud rohkem rääkima, selle üle on mul hea meel. Mõne aasta eest veel kartsin, et ta ei pruugi üldse rääkima hakata, aga nüüd “lobiseme” juba palju. Ta oskab lugeda ja enamasti saab loetust ka aru, aga vestlusega on olnud probleeme. Nüüd tuli minu juurde ja ütles: “Emme sünnitas Ivanka 2008.aastal”, “2009.aastal oli Ivanka 1-aastane”, ning siis ütles: “2030 aastal sünnitab Ivanka Louvise ja Alexi”. Mul tõusid pisarad silma, sest järgides tema arengut olen elanud läbi peas igasuguseid stsenaariume – kõiki peale selle, et ta kunagi sünnitab. Tal on diagnoositud autism (paberite järgi sügav puue), ent ta on oma spektrihäire skaala kirjelduste järgi erinenud väga paljudes asjades teistest autistidest. Tal ei ole näiteks sundtegevusi, tal ei ole olnud unehäireid, ta ei karda erinevaid materjale ega eelista ega vali värve või riideid, tal ei ole ka vägivaldsust. Samuti ta ei vaja ilmtingimata üksindust, ta tahab vägagi teiste lastega koos olla, ent ta ei oska kaasa mängida neid mänge, mida teised tihti mängivad.
Kui ta noorem oli, siis mulle tundus, et tal puudub empaatiavõime, ent mida aeg edasi, seda rohkem on näha, et enam see nii ei ole. Lasteaialapse iga oli kõige raskem – siis ta väljendas kõike läbi karjumise, veel nooremana tegi seda viskudes põrandale. Kõik see on tänaseks minevik – ma saan temaga rahulikult poes käia, linnas käia, asju ajada – ta kuulab sõna ning käitub korralikult. Vanaema (minu ema) oli nii julge, et vedas teda juba lasteaialapsest saadik erinevatele üritustele (teatrisse, kontserditele) – enamasti lõppes see küll poole ürituse pealt äratulekuga, aga lapse silmaringi arendas kindlasti. Mina nii suuri samme astuda ei suutnud. Minu piiriks oli see, kui tulin poest röökiv laps süles ja käru/ostukott poodi maha jäetud. Seda juhtus iga nädal! Aga ma ei tahtnud nii ka, et laps istub ainult kodus. Käisin temaga poes nii, et ostsin ühe asja korraga, sest järjekorras ta oodata ei tahtnud. Mulle öeldi regulaarselt, et mul on halvasti kasvatatud laps. Täna võin temaga poes veeta tunde, ta on sellest välja kasvanud. Samuti on ta õppinud tänu regulaarsele logopeedil käimisele tähti tundma, kirjutama, lugema ning see on avanud talle läbi interneti uue maailma. Ta veedab palju aega arvutis ning ma ei keela seda, sest seal ta õpib palju. Ta on iseseisvalt õppinud selgeks kõik maailma riigid, lipud ja pealinnad, ta googeldab palju ning kasutab google translate´i. Ta saab aru nii eesti kui inglise keelsest tekstist, sest millegipärast köidavad teda inglise keelsed videod. Ta valdab arvutit väga heal tasemel. Ja nüüd on tulnud ometi ka jutt!! Ta on hakanud nukudega mängides rääkima ning vastab suurepäraselt küsimustele ja küsib ise erinevaid küsimusi.
Ta ei ole kindlasti rumal, aga ta võib käituda teinekord nii, mis enamus inimestele tundub üllatav – enamjaolt väljendub see selles, et ta võib teha asju, mida “ühiskonna normid” ette ei näe ega õigeks ei pea. Ühiskonnanormid on paika seatud keskmise inimese järgi, aga keskmine ta pole. Kes meist üldse on? Igal ühel on meil midagi, mis on “normist väljas”. Mind on Ivanka õpetanud rohkem kui ükski kool – ta on mul nii palju silmi avanud ning väärtushinnanguid ümber korraldanud, et olen talle tänulik. Ta on siin, et anda õppetund ja aidata spirituaalselt end ümbritsevatel inimestel kasvada – ta on uuest maailmast, sealt, kuhu poole terve ühiskond suundumas on ent mis täna on meile veel arusaamatu. Ma usun, et ta on targem, kui me kõik arvame. Igal juhul elan täna päev korraga – siiani on tulnud ainult üllatused – positiivsed üllatused. Väga paljud asjad, mida ma olen arvanud, et ei juhtu mitte kunagi, on juba juhtunud. Ta on vaid 9-aastane. Kõik on võimalik. Autistliku lapsega tuleb elada päev korraga ning ei tohi kaotada lootust – kasvab laps, areneb arstiteadus ning kunagi ei tea, mis plaan KÕIGE KÕRGEMAL meile veel varuks on!
Tänast blogipostitust las jääda illustreerima need fotod – kas pole mitte imeilusad pilved? Nagu muinasjutust!
NordenBladet – Kellele ei maitseks isetehtud kodused söögid ja soojad värskelt ahjust tulnud pirukad ja koogid. Meie pere on nendega juba ära hellitatud, sest mu 11-aastane tütar Estella Elisheva on pisikest viisi hobikokk ning peaaegu igal koolist, muusikakoolist ning trennist vabal minutil kokkab midagi.
Kõige enam meeldib talle valmistada soolaseid ja magusaid küpsetisi (kooke, pirukaid, croissante), eksperimenteerida huvitavate magustoitudega (jogurtijäätis, jogurtimagustoit, kohupiimakreem jne.) ent vahel võtab ette ka igapäevased toidud.. Viimati tegi koduseid makarone munaga ning Iiri pada. Värskeid smoothie´sid ma enam isegi ei maini, sest neid hakkas ta kokku miksima juba lasteaialapsena.
Nüüd natuke minu tegemistest.. Piparmünditee on meie pere üks suur lemmik, seetõttu otsustasin tänavu meie nn. piparmündikasvandust suurendada ning lisada 4 uut sorti, mida paljundama hakkan (minu taimede korjamisest ja kuivatusest saab lugeda SIIT). Hetkel on maa veel külmunud, ent niipea kui öökülmad möödas, hakkan uusi istikuid maha panema. Hetkel on meil taimed toas kastides. Samuti teen lastele uuesti pisikese maasikapeenra. Mõne aasta eest olid meil suured maasikapeenrad, aga ma hävitasin need, sest ei jõudnud kõigega tegeleda – tegemised kasvasid üle pea. Mul on poole hektariline aed, suur majapidamine, väikesed lapsed, töö Skandinaavia ühes kiiremini kasvavas meediakontsernis NordenBladet (loe Skandinaavia meediakontsernidest SIIT), mille alla kuuluvad nüüd ka kõik OHMYGOSSIP-lehed ning erinevad brändiarendused. Viimasid teen kõiki vabatahtlikuna ning lisaks kallile ajale, mida tundide, päevade, kuude ning aastate kaupa oma töösse kulutan, investeerin märkimisväärselt ka oma isiklikku raha, et Põjamaade kultuuripärandit säilitada ja tutvustada nii Skandinaavias kui maailmas terviklikult. Hindan kultuuri ning kvaliteetset meediat, ning tahan väga, et meedia oleks inimestele kui tõe-peegel ning õppevorm. Midagi, mis tekitaks positiivse tunde, hariks ning motiveeriks olema parem inimene ning nägema suuremat pilti.
Mu vanem tütar Estella Elisheva hoiab regulaarselt minu postitustel silma peal ja ütleb mulle tihti: “Emme, ära pane nii palju reklaamteksti, inimsed lihtsalt skip´ivad seda.” Aga minu jaoks pole see reklaam. Minu jaoks on see kui tõe kuulutamine – tahan, et inimesed näeksid maailma avaramalt, tahan, et Põhjamaad säilitaksid oma müstika ning tahan, et inimesed ei teeks enesetappe. Tahan, et inimestes väheneks depressioon ning kasvaks armastus looduse vastu, armastus loomade vastu ja mis kõige raskem – armastus oma lähedaste/sugulaste vastu. Võib-olla kõlab läägelt – aga ma tõesti tahan seda. Tahan seda kohe väga, rohkem kui raha, rikkust, kuulsust või muid ühiskonnas laialt levinud hüvesid. NordenBladeti missioon on hoida ja tugevdada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda traditsioone ja väärtusi, luua koostöövõrke, kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele, jagada teavet ning pakkuda kvaliteetset infot. Võib-olla seetõttu olemegi nii edukad, et meil on süda asja sees – me ei aja taga statistikat vaid rahulolu. Meile huvi pakkuvad valdkonnad on heaoluühiskonna väärtuste arendamine, keskkond, poliitika, kultuur, turism, haridus, teadus, regionaalne koostöö, tervis, lapsed ning pereväärtused. Meie alalehed (OHMYGOSSIP) koondavad enda alla aga kokku moe ja ilu, suhete ning meelelahutusteemad. Samuti haldame blogikeskkondi Bloglist24 ja NordicBloggers, mille alla on koondunud ligi 300 000 blogijat.
Vahel kasvab see kõik üle pea. Ent nüüd tunnen aina enam, et mulle meeldib aias aega veeta. Mitte, et ma ajaks taga filigraanset umbrohuvaba aeda. Vastupidi, mulle meeldib loominguline segadus ja metsikus aias – aga ma tahan aina rohkem loodust. Loodus on suurepärane vaheldus intensiivsele tööle. Loodus annab nii palju, ma räägin loodusega, suhtlen loodusega, loodus on mu sõber! Ma armastan loodust, enam ei tahaks kunagi linnakorteris elada. Kusjuures vahel mõtlen, et ei tea kas oleks väga hilja minna aiandust või bioloogiat õppima. Mulle meeldivad keskkonnateemad. Tahan nii ennast kui lugejaid loodusega rohkem kokku viia, loodust rohkem armastama panna – see on mu teine väike missioon, mida läbi NordenBladet´i teoks teha plaanin!
Märksõnad: pagar, pagarid, pagaritöökoda, pagaritöökoda leivakas, pagaritöökoda tallinn, pagaritöökoda sakus, pagarikoda müük, pagaritöökoda pagar, saku pagaritöökoda, pagaritöökoja sisustus, pagaritöökoja seadmed, kodu, kodune, kodune pagaritöökoda, pagaritöökoda kodus. pagarikoda, pagaritooted, pagariäri, pagar kondiiter, pagar sauel, pagar nõmmel, pagaritooted tallinnas, värsked pagaritooted, külmtatud pagaritooted, eesti pagaritooted, kodus valmistatud pagaritooted, gluteenivabad pagaritooted, pagaritooted diabeetikutele, diabeetik, tervislikud pagaritooted. kodune pagaritoode, parimad pagaritooted, pagaritoodete tootmine, pagaritoodete tellimine, pagaritoodete tehnoloogia, pagaritoodete valmistamine, värsked pagaritooted, otse ahjust, soojad saiad, sai, saiakesed, pirukas, pirukad, soojad pirukad, värskelt valmistatud pirukad, pagaritooted sünnipäevaks, sünnipäev, laste laud, lastele sünnipäevaks, kust tellida laste sünnipäevalaud, laps, lapsed, toit, toidud sünnipäevaks, kodutunne, maitsvad pagaritooted, kook, koogid, küpsetus. küpsetamine, küpsetuspaber, ahi, ahjus, pliit, elektripliit, puuküttega pliit, nõiaköök, kodune nõiaköök, tervis, kuidas hoida tervist, hea energiaga köök, hea energiaga toit, südamega tehtud toit, taigen, pärmitaigen, ise valmistatud taigen, kodune napoleoni kook, kodune kook, lihtne kodune kook, kodune pealinna kook, kuidas valmistada. pere, pereblogi, lapsega kodus, lastega kodus, mida teha lastega kodus, kuidas lapsi arendada, laste hobid, millega lapsed võiksid tegeleda, lapsega kodus töö, laste sünnipäev kodus, laste sünnipäevad kodus, köögitehnika, köögidisain, skandinaavia köök, köögisisustus, sisustus, toidunõud, kauss, kausid, seadmed, magustoit, magustoidud, ise valmistatud magustoit, kuidas valmistada magustoitu, magustoidud peoks. menüü, telli, tellimine, kvaliteetne, kvaliteet, hea aura, plaadikook, põnevad laste koogid, printsessi tort, tordid, sünnipäevatort, piltidega tort, piltidega tordid, piltidega koogid, kaunistused, ilusate kaunistustega magustoit, blogi, pildid, toidublogi, aed, taimed, peenar, peenrad, mida istutada aeda. haljastus, aia planeerimine, istik, istikud, taimede istutamine, mida istutada märtsis, mida istutada aprillis, mida istutada mais, taimede ette kasvatamine, taimed potis, taimed amplis, peenarde kujundus, kuidas teha peenart, ravimtaimed, taimetee, piparmünt. erinevad sordid, maasikad, saksa maasikad, poola maasikad, eesti maasikad, maasikapeenar, kevad, kevadised tööd, aiatööd kevadel, kodune ema, naiste tööd kodus, elu maal, kodu ja aed, tööd aias, kasvuhoone, ilm, maa, muld, loodus, looduslik, põllumaa, põlluharimine
NordenBladet – Minu silmatera, 11-aastane tütreke Estella Elisheva valmistab mulle rõõmu iga päev! Täna tuli ta koju auhinnaga “Eesti parim viiuldaja” III koht – ning ta on vaid 11-aastane! Olen nii uhke! Super suur aitäh Saku Muusikakooli õpetajale Kaari Klesment´ile, kes sa oled temas sellise muusikaarmastuse tekitanud! Nii vinge – olen nii õnnelik, tänulik ja uhke! Väga tubli saavutus nii enda vanuseklassis kui ülevaatlikult laiemas perspektiivis.
Räägime Estella Elisheva´ga iga päev elust ja tulevikust – tal on väga kindel siht silme ees. Me rõõmustame koos kõigi saavutuste üle, ent teame ka seda, et maailm on suur ja lai ning see, et keegi on super tubli oma kodumaal, ei tähenda veel automaatselt läbilööki ning edu terves maailmas. Ent meil on suur siht seatud – ei väiksem ega suurem kui see, et saada maailmatuntuks ning tunnustatud viiuldajaks terves maailmas. Kui nüüd seda lauset täpsustan, siis minu eesmärk on, et minu tütrest saaks kuulsaim ja edukaim viiuldaja maailmas ning tema enda eesmärk on see, et ta saaks heaks ja andekaks viiuldajaks, kes tunneb muusikast rõõmu – me esindame siinkohal suhteliselt erinevaid vaateid ning tihti vaidleme ka sellel teemal – mõlemad kangekaelsed ning oma mõtteid, moraali ning tõekspidamisi kaitsvad. Tema on kunstnik, mina olen ärinaine – aga meie koostöö sujub suurepäraselt. Me mõlemad motiveerime üksteist – see on isegi uskumatu, kuidas 11-aastane laps võib motiveerida oma 39- aastast ema ja mina suudan temas tekitada inspiratsiooni harjutada ning unistada suurelt. Me oleme super tiim! I love you Estella Elisheva! Oled nii tubli! Olen su järjekordse saavutuse üle väga väga õnnelik!!
