NordenBladet — Järgmisel kevadel toimuvad Europarlamendi valimised ja see toob suure muutuse nii Soome kui Eesti jaoks – nimelt saavad mõlemad riigid ühe koha juurde.
Tegemist on kohtade ümberjagamisega pärast Brexitit ehk Suurbritannia lahkumist. Soome saab ühe koha juurde ja tulevikus on Soomel 14 kohta. Eesti saab samuti ühe koha juurde ja tulevikus on Eestil 7 kohta.
Kõige rohkem saavad kohti juurde Hispaania ja Prantsusmaa – juurde tuleb 5 kohta. Saksamaa kohtade arv jääb samaks. Läti ja Leedu kohtade arv jääb samuti samaks, Rootsi saab juurde ühe koha.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Väliskomisjon on täna ja homme töövisiidil Berliinis, et arutada kolleegidega Bundestagis eelkõige Euroopa ees seisvaid väljakutseid ja laiemalt rahvusvahelisi sõlmküsimusi.
Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Saksamaa võtmetähtsusega riik Euroopas, kelle arusaamad ja seisukohad Euroopa tuleviku kujundamisel omavad suurt kaalu.„Eesti ja Saksamaa kahepoolsed suhted, aga ka suhted Euroopa Liidus ja NATOs, on olnud püsivad ja väga tugevad läbi aastate,“ kinnitas Mihkelson. „Kohtumistel kolleegidega soovime arutada, millist rahvusvahelist positsiooni soovime tulevikus Euroopale ning kuidas seda saavutada läbi koostöö ja ühtsuse,“ rääkis Mihkelson.
Lisaks kohtumisele Bundestagi väliskomisjoni komisjoni esimehe Norbert Röttgeni ja tema kolleegidega toimuvad kohtumised parlamendi asepresidendi Wolfgang Kubicki ja kaitsekomisjoni esimehe Wolfgang Hellmichiga. Samuti on kavas kohtumised liidukantsleri ametis ja välisministeeriumis. Väliskomisjoni delegatsioon, kuhu kuuluvad veel komisjoni liikmed Mart Nutt, Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas, külastavad ka Berliini Vaba Ülikooli ja mõttekodasid.
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning selle seletuskirja arusaadavuse ja selguse üle.
Erikomisjoni esimehe Aivar Sõerdi hinnangul on tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigikogu liikmetele raskesti arusaadav ning selles esitatud informatsioon on sageli lünklik ja vastuoluline. „Seletuskiri on mahukas, aga tihti tuleb olulise informatsiooni puudumisel dokumendi kohta lisaküsimusi esitada,“ märkis Sõerd.
Sõerd tõi näiteks, et peale majandusprognoosi avalikustamist lisas valitsus eelarvekavasse mitmeid meetmeid, millega eelarve struktuursesse tasakaalu kohandati. „Küsime, miks on need meetmed riigieelarve eelnõu seletuskirjas kajastamata ja mis on nende meetmete sisu,“ tõi esimees välja. „Teiseks võib eelnõu seletuskirja puudusena välja tuua, et riigi reservide kajastamise statistika on vastuoluline. Kolmandaks küsime, millal loob Rahandusministeerium eelarve elektroonilises infosüsteemis parlamendiliikmetele mõeldud vaate,“ lisas Sõerd.
Erikomisjoni liikme Inara Luigase sõnul on laiapõhjaline arutelu tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja sellega seotud dokumentide üle igati teretulnud. „Loodan, et meie erikomisjoni tähelepanekud aitavad kaasa sellele, et edaspidi on riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri paremini mõistetav ja hoomatav. Samuti usun, et asjatundjate selgitused toovad mitmesse probleemi selguse ja saame oma küsimustele ammendavad vastused,“ märkis Luigas.
Istungile on kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ning Eelarvenõukogu, Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.
Avalik istung algab kell 13 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet — 1.-2. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel Kubijas humanitaarteaduste doktorantidele suunatud rahvusvaheline sügiskool „Dialoogid laste ja noortega“, mille raames vaadeldakse laste- ja noortetemaatika erinevaid tahke. Kirjandusmuuseum viib ürituse läbi keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli partnerina, kuid esinejate hulgas on nii folkloriste, etnolooge, eediauurijaid, kasvatusteadlasi, religiooniteadlasi, semiootikuid kui ka doktorante.
Sügiskooli välisplenaaresinejad pakuvad pilguheidu noorukite surmamängudega seotud moraalsele paanikale Venemaal (Daria Radchenko, Venemaa), noorte usundiliste vaadete hübridiseerumisele Ida-Aafrikas (Johnson Michael Kallidukil, Tansaania/India) ja laste lugemisharjumustega seostuvate hoiakute muutumisele Soomes (Ilona Savolainen, Soome). Lisaks tuleb sügiskoolis juttu üldisemalt laste mõtlemise uurimise viisidest, keele ja huumori vahekordadest laste naljakate ütluste analüüsimisel, perehuumorist, õpilaste meemipärimuse iseloomulikest joontest, laste üleloomulikest uskumustest, kirjandusalasest haridusest digitaalsel ajastul, subkultuuride rahvuslikust mõõtmest, vandenõuteooriatest, vihakõnest ja vandumisest.
Sügiskool annab võimaluse kokku viia erinevate valdkondade teadlased-praktikud ja kraadiõppurid, algatada mitmetasandilisi dialooge ning lähendada doktorante-magistrante interdistsiplinaarse teadusmaailma argipäevale, andes sel moel õppetööle praktilise lisamõõtme ja -perspektiivi.
Sündmuse toimumist rahastavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM, Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Kirjandusmuuseum.
NordenBladet — Veiste sigimisprobleemid mõjutavad oluliselt veisekasvatuse kasumlikkust. Selleks, et mõista sigimisega seotud probleemide olemust, ennetada nende teket või neid ravida, valmis maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis kõrgkooliõpik „Veise sigimine“.
Käesolev õpik koondab üheks tervikuks teadmised suguorganite ehitusest ja talitlusest, tiinusest, sünnitusest, poegimisjärgsetest haigustest ning söötmise ja sigimise vahelistest seostest. Esmakordselt käsitletakse õpikus ka kaasaegset sigimise biotehnoloogiat, sh sperma kogumist ja säilitamist, inna ja ovulatsiooni sünkroniseerimise meetodeid, embrüotehnoloogiaid ja transgeenset tehnoloogiat.
Kõrgkooliõpiku autorid on oma valdkonna tunnustatud asjatundjad – maaülikooli õppejõud ja teadlased: Enn Ernits, Triin Hallap, Mihkel Jalakas, Ants Kavak, Kalle Kask, Jevgeni Kurõkin, Sulev Kõks, Olav Kärt, Elina Mark, Esta Nahkur, Monika Nõmm, Peeter Padrik ja Ülle Jaakma.
Õpik on eeskätt mõeldud veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse erialade üliõpilastele ning käsiraamatuna loomakasvatajatele, loomaarstidele ja seemendustehnikutele.
