Grüne Wochel tutvusid Euroopa ajakirjanikud projektiga „Baltic Sea Food“

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 19. jaanuaril tutvustati Berliinis maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche ajakirjanikele ja messikülastajatele rahvusvahelist koostööprojekti „Baltic Sea Food“. Esitluse avasid maaeluminister Tarmo Tamm ja Leedu põllumajandusminister Giedrius Surplys.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul otsitakse projekti „Baltic Sea Food“ raames lahendusi, kuidas kohalikku toodangut seniselt edukamalt ja tõhusamalt äriklientidele pakkuda: „Kuigi piirkond on suur ja igal riigil on oma eripärad, on probleemid enamasti sarnased ning neile saab ühiselt lahendusi otsida. Suur osa põllumajandustootjatest on väikeettevõtted, kellel napib ressursse, et oma tooteid toitlustusettevõtetele pakkuda, ja sageli keskendutakse pigem lõpptarbijatele müümisele.  Piirkonna tootjatele valmistab muret ka toodete liiga väike maht, tarnekindluse puudumine ja logistikaga seotud suured kulud. Koostöös on lihtsam viia kohalikke tooteid senisest enam just äriklientideni.“

Projekti „Baltic Sea Food“ eesmärk on töötada välja ärimudel, mis võimaldaks toiduvõrgustikel pakkuda kohalikke toidutooteid äriklientidele (restoranid, kohvikud, majutusettevõtted, talupoed) senisest tõhusamalt. Projekti esimeses etapis korraldati uuring, et selgitada välja, millised on peamised probleemid kohaliku toidu turustamisel Läänemere-äärsetes riikides.

Mudeli koostamisel arvestatakse oluliste teemadega, nagu näiteks hinnakujundus, tellimuste haldamine, logistikaskeemid ja turundusstrateegiate koostamine. Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mis pakub alternatiivseid lahendusi ja mida saab kohandada vastavalt piirkonna oludele.

Projekti tutvustusüritusel toimus ka piirkonnale iseloomulike toodete esitlus, kus väikest valikut kohalikest toodetest pakkus kümme riiki. Eesti partnerid tutvustasid ajakirjanikele Mooska suitsusaunasinki koos Tahkuranna kurgiga Angla rukkileival, Linnamäe külmsuitsupõdraliha suupistet pohlamoosiga, Briisi Tallinna vürtsikilu vutimuna, mahekartuli ja punapeedi krõpsuga, jõhvikatega serveeritud mett Aare Jõumehe mesilast, Hiiu nõgesemarmelaadi, Liviko Vana Tallinna, Moe rukkiviina, Mulgi Pruulikoja õlut Libahunt ja toorbatooni Ampstükk.

„Baltic Sea Food“ on rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb 14 organisatsiooni kümnest riigist: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Norra, Venemaa. Maaeluministeerium on projekti juhtpartner. Eestist on partneritena kaasatud MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastatakse Interregi Läänemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Geenitehnoloogia areng lõhub massiliselt peresid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Odavad, ligi 50 eurot maksvad geenitestid võimaldavad lihtsa vaevaga välja selgitada oma sugulased, aga see on hakanud peresid tülli ja lõhki ajama. Nimelt on paljud lapsed saanud teada, et nende bioloogiline ema või isa on hoopis keegi teine.

Arvatavalt on Ühendkuningriigis juba 2,6 miljonit inimest teada saanud, et nende arvatavad vanemad polegi nende päris vanemad. Selliste teadasaamiste mõju on väga suur nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil, vahendab Daily Mail.

Paljud lapsed on teada saanud, et nad on kunstlikult viljastatud ja nende päris isa või ema on hoopis keegi teine kui nad seni on arvanud. DNA geenitesti tegemine on praegu väga lihtne. Tuleb lihtsalt maksta 50 eurot, oma süljeproov ära saata ja mõne nädalaga on vastus käes. Andmebaasid järjest täienevad ja nende kaudu on võimalik oma sugulased kindlaks teha.

Uuringute põhjal on 2-4 protsenti rahvastikust testi teinud ja oma vanemate kohta infot saanud. Näiteks sai üks miljonärist ettevõtja teada, et tema kolm poega polegi tema omad. Ühtlasi sai mees teada, et tal pole võimalik lapsi saada. Pärast seda esitas ta endisele abikaasale nõude maksta tagasi osa lahutuse käigus kokku lepitud summast. Mehe pojad aga ei taha isaga enam tegemist teha.

 

Algav uuring keskendub tolmeldajate hukkumise vähendamisele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kiitis programmi RITA tegevus 1 raames heaks uuringu, mis keskendub tolmeldajate hukkumise vähendamise võimalustele. Kuni kolm aastat vältavat uuringut “Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused” asub läbi viima Eesti Maaülikooli juhitud konsortsium ning selle eelarve on pea 950 000 eurot. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Tolmeldajate, nende hulgas mesilaste ja kimalaste panus Euroopa Liidu põllumajandusse on igal aastal ligikaudu 22 miljardit eurot. Mesilastest või teistest tolmeldajatest sõltub 80 protsendi Euroopa Liidus kasvatatavate põllumajanduskultuuride saak ning enamuse looduslike õistaimede viljumine.

Probleemiks on tolmeldajate arvukuse vähenemine looduses ning mesilasperede hukkumine nii mesilates kui ka looduses üldiselt. See ohustab nii looduslike taimede paljunemist kui ka kultuurtaimede saagikust ning nendest sõltuvaid organisme ja toob sellega kaasa laialdasema elurikkuse languse.

Algava uuringu eesmärk on välja selgitada tolmeldajate (sh kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide) hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused. Teine eesmärk on välja töötada teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ning teiste tolmeldajate hukkumist ja säilitada ning soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust. Lisaks on uurimistöö tulemused oluline panus ka Euroopa sellekohasesse teadusuuringutesse. Uuring on tellitud koostöös Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rahanduskomisjon toetab tulumaksusoodustusi saavate ühenduste nimekirja koostamise protsessi kiirendamist

NordenBladet — Rahanduskomisjon toetas tulumaksuseaduse muudatust, mille kohaselt hakkab Maksu- ja Tolliamet tulumaksusoodustusi saavate mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Seega võtab nimekirja pääsemine praeguse seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et tulumaksusoodustusi saavad need ühingud, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti koostatud nimekirja. „Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult,“ märkis Stalnuhhin. Nimekirja kantud ühendused saavad anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul toob nimekirja kuulumine kaasa soodustusi nii nimekirja kantud mittetulundusühingutele kui nende ühingutele annetajatele. „Oluline on ka see, et füüsiline isik saab ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust,“ ütles Rõivas. Ta selgitas, et isikute mahaarvamise läveks on kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku ja mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest.  Juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Eelnõuga kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes vajadusel valdkondlike esindusühingute poole.

Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult saata valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE) Riigikogu täiskogu istungile 23. jaanuaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 30. jaanuaril.

 

Avafoto: Mihhail Stalnuhhin (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Põhiseaduskomisjon tahab tagada Eestis elavatele brittidele Brexiti-järgse kindluse

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas  saata esimesele lugemisele eelnõu, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis, et Brexiti leppe saatus peaks selguma homme Ühendkuningriigi parlamendis. „Juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on Riigikogu valmis võtma vastu seaduse, mis reguleerib brittide ja nende perekondade Eestis elamise tingimusi. Seda nii juhul, kui lahkumine toimub lepingu alusel, aga ka siis, kui britid lahkuvad leppeta. Juhul kui britid otsustavad ikkagi Euroopa Liitu jääda, eelnõu seadusena vastu ei võeta. Oluline on aga olla valmis igaks juhtumiks, et siin elavatel brittidel säiliks kindlus oma tuleviku suhtes,“ selgitas Pomerants.

Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendatakse eelnõuga Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse. Eelnõuga arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt.

Istungil osalesid siseminister Katri Raik ning Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja sama osakonna nõunik Harry Kattai.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) (781 SE) eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. jaanuaril.

 

Avafoto: Marko Pomerants (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu