Menetlusse võeti Riigikogu avalduse „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta” eelnõu

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Riigikogu liikmete  Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve 19. novembril algatatud Riigikogu avalduse “ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta” eelnõu (758 AE).

Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida Riigikogu toetab.

Riigikogu väljendab veendumust, et Raamistiku eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.

Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Maaülikooli professor Rando Värnik: Ühistuline tegevus muudab konkurendid partneriks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Järgmise suurema läbimurde Eesti arengus saavutame siis, kui suudame asuda koostööle. See on juhtmõtteks juba sel neljapäeval, 22. novembril maaülikooli peahoone aulas toimuvale rahvusvahelisele konverentsile „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks.”

Maaülikooli professor Rando Värnik leiab, et ainuüksi teistega konkureerimine ning vastandumine ei taga edu tõenäoliselt enamikule organisatsioonidest. „Sestap otsimegi koostöös rahvusvaheliste partneritega vastust küsimusele, kuidas kasvada konkurentsis partneriks,” põhjendas ta konverentsi juhtmõtet.

Millised on arengueeldused meie maamajandussektori arendamiseks? Millised on Hollandi, Kanada, Iirimaa ja Hispaania kogemused koostöö ja ühistegevuse kitsaskohtade leevendamisel ning milline on Eesti ühistegevuse tänane kogemus? Kes peab võtma ja kandma vastutust majanduslike ühistute arengu eest ning kuidas laduda tugevat vundamenti selle jätkusuutlikkusele?

„Just need küsimused on täna aktuaalsed nii Eesti ühistutes kui ka riigi juhtimises ning ühiskonnas tervikuna,“ lisas professor Värnik. Õppimine rahvusvahelistest kogemustest on siinkohal ainuõige võimalus probleemidele lahendused leida ning valdkonnas edasi areneda, lõpetas ta.

Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ühitegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning konverentsi korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Lisainfo: maaülikooli professor Rando Värnik, tel: +372 5274808

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu esimees alustab ametlikku visiiti Iisraelis

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor viibib Knesseti esimehe kutsel sel nädalal visiidil Iisraelis, kus külastab riigi parlamenti Jeruusalemmas ja tutvub Iisraeli iduettevõtete edulooga Tel Avivis.

„Eesti ja Iisraeli suhted on üha tihedamad nii kultuuri kui ka majanduse ja tehnoloogia vallas ning selle üle on ainult hea meel,“ ütles Nestor. Iisrael tähistas tänavu oma 70. ja Eesti 100. sünnipäeva. „30 aastat noorema sõbraga ühendab meid innovatiivsus, aga ka teadmine, et vaba demokraatlik riik pole iseenesestmõistetav, vaid väärtus, mida hoida ja kaitsta iga päev,“ ütles Riigikogu esimees.

Täna külastab Nestor Jeruusalemmas Iisraeli parlamenti, kus kohtub Knesseti esimehe Yuli-Yoel Edelsteini ja opositsiooni esindajatega. Eesti delegatsioon kohtub parlamendis ka küberkaitse alakomitee ja Eesti sõprusgrupi liikmetega. Eiki Nestor osaleb samuti holokausti mälestuskeskuse Yad Vashemi pärjatseremoonial ja allkirjastab sissekande külalisteraamatusse. Õiglaste alleel tehakse peatus eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha auks istutatud puu juures. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega tudengi elu.

Homme saab Eesti delegatsioon Tel Avivis ülevaate Iisraeli innovatsiooni ja iduettevõtete edulugudest. Lisaks külastatakse Eesti suursaatkonda ning kohtutakse Eesti kodanike ja Eestiga seotud kogukonnaga Iisraelis.

Riigikogu esimeest saadab visiidil Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Juhtivad Eesti tööstus- ja logistikaettevõtted otsivad innovaatilisi koostööpartnereid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Teaduspark Tehnopol ja EAS kutsuvad IT-arendajaid, disainereid, tööstusvaldkonna spetsialiste, tudengeid, teadustöötajaid ja teisi tööstussektori digilahendustest huvitatuid osalema 21.-23. novembril toimuval arendusmaratonil.

8. novembril toimunud ideepäeval töötasid Elektrilevi, Raasiku Elekter, Ericsson Eesti, Incap Electronics Estonia, Operail ja Eesti Raudtee välja põnevad lahendused, mida nüüd arendusmaratonil prototüüpima, valideerima ja millele ärimudelit või business case’i arendama hakatakse. Kui ka Sinu ettevõttel on lahendamist vajav probleem või soovid aidata mõnda juba tulevat ettevõtet, siis registreeru üritusele ja saada meile oma arendusvajaduse kirjeldus.

Miks osaleda?

Saad võimaluse:

– lahendada oma ettevõtte hetkel oluline väljakutse;

– arendada toodet enda portfelli;

– leida endale uus klient;

– saada kasulik ärikontakt;

– koguda praktilist ettevõttekogemust ja -teadmist oma õpingute või teadustöö kõrvale;

– panna ennast proovile muus rollis kui igapäevatöös.

Vaata ROHKEM INFOT lahendatavate probleemide ja ürituse ajakava kohta ja REGISTEERU siin.

Arendusmaraton on osalejatele tasuta!

Üritus toimub 21.-23. novembril Mustamäel Teaduspargis Tehnopol aadressil Teaduspargi 6/1, Tallinn.

Vaata ka arendusmaratoni Facebook üritust siit ning jaanuaris toimunud arendusmaratoni videot siit.

Tark Tööstus Arendusmaratoni korraldab EAS koostöös Teaduspargiga Tehnopol.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu parandas abivahendite kättesaadavust hoolekandeasutuse elanikele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mille järgi saavad hoolekandeasutuses elavad isikud abivahendeid osta ja üürida samasuguse soodustusega kui kodus elavad inimesed.

Seni oli hoolekandeasutuses viibiv isik võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest seadus ei võimaldanud tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. Kehtinud seaduse järgi tagati hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitte mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul. Vastuvõetud seaduse järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.Seaduse algatamise ajendiks oli õiguskantsler Ülle Madise ettepanek viia sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Allikas: Eesti Riigikogu