Sotsioloogid püüavad saada jälile Eesti palgalõhe põhjustele

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Senised analüüsid pole suutnud selgitada, miks erineb meeste ja naiste palk sama töö eest Eestis rohkem kui kusagil mujal Euroopa Liidus. „Tavapäraselt palga suurust mõjutavate asjaoludega pole seda olnud võimalik põhjendada,“ selgitab uuringurühma juht, Tallinna Ülikooli võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt. „Algavas uuringus kombineerime statistilisi meetodeid teiste lähenemistega, et tuua välja rohkem ja selgemaid palgaerinevuste põhjuseid.“

Kolm aastat kestva projekti jooksul kaevuvad Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) sotsioloogid koos Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlastega ja Statistikaametiga senisest sügavamalt palku puudutavasse statistikasse, et leida võimalike selgitusi palgalõhe selgituseta osale. Samuti täiendavad nad seda kvalitatiivsete uuringutega ehk teevad intervjuusid, saamaks aru, kuidas tööandjate ja töövõtjate tavahoiakud ja -tegevused võivad palgalõhe tekkele kaasa aidata.

„Uuringu läbi viimisel peame süstemaatiliselt silmas kõiki kolme tasandit, mida palgalõhe tekkega reeglina seostatakse: töötajad ja tööotsijad, ettevõtjad ja teised tööandjad ning riigi tasand,“ ütleb Unt. „Ka välja pakutavad lahendused palgalõhe vähendamiseks on suunatud kõigile osapooltele.“

Uuringute tulemusel töötavad Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi teadlased välja ka uudsete digitaalsete lahenduste prototüübid, mille abil saavad organisatsioonid jälgida ja analüüsida palgalõhet enda asutuses, et selle teadmise abil astuda samme palgaebavõrdsuse vähendamiseks. Selliste lahenduste kasutusele võtmise vastu on huvi tundnud näiteks mitmed ministeeriumid.

„Projekti juures on harukordne koostöö ulatus eri valdkondade teadlaste ning eri asutuste vahel,“ rõhutab Unt. „Töörühma on kaasatud kõrgkoolid, ametiasutused ja ettevõtted, teadlastest teevad koostööd sotsioloogid, andmeteadlased, informaatikud ja kommunikatsiooniteadlased. Selline interdistsiplinaarsus loob head eeldused, et projekti tulemustel on ühiskonnas suurem kaal.“

Projekti eelarve on 615 789 eurot ja uuringut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist läbi RITA 1 programmi.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Majanduskomisjon toetab täielikku üleminekut e-arvetele avaliku sektoriga arveldamisel

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, millega muudetakse masintöödeldav arve kohustuslikuks avaliku sektoriga arveldamisel. Muudatuste eesmärgiks on vähendada avaliku sektoriga arveldamisel arvetega seotud töömahtu ja ajakulu.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul läheb riigi raamatupidamine selle muudatusega täielikult üle e-arvetele. „Pidev valmisolek eri moodi arveldamiseks ei ole enam ammu majanduslikult mõistlik. Me teeme raamatupidamise senisest kasutajasõbralikumaks, lisaks toetab loodav regulatsioon loodussõbraliku ning aja- ja töömahusäästliku e-majanduse arenemist,“ ütles Sester.

Sester lisas, et neil, kel puudub võime e-arveid esitada, ei tasu võimalike uute kulutuste pärast muretseda. „Riik pakub võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks e-keskkonda tasuta e-arvete koostamiseks ja edastamiseks adressaadile,“ kinnitas ta.

Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et on igati aja- ja asjakohane teha järgmine samm e-arvetele üleminekul. „Riigile on e- arved olnud kohustuslikud pea kaks aastat. Loodud on vastav IT keskkond ja ehk nüüd on mõistlik laiendada seda ka erasektorile. Seda enam, et eelnõu algataja kinnitusel see ettevõtjatele mingeid rahalisi kohustusi kaasa ei too. Küll aga võitu riigi jaoks 5 miljonit eurot aastas,“ sõnas Kivimägi.

Avalik sektor saab aastas ligi 2 miljonit arvet, neist viiendik on e-arved.

Majanduskomisjon otsustas saata raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. jaanuaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Nüüdsest saab Soome digiretseptiga Eestis ravimeid osta

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Alates 21.jaanuarist on võimalik osta Soomes väljastatud digiretseptiga ravimeid Eesti apteekidest. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis digiretseptiga retseptiravimeid osta 2019. aasta jooksul. Eestist ja Soomest saab sellega kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama.

„Tänasega saab Euroopas alguse elektroonsete terviseandmete piiriülene liikumine. Eesti ja Soome käivitavad esimeste riikidena teenuse, mis võimaldab osta digiretseptiga ravimeid teises riigis,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut 21.jaanuaril. „Euroopas sõlmitud kokkulepped jõuavad päris lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi terviseandmetel inimesega kaasas käia ja seeläbi kvaliteetsemat arstiabi miljonitele Euroopa inimestele, kes reisivad, õpivad või töötavad mõnes teises Euroopa riigis. See on see, mille nimel töötasime ka Eesti eesistumise ajal.”

Minister Riina Sikkuti sõnul on piiriülese retseptivahetuse käivitamine ajalooline teetähis, kuid siiski alles esimene samm pikal teel. „Juba lähiaastatel soovime võimaldada ka teiste terviseandmete edastamist, et välisriigis terviseprobleemi tekkimisel oleks arstil ligipääs ka inimese haigusloo kokkuvõttele,” lisas Sikkut.

Tänaseks on Eestil valmis lahendus, mis võimaldab Eesti apteekritel pärida oma infosüsteemis teises Euroopa riigis väljakirjutatud digiretsepti. 2019. aasta jooksul on kavas luua võimalus osta Eestis väljastatud digiretseptiga ravimeid välisriigis, esimeses etapis Soomes, Küprosel, Kreekas ja Portugalis.

Piiriülene retseptiandmete vahetus on osa 2017. aastal algatatud projektist, mille eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt liikuvatele andmetele. Seejuures jääb inimesele võimalus piirata oma terviseandmete liikumist erinevate riikide vahel.

Projekt näeb ette, et aastaks 2021 võimaldatakse nii digiretseptide kui ka patsientide haiguslugude kokkuvõtete piiriülesest edastamist üle Euroopa Komisjoni hallatava andmevahetusplatvormi. Praeguseks on projektiga liitunud Euroopas kokku 23 riiki, kel on samuti kavas teha vajalikud arendused eeloleva kolme aasta jooksul.

Eestis on piiriülese retseptivahetuse teenuse arendanud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koostöös ravimiameti ja Eesti Haigekassaga. TEHIKu e-teenuste juhtimise osakonna tervise talituse juhi Tõnis Jaaguse sõnul on tegemist keeruka projektiga, kuna andmevahetuse ülesehitamisel on tulnud arvestada nii erinevate riikide ravimite ja retseptidega seotud registrite kui ka ravimituru reeglite ja eripäradega. „Projektis osalevad riigid on praeguseks ühised reeglid kokku leppinud, süsteem on loodud ning maailmas ainulaadne riikidevaheline tervisevaldkonna andmevahetuse teenus inimestele avatud,“ ütles Tõnis Jaagus.

TEHIK on teinud tihedat koostööd apteegitarkvarade arendajatega, informeerinud ja koolitanud apteekreid ning tänaseks on Eesti apteekidel valmisolek Soomes väljastatud digiretsepti alusel ravimeid müüa. Seni on olnud võimalik osta välisriigis oma retseptiravimeid välja kasutades paberretsepte. Eestis ostetakse mõnes teises Euroopa Liidu riigis väljastatud paberretsepti alusel aastas üle 3000 ravimi.

Terviseandmete piiriülese vahetamise projekti kaasrahastab Euroopa ühendamise rahastu.

 

Sotsiaalkomisjon saatis puuetega laste toetusi suurendava eelnõu teisele lugemisele

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon saatis teisele lugemisele Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis tõstab keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada puuetega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et mida raskem on lapse puue, seda suuremad on otsesed ja kaudsed kulud lapse igapäevase elu, toimetuleku ja arengu tagamiseks. „Soovime plaanitava muudatusega puuetega lapsi kasvatavate perede olukorda veidikenegi leevendada,“ sõnas ta.

Puuetega laste toetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mida ei ole aga 2006. aastast alates muudetud. „Muudatuse tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot ja raske puudega lapsele 161 eurot,“ märkis Kütt.

Esimees lisas, et sügava puudega lapsele hakatakse muudatuste jõustumisel toetust maksma 241 eurot.

Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Võrreldes 2009. aastaga on see arv pea kahekordistunud. „Nii suur puuetega laste arvu kasv tingib surve puuetega laste sotsiaalkaitse süsteemile ning seeläbi võib mõjutada ka perede toimetulekut,“ sõnas komisjoni liige Raivo Põldaru. „On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole näiteks tarbijahinnaindeksi kasvuga võrrelduna arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 13 aastaks toppama,“ lisas ta.

2017. aastal maksti keskmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele, raske puudega lapse toetust 7 164 lapsele ja sügava puudega lapse toetust 732 lapsele.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) on täiskogu istungil teisel lugemisel 31. jaanuaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

TalTechi uue digivalitsemise keskuse eesmärgiks on lisada tippteadust e-Eesti eduloosse

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — TalTechi Nurkse instituudi uue tippkeskuse DigiGovLab-i juht professor Robert Krimmer kinnitab, et tema tiim soovib DigiGovLab-iga e-Eesti eduloosse lisada tippteaduse. “Meie ambitsiooniks on saada liidriks ühiskonnas olulistes ning tulevikku suunatud digivalitsemise projektides. Pakume keskkonda, kus tipptasemel teadlased üle kogu maailma saavad uurida tehnoloogia mõju valitsemisele ning ühiskonnale laiemalt. Meie tudengid ja õppejõud saavad õppida ja teha uurimistööd teemadel, mis on huvitavad, olulised, eesrindlikud ning võimaldavad isiklikku, töist ning intellektuaalselt arengut,” lubab professor Krimmer.

Uus digivalitsemise labor hakkab analüüsima selliseid teemasid nagu e-hääletamine, e-valitsemine, tehisintellekt, suurandmed, masinõpe, kaasamine digiajastul, piiriülene andmevahetus ja andmeanalüütika valitsemisel. Ka Euroopa Komisjon on toonud välja, et tõhus e-valitsemine tähendab nii avaliku sektori kui ka teenuste ümberhindamist ning käitumismustrite muutmist. Selle eesmärgiks on tõhusamate avalike teenuste pakkumine kodanikele mugavamal, kiiremal ning odavamal moel.

DigiGovLab-ist saabki ökosüsteem, mis toob kokku ning edendab koostööd ülikoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.

Avamisel osalesid TalTechi rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Marek Helm Nortalist, Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust, TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan ning digilabori juht ja TalTechi professor Robert Krimmer.

DigiGovLab-i avamine tähendab uut algust Eestis digivalitsemise teadusuuringutes, uue keskuse teadlased analüüsivad digivalitsemise mõjureid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Fakte DigiGovLab-ist:

  • eelarve rohkem kui 10 miljonit eurot erinevatest teadusprojektidest;
  • labori loengukursustel ja õppeprogrammides osaleb rohkem kui 100 magistranti;
  • koondab enam kui 10 doktoranti, kelle uurimistöö hõlmab digivalitsemist;
  • osaleb aktiivselt kõigi olulisemate rahvusvaheliste e-valitsemise ning avaliku halduse teaduskonverentside ning teadusajakirjade töös;
  • pühendub akadeemilisele tippteadusele, aidates lahendada ka digivalitsemise praktilisi probleeme.

TalTechi Ragnar Nurkse instituudi erialadele saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...545546547...756Page 546 of 756