Minister Sikkut: Tervishoius on tähtis ja vajalik iga spetsialist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Tervishoiutöötajate roll meditsiinis on võtmetähtsusega. Mitte moodsad masinad, vaid just teie olete need, kes loovad tervishoiu näo – teie isikuomadused määravad, kuidas patsiendid tajuvad kogu süsteemi,“ ütles minister Riina Sikkut. „Inimestel on tervishoiutöötajate ja –spetsialistide suhtes aina kõrgemad ootused. Patsient võib unustada teie nime, aga ta ei unusta, kuidas teda koheldi.“

Minister Riina Sikkut avaldas heameelt, et arstide ja õdede väljaränne on pidurdunud ning üha enam lõpetajaid jääb tööle meie tervishoiusüsteemi. „Rõõmustan, et soovite oma teadmiste, oskuste ning suure südamega olla abiks teistele inimestele. Usun, et teate ja tunnete kui väga teid on meie tervishoidu vaja,“ lisas minister.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli talvistel lõpuaktustel saavad rakenduskõrgharidusõppe diplomi 206 lõpetajat: õed, eriõed, ämmaemandad ja optometristid. Lisaks antakse 42 kutseõppe lõputunnistust hooldustöötajatele ja erakorralise meditsiini tehnikutele. Kokku lõpetab sel talvel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 248 tervishoiutöötajat.

„Oleme võtnud Eestis suuna eelisarendada peremeditsiini. Esmatasandi tervishoiu tugevdamisega suureneb nii õdede kui ka teiste tervishoiuspetsialistide roll. Näiteks krooniliste haigustega inimeste ravi ja jälgimine liigub suuremas mahus just perearstide ja õdede hoolde,“ ütles minister Riina Sikkut. „Selleks on vaja ka rohkem erioskustega õdesid, kes oskavad nõu ja abi anda näiteks diabeetikutele, astmaatikutele ja vaimse tervise muredega inimestele.“

Ministri sõnul võimaldavad õe kutse- ja erialane koolitus osutada õdedel nii iseseisva ambulatoorse õe teenust kui ka statsionaarset õendusabi. „Iseseisva õendusabi kasv on Eesti tervishoius olnud viimastel aastatel märkimisväärne ning kasvab tulevikus kindlasti veelgi. Järk-järgult laiendame õdede ja ämmaemandate õigusi ravimiretseptide väljastamiseks. Lisaks analüüsib ministeerium võimalust anda tulevikus pereõdede õigus avada haiguslehti,“ ütles minister Sikkut. „Õendustöötajate järelkasvu kindlustamiseks suurendame aasta-aastalt õppekohtade arvu õe ja ämmaemanda erialadel, samuti panustame nii õppe- kui töökeskkonna parandamisse.“

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

2017. aastal valminud OSKA raport, milles analüüsiti tervishoiuvaldkonna tööjõu ja oskuste vajadust, näeb ette, et tippspetsialistidest arstide kõrval on lähema 10 aasta jooksul vaja jõuliselt kasvatada ka teiste tervishoiuspetsialistide ettevalmistamise mahtu. „Meil on vaja teid kõiki – õdesid ja eriõdesid, ämmaemandaid ja optometriste, hooldajaid ja kiirabitehnikuid. Iga lõpetanud spetsialist on meile tähtis,“ rõhutas minister Riina Sikkut.

 

Avafoto: Riina Sikkut (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Peaminister Ratas osaleb Riias Balti peaministrite kohtumisel

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas sõidab täna Riiga, kus ta võtab osa Eesti, Läti ja Leedu peaministrite mitteametlikust kohtumisest. Balti Ministrite Nõukogu eesistuja on sel aastal Läti ja kohtumist juhib uus peaminister Krišjānis Kariņš.

„Soovin Krišjānis Kariņšile edu nii uues ametis kui Balti ministrite nõukogu töö juhtimisel. Tihe koostöö viib meid sihile nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel areenil,“ lausus peaminister Ratas. „Läti prioriteedid Balti Ministrite Nõukogus –  julgeoleku tugevdamine, regionaalse ühenduvuse arendamine ning ühiste huvide kaitsmine ELis – on ühtmoodi tähtsad meile kõigile,“ sõnas Ratas.

Kohtumine algab aruteluga aktuaalsetel teemadel Euroopa Liidus nagu Ühendkuningriigi EList lahkumine, siseturu, sealhulgas digitaalse ühtse turu tulevik ning liidu tulevane pikaajaline eelarve.

Lisaks räägitakse Atlandi-ülestest suhetest, Venemaaga seonduvast ning olukorrast Ukrainas. Kohtumise päevakavas on ka suurte regionaalsete infrastruktuuriprojektide areng: Rail Baltic, ühtne gaasiturg ja elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga. Peaministrid kohtuvad ka NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktori Jānis Sārtsiga.

Täna kell 11.50 algab kolme peaministri ühine pressikonverents.

Balti Ministrite Nõukogu loodi 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. Nõukogu teeb otsused konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad.

Eestisse naaseb peaminister Ratas täna õhtul.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Peresõbraliku tööandja märgise programmi saab kandideerida 4. veebruarini

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 4. veebruarini on avatud peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvoor tööandjatele, kes soovivad muuta oma töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks. Programmi pääsejad selguvad märtsi alguses.

„Hiljutisest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust selgus, et 75% töötajatest on avatud tööpakkumistele, mis tähendab, et tööandjad peavad üha rohkem pingutama, et pakkuda töötajatele lisaks väärilisele palgale ka peresõbralikku, turvalist ja paindlikku töökeskkonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paljudes organisatsioonides mõeldakse töö- ja pereelu ühitamisest rääkides automaatselt väikeste lastega töötajatele, kuid teema võib olla sama oluline ka teiste töötajate jaoks, näiteks võib olla suurem vajadus toetavale töökeskkonnale vanurit hooldaval töötajal või tudengil, kes õpib ja töötab samaaegselt.“

Peresõbraliku tööandja programmis osalenud tööandjate kogemused on näidanud, et nende töötajad on konkurentsivõimelisemad ja lojaalsemad.

Ministri sõnul on programmiga liitumise vastu huvi tundnud juba paljud ettevõtted. „Need tööandjad, kes veel kahtlevad, jõuavad lähipäevil kenasti taotlusankeedi ära täita.“

Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

Programmis osalemiseks ei pea tööandja olema eelnevalt kasutusele võtnud peresõbralikke meetmeid ja piisab sellest, kui tööandjal on soov selles vallas veelgi enam ära teha.

Käimasolev taotlusvoor avati eelmise aasta novembris ning kandideerimise tähtaeg oli 31. jaanuar, mida otsustati pikendada 4. veebruarini 2019.

Sel aastal pääseb programmi ligi 30 tööandjat, kes valitakse välja kandideerimisankeedi esitanud organisatsioonide hulgast. Lõplikud programmi pääsejad selguvad 2019. aasta märtsi alguses.

Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peresõbraliku tööandja mudelit rakendab konsultatsiooniettevõte Civitta Eesti AS.

Taust:

  • 2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt välja antava peresõbraliku tööandja märgise laiem idee on muuta ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks, parandada tööandjate konkurentsivõimet töötajate värbamisel ning suurendada töötajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud võimaluse tunnustada tööandjaid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga.
  • Peresõbraliku tööandja märgise programm kestab 1,5-2,5 aastat sõltuvalt tööandja algsest peresõbralikkuse tasemest. Programmis suunatakse tööandjad oma tegevusi analüüsima ja põhjalikult läbi mõtlema, samal ajal pakutakse neile nõustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka töötajaid.
  • Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ühitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse tulemusena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist.
  • Seni on peresõbraliku tööandja lõppmärgise pälvinud kokku 13 tööandjat. 62 tööandjat omavad algmärgist, mis tähendab, et nad osalevad aktiivselt programmis ning rakendavad peresõbralikke meetmeid, et muuta oma organisatsiooni töökultuuri pere- ja töötajasõbralikumaks.

Lisainfo programmi kohta Tööelu portaali veebilehel.

2018. aasta sügisel alg- ja lõppmärgise saanud tööandjad.

Peresõbraliku tööandja visuaal.

 

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Õiguskomisjon tahab taastada politseinikele ja kaitseväelastele masu-eelse pensioni

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on tagada pensionile läinud politseiametnike ja kaitseväelaste võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Eelnõu puudutab neid politseinikke ja kaitseväelasi, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati.

„See eelnõu on kantud eelkõige õiglustundest nende inimeste vastu, kes pidid omal ajal keerulistes oludes Eesti riiki taas üles ehitama,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Komisjoni liikme Raivo Aegi sõnul on loogiline, et majandussurutise tõttu kannatanud isikute pensione tõstetakse. „2009. aastal vähendati politseinike ja kaitseväelaste palkasid kaheksa protsenti ja seetõttu saavad nad praegu ootuspärasest madalamat pensioni. Eelnõuga taastatakse pensionid masu-eelsele tasemele.“

Komisjoni istungil eelnõu algatajate esindajana osalenud Johannes Kert rõhutas samuti, et eesmärk on seada jalule õiglus erruläinud kaitseväelaste ja piirivalvurite ees. Ta selgitas, et eelnõu puudutab enne 2013. aasta aprilli pensionile läinud kaitseväelasi ja enne 2010. aasta jaanuari pensionile läinud politseiametnikke.

Algatajate sõnul puudutab eelnõu hinnanguliselt umbes 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.

Komisjoni istungil osalesid veel Sotsiaalkindlustusameti, Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad.

Riigikogu liikmete algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu 31. jaanuari istungile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Majanduskomisjon saatis kaubamärgi registreerimist lihtsustava eelnõu teisele lugemisele

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata täiskogu ette teisele lugemisele eelnõu, mis muudab kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise mugavamaks ja lühendab intellektuaalomandit puudutavate vaidluste menetlusaega.

Üha muudatusena võimaldab eelnõu Patendiametil kasutusele võtta kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise taotluste ning muude avalduste elektroonilise vastuvõtmise ja menetlemise süsteemi. Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on huvi kaubamärkide kaitsmise vastu tõusev trend. „Eestis on ligikaudu 26 000 registreeritud kaubamärki ja nende hulk kasvab jõudsalt. Sellega koos suureneb ka soov kaitsta oma immateriaalset vara,“ selgitas Sester.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks need seaduse sätted, mis reguleerivad Patendiametile esitatavate dokumentide vorminõudeid ja on selgelt mõeldud vaid paberdokumentide jaoks. Samuti kaotatakse originaaldokumentide esitamise nõue.

„Muudatus toob kaasa Patendiameti töö sisulise ümberkorraldamise, seetõttu muutuvad kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse õiguskaitse andmise menetlused tõhusamaks ning halduskoormus väheneb märgatavalt,“ sõnas Sester.

„Eelnõu muudab valdkonnas palju asju paremaks,“ lisas komisjoni liige Arto Aas. „Taotluste ja avalduste menetlemine muutub kiiremaks ja täpsemaks, kuna tööprotsessid on lihtsamad, tõhusamad ja elektroonilised. Pealegi võimaldab elektrooniline menetlustarkvara ühildamist ka teiste riigi registritega,“ rääkis Aas.

Veel muudab eelnõu intellektuaalomandi vaidluste lahendamise korda, andes selleks ainupädevuse Harju Maakohtule. See on ainus maakohus, kus on intellektuaalomandi vaidlustele spetsialiseerunud kohtunikke ja muudatus võimaldab kasutada nende pädevust ning kogemusi, et tagada vaidluste tõhus menetlus ja lahendite hea kvaliteet.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...541542543...756Page 542 of 756