NordenBladet — Helme soovis saada teada, kui siduv on see leping Eesti Vabariigile. Reinsalu arvates võib see lepe läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eesti Vabariigile siduvaks. Justiitsminister viitas akadeemik Lauri Mälksoo hinnangule, et kuigi dokumendi kohaselt on see mitteõiguslikult siduv, on selles mitmeid kohti ja aspekte, mida hiljem siiski hakatakse normatiivsetena kasutama.
„Justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Leppest on kokku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad leppe eesmärkidest,“ märkis Reinsalu. Ta viitas asjaolule, et kuigi lepe formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks, mida lepe sisaldab.
„Kui Eesti Vabariik asub seisukohale selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida,“ ütles justiitsminister. „Nii et niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, on väga vajalik Eesti Vabariigil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil säilitada nendes küsimustes oma iseotsustamise pädevus. See peab olema kõrgeim huvi võimalike rahvusvaheliste kohustuste tekitamisel või kujunemisel,“ toonitas Reinsalu.
Peaminister Jüri Ratas selgitas, et nimetatud migratsioonilepingut käsitleb valitsus homsel kabinetiistungil.
Ratas vastas veel Enn Meri esitatud küsimusele Politsei- ja Piirivalveameti töötajate arvu, Jürgen Ligi esitatud küsimusele valitsuse juhtimise, Yoko Alenderi esitatud küsimusele korruptsiooniohu ning Olga Ivanova esitatud küsimusele Eesti ja Venemaa piirilepingu ratifitseerimise kohta.
Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Krista Aru esitatud küsimusele Ida-Virumaa tegevusprogrammi täitmise kohta ja Arno Silla esitatud küsimusele haldusreformi mõju kohta ääremaastumisele.
Allikas: Eesti Riigikogu