NordenBladet — Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-i (Tervise-TAK) teadlased testivad koostöös naistearstidega mitmes Eesti haiglas ja erakliinikus uut lootele ohutut sünnieelset geneetilist testi NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud kromosoomanalüüsi test tuvastab raseda vere põhjal ligi 100%-lise täpsusega näiteks Downi sündroomi. Testperioodi eesmärk on tuua juba järgmisel kuul turule täppismeditsiini teenus, mis on rasedale taskukohase hinnaga ja kättesaadav kõikides Eesti piirkondades.

Loote kromosoomhaiguste testimiseks on kaks varianti. NIPTIFY testi puhul on vaja vaid lapseootel naise vereproovi. Raseda verest tehtav test on oluliselt lihtsam kui stressirohke invasiivne protseduur, kus loote geeniproov võetakse analüüsimiseks otse looteveest või platsentast. Viimasel juhul on siiski väike risk raseduse katkemiseks. Kuna NIPTIFY analüüs põhineb ainult vereproovil, siis pole vaja loote kasvukeskkonda füüsiliselt sekkuda ning see ei ohusta rasedust.

NIPTIFY-ga saab tuvastada kolme peamist kromosoomhaigust, kus lootel on ebanormaalne arv kromosoome. Nimelt tuvastab test Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi riski juba raseduse varases järgus, st alates 10. rasedusnädalast. Soovi korral määratakse ka loote sugu.

NIPTIFY arendustööd juhtiv Kaarel Krjutškov rääkis, et nende soov on oluliselt parandada sünnieelse loote kromosoomhaiguste testimise kvaliteeti Eestis ehk teha testimine taskukohaseks ja kättesaadavaks igale rasedale, ükskõik, kus Eesti piirkonnas ta asub. “Seepärast on meie enda välja töötatud tehnoloogial põhinev NIPTIFY testperioodi kaasatud haiglad ja erakliinikud nii Pärnust, Võrust, Narvast, Kuressaarest kui ka loomulikult Tartust ja Tallinnast,” ütles Krjutškov. “Andsime igale kliinikule kindla hulga geeniteste, et arstid saaksid need oma äranägemise järgi ühe nädala jooksul patsientidele kinkida. Suur huvi tähendab, et aeg on küps taskukohase geenitesti turule toomiseks,” lisas Krjutškov.

NIPTIFY testimise nädala eesmärk on uue meditsiiniteenuse proovilepanek ja tagasiside analüüsimine enne teenusega turule tulekut. Tervise-TAKi juhtimisel alustab Eesti esimene täppismeditsiini geenilabor tööd 17. septembril. Sellest hetkest on vereproovil põhinev lootele ohutu kromosoomhaiguste test NIPTIFY rasedatele kättesaadav kõigis Tervise-TAK-i partnerhaiglates kampaaniahinnaga.

NIPTIFY on kaasaegne lapseootel naise vereproovil põhinev sünnieelne test, mille kogu analüüs toimub Eestis ja kasutatav tarkvara on loodud Eesti teadlaste poolt. Kui praegu naistekliinikutes pakutavad sarnased NIPT-testid (non-invasive prenatal testing) saadetakse analüüsiks välismaale, siis edaspidi on võimalus tuvastatakse loote kromosoomhaigusi Tartu Tervise-TAKi geenilaboris.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Arvamusfestivalil saab hoo sisse teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“, mis kestab 2019. märtsis toimuvate Riigikogu valimisteni. Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimiste aastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja seeläbi muuta valimiskampaania targemaks.

Algatuse abil soovivad algatuse partnerid levitada teadmist, et teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on ja, et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel. „Paraku näeme täna, et paljudel juhtudel see nii ei ole.  Ega see ju ka lihtne ole, sest lisaks faktidele peavad poliitikud arvesse võtma ka väärtusi, majandust, arvamusi ja hoiakuid ning ka uurimistulemusi saab vaadata erineva nurga all. Seetõttu soovime kaasa aidata, et poliitiliste ettepanekute debattidel oleks  teaduspõhistel faktidel kindel koht ning valijad küsiksid poliitikutelt sagedamini „Kust sa tead?“ selgitas Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on kaubanduskoda pidanud alati oluliseks argumenteeritud dialoogi ja julgustanud ettevõtjaid seda ka poliitikutelt nõudma. „Me võiksime poliitilises dialoogis kasutada oluliselt rohkem ära meie teaduskompetentsi ning vähemalt püüda poliitilistele otsustele leida tuge ka teadlastelt,“ ütles Palts ning täiendas, et tänanegi aktsiisipoliitika kapsaaias üksteisele kivi viskamine oleks olemata, kui enne otsuste tegemist oleks küsitud sotsiaalteadlaste arvamust.

Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja ja ajakirjandusõppejõud Marju Himma leiab, et see algatus võiks kõnetada ajakirjanikke, kel on kohustus küsida väidete ja arvamuste taga olevaid argumente. „Liiga sageli võimenduvad ajakirjanduses poliitikute ja „ekspertide” arvamused, mis lähemal uurimisel osutuvad lihtsalt sõnakõlksudeks, millel puudub faktiline taust. Selleks, et taolist tühja informatsiooni hulka vähendada, peaksid nii ajakirjanikud kui ka kõik Eesti elanikud palju rohkem küsima, kust sa tead, et midagi sellist väita.” Algatuse eesmärki toetab ka Arvamusfestivali ERRi laval toimuv arutelu „Võltsuudised päästavad ajakirjanduse”, kus räägitakse lähemalt ajakirjanduse kohustusest infot kontrollida ja filtreerida.

Idee algatuseks pärineb Rootsist, kus käesoleva aasta septembris toimuvad parlamendi valimised ja aasta algusest on esmakordselt käivitatud kampaania  „Hur vet du det? (Kust sa seda tead?)“. Lisaks julgustab ja innustab Suurbritannias juba 2011. aaastal algatatud kampaania „Ask for evidence“.

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemalt poliitikutelt küsima, millisele tõendusmaterjalile nad toetuvad oma otsuste tegemisel ja valmislubaduste andmisel. Arvamusfestivalil on võimalus poliitikutelt küsida „Kust sa tead?“ 11. augustil kell 14.00 – 15.30 toimuval arutelul Teaduspoliitika 2019: Väitlus enne tormi, mida juhib Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juht Priit Ennet, aga ka kõigil teistel aruteludel.

Algatuse  tänased partnerid on Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Ajalehte Liit ja Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Rahvusringhääling.

Sellega on oodatud liituma kõik apoliitilised organisatsioonid. Huvilistel palume ühendust võtta Eesti Teadusagentuuri tegevjuhi Karin Jaansoniga e-postil Karin.Jaanson@etag.ee

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT