Reede, august 22, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogus algas sügisistungjärk

NordenBladet — Riigikogu sügisistungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Nestor käsitles oma kõnes Riigikogu tegevust, eesseisvaid valimisi ja riigireformiga seotud asjaolusid.

Nestor märkis, et alustame Riigikogu kolmeteistkümnenda koosseisu viimast poolaastat kindlas teadmises, et järgmise aasta märtsis valitakse saja aastaseks saanud Eesti riigis ka parlamendi neljateistkümnes koosseis. „Ehk siis Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus on hästi toimiv ja tasakaalus põhiseadus. Kus vaatamata kõigele on naeratavaid ja oma riigile laulvaid inimesi rohkem kui tusaseid ja tigedaid. Kus osatakse vabaks saada ja oma elu arendada, aga kus ei ole kadunud ka mälestus sellest, kuidas võib vabadusest ka ilma jääda,“ ütles Nestor.

Ta rõhutas, et ühistele väärtustele põhinev koostöö Euroopas ning mitmete rahvuste rahumeelne koos elamine Eestis on edulugu, mida tunnevad ähvardusena need, kes on harjunud omakasu eesmärgil riike ja rahvaid üksteise vastu üles ässitama. „Ärme teeme neile seda kingitust.“

Nestor märkis ära uute poliitikute esile tõusmise eesseisvatel valimistel. „Tegelikkuses ennast igati õigustanud parlamentaarse demokraatia mudel eeldab, et poliitiliselt aktiivsed inimesed kogunevad erakondadesse. Aga tahame või ei taha, siis erakondade maine on paraku madalam, kui me soovime. Eks meil kõigil tuleb siin endale tuhka pähe raputada ja saan aru, kui keegi arvab, et teised peaksid endale rohkem raputama, aga nali naljaks – saab ju paremini, eks? Siinkohal tahan tunnustada presidenti, kes oma 20.augusti kõnes just julgustas inimesi poliitikasse tulema. Kuidas aga nad julgevad seda teha, kui kõiges halvas on süüdi just need samad erakonnad?“.

Nestor tõi esile, et valimiste eel muutuvad erakondade poolt antavad sõnumid teadagi erksamaks, aga samas ka lühemaks. „Nii on olnud meil ja nii on mujal ja ju see on siis reaalsus, millega meil arvestada tuleb. Kutsun teid üles aga selgitama oma põhimõtteid ja demokraatia aluseid meie kehtiva põhiseaduse raames ka väljaspool valimiskampaania aega. Ühtpidi võib loota, et meist kõigist saadaks siis paremini aru. Ehk saaks selgeks, et tegelikult on meil kõigil lisaks igapäevasele kulbi liigutamisele olemas ka pikem vaade Eesti tulevikule,“ ütles Nestor.

Nestori arvates pole tema arvamus riigireformist kindlasti aplausi toov vaid vastupidi. „Head Eesti inimesed. See Riigikogu koosseis siin ei ole presidendi või siis Riigikogu juhatuse poolt tööle võetud. See koosseis on teie valitud aastal 2015. Järgmise koosseisu Te valite 2019. aasta märtsis. Kõik ettepanekud riigireformi asjus, mis vähendavad Riigikogu pädevust, vähendavad ka tegelikult valijate õigusi. Otsuseid tuleb riigis ikka teha ja valik on, kas seda teevad teie poolt valitud ja volitatud inimesed, või keegi teine,“ ütles Riigikogu esimees.

Ta toonitas, et Põhiseaduslikus Assamblees leitud tasakaal suuruste vahel – Riigikogu, president, vabariigi valitsus, riigikohus, õiguskantsler, riigikontroll – on siiani töötanud suurepäraselt. „Meil pole olnud nii öelda põhiseaduslikku kriisi. Ärme loome reformi käigus isegi võimalust, et selline kriis saaks tekkida,“ rõhutas Nestor.

„Riigikogu saab täita oma ülesandeid siis, kui ta on rahva poolt volitatud seda tööd 24/7 tegevate inimeste kogu. Demokraatlik riigikorraldus on vähemalt samaväärt kaitset vajav hüve nagu puhas joogivesi. Jah, sellest mööda vaatamine võib tuua hetkelist kasu, kuid ka aastate pikkuseid eksirännakuid,“ ütles Riigikogu esimees.

Kaljulaid rõhutas oma kõnes Riigikogu töö tähtsust ja vastutust otsuste langetamisel.

„Eesti eduloo taga ei ole mitte ainult meie inimeste ja ettevõtete nutikus, vaid väga suurel määral meie erinevate Riigikogu koosseisude tarkus, julgus ja valmisolek teha asju teisiti, kui rahvusvahelisest praktikast tuntud, parasjagu moes või meile mujalt tulnud tarkade poolt soovitatud,“ ütles president. „Nüüd on vaja edasi minna ja ehitada. Ehitada pinnale, mis on meid hästi kandnud. Ei ole tarvidust häbeneda, et meil on professionaalne parlament, mille optimaalne suurus – kuupjuur rahvaarvust – on võimaldanud ühtaegu esindada kogu rahvast, erinevaid arvamusi, ja samal ajal edasi liikuda vaid meie Riigikogule teadaolevat saladust hästi hoides – kui on võimalik teha paremini kui need, kes oma jõukuse tõttu end meist tihti targemaks on pidanud, siis on alati julgust leitud ja alati tehtud,“ märkis Kaljulaid. Ta rõhutas: „Ka riigikorraldus on traditsioon, meid pealegi hästi teeninud traditsioon, mis austab kõiki demokraatlikke põhimõtteid, mille kallale ei tohiks väga hea põhjuseta kippuda.“.

Kaljulaid ütles: „Kallis Riigikogu, soovin teile jätkuvat oskust ära tunda, mis on meie seadusruumi vundament, mis kandev sein, mis hästiõnnestunud pealisehitis ja mis pleekinud tapeedimuster.“.

President soovis Riigikogule jõudu, nii tapeedimustrite uuendamiseks kui kõrgema pealisehitise kallal toimetamiseks! „Ka valimiste aasta on aeg, üks ja seesama aeg, mida ei ole meile kunagi antud liiga palju. Aeg pakkuda koolilastele seda, mis teeb neist tarkpead jätkamaks kasvõi siin saalis teie poolt tehtud tööd nutikat seadusruumi kujundades. Ettevõtjatele seda, mis annab julgustust otsimaks oma ideedele füüsilist kokkupanekut soodsama kulutasemega riikides, samal ajal hoides kodus tõeliselt tootva, intellektuaalse vara. Teadlastele seda, mida ambitsioonikad rahvad meie kõrval ja meiega koos – võimaluse töötada nii tulemusrikkalt, et majandusliku edu saavutamiseks ei tule enam kunagi liiga teha ei Eesti keskkonnale ega maakera kliimale laiemalt,“ ütles Kaljulaid.

Avaistungil esinenud segakoor K.O.O.R. dirigent Raul Talmari juhatusel lõi piduliku meeleolu.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne tekst:

Vabas mikrofonis võttis sõna Märt Sults.

Istung lõppes kell 15.41.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso: Eesti hääl Euroopa kaitsekoostöös peab olema tasakaalustatud ja konstruktiivne

NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ütles Pariisis toimuval kaitsekonverentsil, et Eesti peab Euroopa kaitsekoostöö suhtes võtma tasakaalustatud ja konstruktiivse lähenemise.

„Euroopa Liidu kaitsekoostöö on praegu läbi aegade kõige kõrgemal tasemel, aga me ei tohi Euroopa kaitsekoostööd tõhustades eemalduda tõsistest transatlantilistest suhetest ja koostööst NATOga,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on kaitsekoostöös kesksel kohal kaitsekulutused. „Euroopa Liit ei saa oma julgeoleku ja ühise kaitsepoliititika ambitsioone ellu viia, kui liikmesriigid ei suuda tõsta oma kaitsekulutuste taset,“ ütles Hanso. „See on ka põhjus, miks on Ameerika Ühendriikide roll täna Euroopa kontinendil nii fundamentaalse tähtusega.“

Hanso sõnul ei tohiks Euroopa ohverdada üliolulist transatlantilist suhet päevapoliitikale. „Ameerika Ühendriikidega on meil olulised koostöösidemed ja liitlassuhted ning me peame vaatama nelja-aastasest valimistsüklist kaugemale,“ ütles ta. „Peame tekitama lisandväärtust parema koostöö loomiseks Euroopa Liidu ja NATO vahel ilma oma julgeolekupoliitika aluseid muutmata.“

Hanso sõnul ei peaks Euroopa kaitsekoostöö raames proovima dubleerida NATOt, vaid tegema tõhusamat koostööd kaitsetööstuse, küberkaitse, terrorismivastase võitluse ja luureinfo jagamise küsimustes.

Pariisis toimuva kaitsekonverentsi „Summer Defence Conference“ osavõtjad keskendusid aruteludes küsimustele, kuidas Euroopa tulevikus oma kaitset näeb ja millele peab keskenduma ühtne kaitsekoostöö.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

VIDEO: Riigikogus algab selle koosseisu viimane sügisistungjärk

NordenBladet — Täna kell 15 algab Riigikogu sügisistungjärgu pidulik avaistung, kus kõnega esinevad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Hümni laulab segakoor K.O.O.R. dirigent Raul Talmari juhatusel. Koor esitab veel Eino Tambergi ja Juhan Liivi laulu „Isamaale“.

Riigikogu XIII koosseisu VIII istungjärk kestab 10. septembrist 20. detsembrini. Tegemist on selle Riigikogu koosseisu viimase sügisistungjärguga.

Avaistungi eel avaldasid oma ootused Riigikogu juhatuse liikmed Eiki Nestor, Kalle Laanet ja Enn Eesmaa.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

KULDMEDAL! Eesti tüdruk Kelli Sildaru tuli Uus-Meremaal Cardronas peetavatel freestyle-suusatamise juunioride MMil naiste rennisõidus esimeseks

NordenBladet – Kelly Sildaru (16) tuli Uus-Meremaal Cardronas peetavatel freestyle-suusatamise juunioride MMil naiste rennisõidus kuldmedalile ja kaitses eelmisel aastal võidetud tiitlit.

Kokku on  Sildarul nüüd juunioride MMidelt neli kulda ja üks hõbe. Cardronas oli ta parim ka pargisõidus, Big Airi hüpetes sai ta teise koha. 2017. aastal võitis ta kullad renni- ja pargisõidus. Sildaru võidutulemus oli 92,2 punkti, mille ta sõitis välja teises voorus. Teise koha sai venelanna Valeria Demidova 84,8 punktiga, kolmas oli hiinlanna Kexin Zhang 80,6 silmaga. Sildaru esimese vooru skoor oli 86,2 ja kolmandas voorus 90,6. Seega oleks ta kuldmedali võitnud kõigi kolme sooritusega. Cardronas teeb Sildaru kaasa veel Big Airi hüpete MK-etapil. Kvalifikatsioon on ajakava järgi ööl vastu kolmapäeva ja finaal ööl vastu reedet.

Palju õnne!

Avafoto: Twitter/@wintergamesnz
Allikas: Õhtuleht

LÄKSKI LÄBI! Euroopa Komisjon otsustas, et hakkab tegelema kellakeeramise lõpetamisega

NordenBladet — Euroopa Komisjon andis täna teada, et hakkab tegelema rahvaküsitlusel toetuse saanud, algselt Soome ettepanekuga kellakeeramise lõpetamiseks.

Ühtlasi on kavas minna üle püsivale suveajale.

Inimesed tahavad seda ja teeme selle ära, ütles asja kommenteerides Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Rahvaküsitlusele vastas 4,6 miljonit nimest, kellest 84 protsenti pooldasid kellakeeramise lõpetamist. Kellakeeramise lõpetamise toetamise peamiste põhjustena tõid inimesed välja tervise, liiklusõnnetused ja energiatarbimise.

Eelnõu läheb nüüd menetlusse Euroopa parlamendis ja liikmesriikides.

European Commission ?? on Twitter

Millions of Europeans used our summertime consultation to make their voices heard, and 84% do not want the clocks to change anymore. We will now prepare a proposal to the @Europarl_EN and @EUCouncil, who will then decide together. #EUHaveYourSay https://t.co/C1V1dSz4Hi

European Commission ?? on Twitter

These first results indicate 76% of respondents consider that changing the clock twice a year is a ‘very negative’ or ‘negative’ experience. Considerations: negative health impacts, increase of road accidents or the lack of energy savings #EUHaveYourSay

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT