NordenBladet — Algul keelati Euroopa Liidus kodumajapidamistes kasutamiseks mõeldud hõõglambid, nüüd aga keelatakse ka halogeenid. Halogeenide keelamise põhjuseks on asjaolu, et kuigi nad on energiasäästlikumad kui tavalised hõõglambid, jäävad nad ikkagi alla valgusdiood- ehk led-lampidele, vahendab Yle.
Alates 1. septembrist keelatakse Euroopa Liidus tavalisi hõõglampe meenutavad halogeenid, millel on see halogeenpirn. Nii näiteks keelatakse levinud E27 ja E14 pesadega halogeenid.
E27 on suure keermega lamp, E14 väiksema keermega. Tähis E tuleb nimest Edison ja number tähistab lambi keerme läbimõõtu millimeetrites.
Halogeenlambid kaovad müügilt järk-järgult. Kui lambid on toodud poodi enne 1. septembrit, siis saab neid veel müüa. Praktikas tähendab see seda, et Euroopa Liidu laod saab tühjaks müüa. Tõenäoliselt on neid lampe müügil veel pikka aega.
Soome jaoks on hõõg- ja halogeenlampide keelustamine probleemne, sest need kannatavad hästi sauna kuumust. Praegu on saada vaid 60-kraadist soojust taluvaid led-lampe. Kuumema sauna puhul saab kasutada vajadusel tööstuslikke erilampe. Sauna lamp peaks kõrgusel üle 1 meetri kannatama vähemalt 125-kraadist kuumust. Allapoole saab panna tavalisi lampe.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — 21.-25. augustini toimub Tallinna Ülikoolis konverents “Üleilmsed vood ja nende kultuuripoliitiline valitsemine: minevik ja tulevik”, mis uurib riikide ees seisvaid väljakutseid üleilmastumise aegu. Arutletakse mitmete aktuaalsete teemade üle, mille hulgas globaalsete kultuuriteenuste platvormide regulatsioon, migratsiooniga kaasnevate probleemide lahendamine kultuuripoliitika vahenditega, kultuuridiplomaatia konfliktses rahvusvahelises ruumis ja palju muud põnevat.
“”Kultuurilised hoovused” viitab kõige kultuurilise – sisu, kultuuritoodete või kultuuri kandvate inimeste – liikumistele üle mitmesuguste piiride kogu maailmas,“ sõnas konverentsi üks eestvedajatest, TLÜ meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus. „Tänases kontekstis viitab see näiteks migratsioonile, mis tekitab lisaks poliitilistele pingete ka uusi väljakutseid vastuvõtvate riikide kultuuripoliitikale,“ sõnas ta ja lisas, et see viitab ka kultuurilise sisu liikumisele internetis – protsessile, mille üle on riikidel küll üha vähem kontrolli, kuid mis on seda suuremaks väljakutseks kultuuripoliitika teostamisel.
Konverentsil arutletakse võimaluste üle tagada väikeriikide kodanikele internetis hea juurdepääs kogu pakutavale kultuurile, aga nii et näiteks Netflixi ja Amazoni kõrval jääksid ellu ka Eesti oma digitaalset kultuuriruumi kureerivad institutsioonid. Kaasaegne kultuuriruum on üleilmastunud ja ülimalt dünaamiline ning seotud küsimustega kultuuripoliitikale see konverents tegelebki.
Inimesed kasutavad internetti kultuuri tarbimiseks iga päev mitmeid tunde – me vaatame filme ja videoid, loeme ajalehti, suhtleme teiste kultuuride esindajatega üle riigipiiride. Kultuuripoliitikast sõltub, milliseid filme saame vaadata, kuidas on meedia rahastamine korraldatud ja kui lihtsaks on tehtud kultuuritoodete eksport või import,“ sõnas Ibrus kultuuripoliitika olulisusest. „Samuti on ju tõsisasi, et kuigi mittesoovitud migratsioon on Eesti peaaegu puutumata jätnud, on see siiski tekitanud poliitilisi pingeid. Seegi osundab, et seotud küsimused, kultuuriliselt võõra sisenemine omakultuuri, läheb inimestele väga korda.“
Konverentsi viie päeva jooksul toimub 192 ettekannet, 6 ümarlaua arutelu, 4 plenaarsessiooni ja 10 paneeldiskussiooni. Peaesinejad on valdkonna tippteadlased Euroopast ning Ameerikast: Prof. J.P Singh (Edinburghi Ülikool, UK); Prof. Jose van Dijck (Amsterdami Ülikool, Holland); Prof. Joseph Straubhaar (Texase Ülikool, Austin, USA); Prof. Madina Tlostanova (Lindköpingi Ülikool, Rootsi). Konverentsi korraldavad kolm Tallinna Ülikooli instituuti: Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni, ühiskonnateaduste ning humanitaarteaduste instituut.
NordenBladet — Abipolitseinike seaduse muutmise eelnõuga tahetakse luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.
„Praegune seadusandlus on ajale jalgu jäänud,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Tema sõnul tuleb abipolitseinikele õigusi juurde anda ja seda seaduses selgelt reguleerida. „Kavandatud seadusmuudatused parandaksid tuntavalt kogukondade turvatunnet,“ lisas esimees.
Riigikogu liikme Jaak Madisoni sõnul tahetakse erakondadeülese algatusega parandada politsei tööd. „Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseinike panus efektiivsemaks ja kõrvaldada juriidilisi takistusi, mis praegu igapäevatöös esinevad,“ ütles Madison.
Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves. Eelnõuga tahetakse selgemalt sõnastada võimalus kaasata abipolitseinikku muudes tegevustes, näiteks kriminaalpolitsei töös. Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb neil reageerimiseks politseilt luba saada. Laiendada tahetakse ka abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitada neid elektrišokirelvi kasutama. Samuti soovitakse eelnõuga ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike vormiriietust.
Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Uno Kaskpeit, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepp, Margus Tsahkna ja Liisa Oviir.
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas, et Eesti eelistab kõikides ELi liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Komisjon toetab kehtiva korra muutmisel ja kellakeeramise lõpetamisel suveaega ning Euroopa Liidus ühtlustatud lähenemist.
„Praegu käib alles avalik konsultatsioon ehk Euroopa Liidu kodanikelt ja liikmesriikidelt küsitakse arvamust, kas nad peavad kellakeeramise lõpetamist vajalikuks,“ selgitas ELAKi esimees Toomas Vitsut. „Kaubandussuhete paremaks toimimiseks on oluline, et Eestis kehtiks igal juhul oma lähinaabritega sama aeg,“ lisas ta.
„Eestil on mõistlik võimalikult vara ja võimalikult selgelt välja öelda, millist ajarežiimi me eelistame, juhul kui Euroopa Komisjon otsustab liikmesriikide tagasiside põhjal tõesti kehtivat korda muutma hakata,“ ütles komisjoni liige Taavi Rõivas.
ELAK peab vajalikuks, et Euroopa Komisjon edendaks liikmesriikidevahelist koostööd, ning osutas, et kaubanduse, transpordi, teabevahetuse ja reisimise jaoks tuleb tagada võimalikult ühtne ajarežiim.
NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus Vabariigi Valitsuse ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 22. augustil kell 10.
Erakorralise istungjärgu päevakorras on Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) esimene lugemine.Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
