Reede, august 22, 2025

EESTI UUDISED

Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO: Euroopat on tabanud leetrite epideemia, üle poole nakatunutest Ukrainas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopas on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel leetritesse nakatunud tänavu esimesel poolaastal üle 41 000 lapse ja täiskasvanu, enamus neist Ukrainas. Käesoleval kümnendil oli seni kõige rohkem leetrite juhtumeid Euroopas 2017. aastal, mil terve aasta jooksul registreeriti 24 000 nakatumist. Ametivõimud peavad epideemia puhkemise põhjuseks vähest vaktsineerimist, vahendab Yle.

Üle tuhande nakatumise on registreeritud tänavu 7 riigis: Prantsusmaal, Gruusias, Kreekas, Itaalias, Venemaal, Serbias ja Ukrainas. Kõige rohkem oli nakatumisi Ukrainas, kus registreeriti esimesel poolaastal üle 23 000 nakatumise.

Kõigis suure nakatumisega maades on ka surmajuhtumeid, kõige enam Serbias, kus surnud on 14 inimest. Kokku on tänavu surnud leetritesse 37 inimest.

Leetrite viirus on eriti nakkav ja see levib kergesti inimeste hulgas. Epideemia ärahoidmiseks peab vaktsineeritute hulk olema vähemalt 95 protsenti elanikkonnast, hoiatab WHO.

Praegu on Euroopas vaktsineeritud leetrite vastu 90 protsenti lastest. Piirkonniti on erinevused väga suured: mõnes riigis on see 95 protsenti, teises alla 70 protsendi.

WHO palub lisaks riikidele ka inimeste endi panust haiguse leviku tõkestamiseks.

Euroopa haiguskontrolli keskuse ECDC andmetel on kõige hullem olukord leetrite vaktsineerimisega Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Ukrainas. Kõige parem on olukord Rootsis, Islandil, Portugalis, Hispaanias, Slovakkias, Ungaris ja Horvaatias.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Toomas Hendrik Ilves: vabaduse kaotus võib olla põlvkonna kaugusel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet  – Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves kirjutab Facebookis, et vabaduse saavutamine oli eesti rahvale suur võit, kuid kui me vabaduse olulisust enam ei märka, võib see hõlpsasti käest kaduda.

“1991. aasta 20. augusti hilisõhtul Eesti rahvas sai, õigemini võttis oma riigi tagasi. Eesti iseseisvuse taastamine ei olnud väikese grupi inimeste või mõne üksiku poliitiku teene. See oli rahva tahe ja töö, mida ergutasid, millest laulsid ja luuletasid meie vaimuinimesed. See tahe ja töö ei tohi vaibuda.

Neid oli rohkem kui miljon, kes soovisid oma vaba riiki ega kartnud koguneda Hirveparki või Lauluväljakule või Pilistverre või Balti ketti või Vabaduse väljakule 1991. aasta augustiputši ajal või Tallinna teletorni juurde, kui Pihkva dessantdiviisi soomukid seda piirasid.

Tsiteerides ühe kirjandusliku tegelase sõnu tollest augustist, siis: “See oli nii suur võit, et keegi ei saa sellest arugi. Kõige suuremad võidud saadakse ilma sõjata, seepärast ei paista nad silma.”

Kuid sama märkamatult võib vabaduse ka käest ära anda. Kui vabaduse olulisust enam ei märgata, kui selle tähtsus näib kahanevat, kui selle väärtust pisendatakse, kui näeme maad võtmas suhtumist, et ehk see ei olegi nii tähtis… siis oleme selle kaotusest vaid põlvkonna kaugusel. Kui vaikime, nähes teisi vabadust kaotamas, oleme unustanud, mida tähendas, kui meie vabaduse kaotamise puhul vaikiti mujal.

Meie riik sai 27 aastat tagasi uuesti vabaks, sest meie inimesed oskasid vabadust tahta. Hoidsime seda tahet alles, sest teadsime, mida tuleb teha; teadsime ja valmistusime vabaduseks juba enne oma riigi tagasi võtmist. Ka see oli osa meie tahtest.

On palju maid ja rahvaid, kus seda oskust napib, ükskõik millisel põhjusel. Ja on rahvaid ja maid, kus vabadus on hääbumas, kus piiratakse vaba ajakirjandust ja kohtuvõimu sõltumatust, sulgetakse ideoloogilistel põhjustel ülikoole. Kus kriitilisi hääli vangistatakse või isegi tapetakse. Neis riikides toimuv on näidanud, et usaldamatuse õhutamine poliitikute, ajakirjanduse, kohtusüsteemi vastu viib usaldusele tugineva kodanikuühiskonna hääbumiseni, sallimatuse kasvuni ja vabaduse kahanemiseni. Vabadus antakse käest märkamatult, samm sammu haaval.

Vabadus ei ole olek, vaid tahe ja tegevus. Osakem meie mitte minetada seda oskust vabadust tahta, vaid osakem seda ikka hoida ja kasvatada.

Või nagu kirjutas Kristiina Ehin:

Vabadus on haruldane kala
mida võrguga ei võta
noodaga ei nopi

Ja kui saadki ta
õnnekombel õnge otsa
pole ta enam see
haruldane vabadus
siis on ta kinnipüütu
siis on ta vang

Kuidas meil on korda läinud
oma vabadus kätte saada?

Võib-olla ainult nii
et me pole olnud püüdjad
ega varitsejad
vaid kõik

miljonikesi koos
ise haruldast
vabaduseliiki
priid pelglikud
süvavee-elukad
pärit pimedatest puhastest
põhjaveekihtidest

Head iseseisvuse taastamise päeva. Head vabaks saamist. Elagu Eesti!”

Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv/Kristi Sõber)

Riigikogu keskkonnakomisjon “kontrollib” täna RMK matkateede seisukorda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon osaleb Riigimetsa Majandmise Keskuse (RMK) korraldatava üle-eestilise ühismatka tänasel etapil, mille käigus saadakse ka täpsem ülevaade viimase kümnendi jooksul rajatud matkaradade võrgustikust.

“Kontrollimine on sel korral jutumärkides, sest tegemist on kogemuste omandamisega. Kui riigimetsas on üks asi, mille kohta olen saanud ainult ja ainult head tagasisidet, siis see on just matkateede võrgustik. Täna kogume värskeid teadmisi ning näitame samal ajal ka isiklikku eeskuju,” selgitas keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ning rõhutas, et riigi metsapoliitika suunajatele on kasuks kõige mitmekülgsemad teadmised ja kogemused olukorrast riigimetsas.

“RMK matkateed on ju avatud igaühele. Väärib tunnustust, et RMK on kogu Eesti mandriosa katnud hoolitsetud matkaradadega, millega on loodud Eesti rahvale tuhandete kilomeetrite ulatuses looduses liikumise ja puhkamise võimalusi. „Metsateedele loodud korrastatud matkaradade ja puhkepaikade süsteem on tähtis mitte ainult looduses viibimise ja puhkamise seisukohalt. See aitab märkimisväärselt kaasa ka Eesti suurima rohelise rikkuse – metsa – väärtustamisele ning vajadusele seda heaperemehelikult majandada ja kaitsta,“ ütles Vakra.

RMK kõigi aegade suurim ühismatk Eesti metsades toimub 6.-25. augustini ning seal matkavad sajad inimesed enam kui 1800-kilomeetrise kogudistantsiga matkateede võrgustikul. Matkaga tähistatakse nii EV100 juubelit. Matk on jagatud erinevateks etappideks, mis saavad alguse erinevatest Eestimaa kohtadest. Matka raames toimub kümmekond kaunist metsakontserti tuntud Eesti muusikute ja näitlejatega.

Keskkonnakomisjon osaleb täna, 16. augustil Peraküla-Aegviidu etapi esimesel matkapäeval. Teekond Perakülast matkapealinna Aegviitu on kokku 188 kilomeetri pikkune ning kestab kümme päeva. Üks huvitavamaid ja ka kuulsamaid vaatamisväärsusi sellel rajal on Rummu järv. Esimene etapp algab Nõva puhkekeskusest kell 11.30. Päevase matka lõpp-punkt on Keibu lõkkekohas kell 17. Õhtul, kell 19 on Keibu lõkkekohas ka vestlusõhtu ning metsakontsert, kus musitseerib Henri Laks ning räägitakse kohalike metsade ajaloost ja saladustest.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Roundupi tootja peab maksma vähihaigele 290 miljonit hüvitist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Roundupi tootja Monsanto peab maksma USA-s vähki haigestunud mehele hüvitist kokku summas 290 miljonit dollarit (ligi 250 miljonit eurot). Nimelt polnud Monsanto hoiatanud, et Roundup ja selle profiversioon RangerPro põhjustavad kasutamisel vähki.

Ameeriklane Dewayne Johnson (46) töötas Benicias asuvas koolis majahoidjana ja kasutas oma töös regulaarselt Roundupi profiversiooni. Tal diagnoositi 2014. aastal Non-Hodkini lümfoom (verevähi tüüp).

Roundupi peamine toimeaine glüfosaat on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO poolt tunnistatud 2015. aastal vähki tekitavaks aineks.

Monsanto kavatseb Kalifornia kohtu otsuse edasi kaevata. Firma väitel on Roundup olnud turul 40 aastat ja see on tõhus taimekaitsevahend. Roundup tuli turule 1976. aastal.

Otsus peaks tooma kaasa kaebuste laviini. Monsanto omanik on Saksa farmaatsiagigant Bayer, mis ostis firma juulikuus.

Allikas: Reuters
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome telekanal: Eesti alkoholiaktsiisi tõstmine läks metsa, kuna aktsiisitulud vähenesid ja alkoholi tarvitamine kasvas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eestis aastatagune alkoholiaktsiisi tõstmine läks metsa, kuna aktsiisitulud vähenesid ja alkoholi tarvitamine kasvas, edastas Soome telekanal MTV. Kuivõrd tulemus oli ootustele risti vastupidine, oli aktsiisi tõstmine suur viga. Lisaks aktsiisitulude vähenemisele on Eestisse saabunud turistide arv Soomest, Lätist ja Venemaalt languses. Eesti tõstis aasta tagasi õlleaktsiisi 70 protsenti ja veiniaktsiisi 45 protsenti.

Valitsus arvestas, et aktsiisitõus toob eelarvesse 25 miljonit eurot lisatulu. Läks aga nii, et valitsus on kaotamas ligi 100 miljonit eurot, kuna alkoholi müük on liikunud Lätti. Soomlased reisivad samuti rohkem Lätti, soomlaste reisid Eestisse on vähenenud aastaga 5 protsenti.

Endine peaminister ja Reformierakonna rahvasaadik Taavi Rõivas ütles, et tegelik kahju on veel suurem, sest Lätist ostetakse lisaks alkoholile ka sigarette ja kütust. Rõivas ütles, et kui arvestada kokku kahju alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisist, on summa 181 miljonit eurot, mis on Eesti jaoks suur raha.

Reformierakond on võtnud aktsiiside langetamise 2016. aasta tasemele eelolevatel valimistel peateemaks. Seda toetab Postimehe läbi viidud küsitlus, mille järgi soovib Eestis alkoholiaktsiisi langetamist 58 protsenti inimestest ja vaid 23 protsenti soovib aktsiisi jätmist praegusele tasemele.

Aktsiisitõusu põhjendati alkoholi kahjulikkusega inimeste tervisele. Alkoholi tarvitamine pole aga vähenenud, vaid hoopis kasvanud. Õlle tarbimine on Eestis Euroopa Liidus üks väiksemaid, samas kui kangete jookide tarvitamine üks suuremaid.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...547548549...735Page 548 of 735