Neljapäev, august 21, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogu infotunnis käsitleti teadus- ja arendustegevuse rahastamist

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Krista Aru esitatud küsimusele teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta.

Aru viitas peaministri seisukohtadele mitmetel rahvusvahelistel ja kodumaistel foorumitel teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni tähtsuse kohta Eestile. Aru soovis teada, kas ja kuidas väljendub selle tähtsuse rõhutamine ka järgmise aasta riigieelarves ning kas me nihkume lähemale juba aastaid tagasi seatud eesmärgile finantseerida teadus- ja arendustegevust üks protsent riigieelarvest.

Ratas ütles, et järgmisel aastal ei ole teadus- ja arendustegevus mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi küsimus, vaid see on valdkondlikult samuti Sotsiaalministeeriumi küsimus, Maaeluministeeriumi küsimus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küsimus, kus järjest rohkem ja rohkem panustatakse teadusesse. „Me kindlasti liigume selle eesmärgi suunas ja põhimõtteline otsus on olemas, et 2019 projekti- ja baasrahastuse osakaal ei ole mitte enam 60 : 40, vaid on 50 : 50,“ selgitas peaminister.

„Teadus- ja arendusnõukogu otsus on olnud, et tuleb igal juhul tõsta rahastamist ühe protsendini, et see samm peab olema edasi ka protsentuaalselt kõrgem,“ ütles Ratas. „Eelarvelises mõttes 2018 võrreldes 2019. aastaga teadus- ja arendustegevusse Eesti riigis pannakse juurde 10 protsenti ja see tähendab 20 miljonit eurot,“ märkis Ratas.

Peaministri sõnul on suundi, mida tuua prioriteetsena välja, need on arutelu all. „Arutelud lähevad kahte eri suunda. On neid, kes ütlevad, et tõesti peaks fokuseerima teatud teadusvaldkondadele, ja on neid, kes ütlevad, et me peaks ikkagi vaatama asja edasi nii laiapõhjaliselt kui võimalik, mis ei tähenda seda, et fokuseeringut jääma ei pea,“ selgitas Ratas.

„Ma töötan loomulikult selle nimel ja ma pean oluliseks, et avaliku sektori osakaal teadus- ja arendustegevusest saaks olema üks protsent. See, mida eelarve reaalselt täna välja on vedamas, on 0,81 protsenti,“ ütles Ratas.

Peaminister vastas veel Jürgen Ligi esitatud küsimusele Eesti maine, Arno Silla esitatud küsimusele Väimela kanali rajamise riskide, Taavi Rõivase esitatud küsimusele ettevõtete seisukohtade arvestamise, Mart Helme esitatud küsimusele Danske panga rahapesu uurimise ja Enn Meri esitatud küsimusele 2019. aasta eelarve ja majanduse konjunktuuri kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Külliki Kübarsepa esitatud küsimusele riiklike investeeringute ja ehitusturu kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Peaminister esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas esines eilsel täiskogu istungil Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.

Ratas tõi välja, et 2019. aasta riigieelarve lähtub positiivsest majandustsüklist ja on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Ta ütles, et maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 33–34 protsendi vahel ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aastal 8,2 protsendi tasemelt järgmisel aastal 7,4 protsendini, kuid ei jää sinna peatuma. Ratas lisas, et 2022. aastaks jõutakse vaid 5,4 protsendi tasemele.

Ratase sõnul toob 2019. aasta ettevõtetele ja inimestele maksurahu.

Peaminister ütles, et valitsus investeerib järgmise nelja aasta jooksul ligemale 118 miljonit eurot Eesti e-riigi infosüsteemide ja seadmete hooldamiseks, uuendamiseks ja edasiarendamiseks.

„Järgmise aasta riigieelarve panustab eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse,“ ütles Ratas.

„Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade vahel ei käriseks liiga suureks. Seetõttu peame järgmisel aastal suurt rõhku just panema regionaalsele arengule. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, üleminekutoetuste maksmist põllumajanduses põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme,“ tõi  peaminister välja.

Peaminister ütles, et on otsustatud panustada tööinimeste sissetulekute kasvu ning suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5 protsendi võrra. „Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkondasid,“ märkis Ratas.

„Olulist lisaraha eraldame ka riigikaitsele. 2019. aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st hinnanguliselt 2,16 protsenti,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul kasvab keskmine vanaduspension uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

„Erihoolekandeteenuste rahastamine suureneb 36,9 miljoni euroni, mille tulemusel on võimalik rahastada nii olemasolevaid teenuskohti kui luua uusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine tõuseb 12,7 miljoni euroni, et tagada nii kiirem abi saamine kui ka suurem maht,“ ütles peaminister. „Valitsus jätkab tervishoiureformi elluviimist ning kokku kasvab haigekassa eelarve lausa 180 miljonit eurot,“ märkis Ratas.

Peaminister ütles, et läbi riigieelarve suunatakse investeeringuteks 370 miljonit eurot. „Investeerime nii olulistesse transpordi ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse,“ tõi Ratas välja.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Andres Herkeli (EVA) sõnul ei ole nende arvates valitsus nendel aastatel, mil Eesti majandusel läheb küllalt hästi, käitunud eelarvega päris sellisel viisil, et kaugem tulevik oleks parimal võimalikul moel kaitstud ning see paneb majandusarengule kui prioriteedile siiski päris suure küsimärgi. Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et 2019. aasta eelarve toob ühiskonda juurde nii jõukust kui ka hoolivust ja solidaarsust. Kersti Sarapuu (KE) ütles, et 2019. aasta riigieelarve suurendab Eesti inimeste heaolu. Martin Helme (EKRE) hinnangul on tegemist valimiseelse populistliku eelarvega ning et seda eelarvet ei hakata täitma. Jürgen Ligi (RE) ütles, et nad ootavad sellelt eelarvelt siiski struktuurset ülejääki, mis oleks vähemalt sama suur kui eelmine miinus oli. Helir-Valdor Seederi (I) sõnul on tegemist Eesti riigile jõukohase ja vastutustundlikult koostatud eelarvega.

Riigikogus läbis esimese lugemise 13 eelnõu:

Jätkus teisipäevasel täiskogu istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga tahetakse vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.

Teisipäevasel täiskogu istungil võttis läbirääkimistel fraktsiooni poolt sõna Marianne Mikko (SDE). Tänasel istungil võtsid läbirääkimistel fraktsioonide poolt sõna Hanno Pevkur (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget ja vastu oli 43 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE).

Looduskaitseseaduse muutmisega soovitakse luua uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark –  Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ning see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on täna juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE) kohaselt soovib Eesti ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga, mida tuntakse Göteborgi protokolli nime all ja kiita heaks protokolli 2012. aasta muudatused.

Göteborgi protokolli eesmärk on vähendada viie saasteaine – vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, inimtegevusest põhjustatud lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkoguseid. Nimetatud saasteained mõjuvad piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu kahjulikult inimese tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja põllukultuuridele. Göteborgi protokollil on 27 osalist. Muudatused on heaks kiitnud 10 protokolliosalist.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (672 SE).

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil investeeringute kaitse lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriigiga. Varem on Eesti lõpetanud sarnased lepingud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (685 SE) luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.

Eelnõuga nähakse ette kaotada jäätmehoolde arendamise toetus 2,2 miljonit eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 miljonit eurot. Vabanev raha kokku 4,7 miljonit eurot suunatakse omavalitsuste tulubaasi.

Muudatuse kohaselt suurendatakse ka kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. 2019. aastal tõuseb omavalitsustele eraldatav tulumaksu määr 11,9 protsendilt 11,93%-ni ja 2020. aastal 11,93%-lt 11,96%-le. Kehtiv tulumaksu määr omavalitsustele on 11,86%. Tulumaksu määra tõstmise mõju eelarvele on 2,9 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on tagada parem kultuuripärandi säilimine. Selleks on kavas tasakaalustada riigi ja mälestise omaniku kohustusi ja õigusi.

Eelnõuga on lisaks kavas anda kultuurimälestise omanikele otsuste tegemisel suurem paindlikkus, panustada senisest enam nõustamis- ja ennetustegevusele ning tugevdada arheoloogiapärandi kaitset. Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest. Kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.

Samuti näeb eelnõu ette Muinsuskaitseameti nimetuse muutmise, sest ameti tegevus hakkab hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide poolt sõna Laine Randjärv (RE) ja Krista Aru (EVA).

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (671 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida. Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel. Osad veebisisu liigid, nagu näiteks internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, samuti kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, on jäetud direktiivi kohaldamisalast välja.

Lisaks ligipääsetavusele, nõuab seadus edaspidi veebilehel oleva dokumendi avaldamise ja uuendamise kuupäeva märkimist. Samuti hakkavad seni veebilehtedele kehtestatud nõuded kehtima tulevikus ka mobiilirakendustele.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (686 SE).

Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).

ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine ning rikkumismenetlusest nr 2017/2072 selgunud puuduste kõrvaldamine) eelnõuga (651 SE) soovitakse 1. jaanuarist 2019 ühendada Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 55 seaduses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust, et kõrvaldada elektrituru ja maagaasi  vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujääke Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse Konkurentsiameti peadirektori ametiaja täiendav piirang.  Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatakse välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteeinfrastruktuuri toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (662 SE) muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Lisaks loobutakse Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega juriidilise kõrghariduse nõudest riigisekretäri ametikohale, sest Riigikantselei muutunud ülesanded ja tegevus seda enam tingimata ei eelda.

Istung lõppes kell 19.38.

 

Avafoto: Jüri Ratas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu nimetas Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper Estonia nõukokku uued liikmed

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu kaks otsust, millega nimetatakse Eesti Rahvusraamatukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Yoko Alender ja Aadu Must ning rahvusooperi nõukogu liikmeks Riigikogu liige Toomas Väinaste.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ (692 OE) nimetati Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Yoko Alender ja Aadu Must. Muudatused tehti seetõttu, et senine nõukogu liige Igor Gräzin lahkus Riigikogust ja Riigikogu liige Toomas Väinaste astus nõukogu liikme kohalt tagasi.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukokku kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetatud liikmed on peale Aadu Musta ja Toomas Väinaste veel Riigikogu liige Barbi Pilvre ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Jüri Järs ja Priit Pirsko. Ametikoha järgi kuuluvad nõukokku Riigikogu Kantselei direktor Peep Jahilo ning kultuuriministri nimetatuna Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits.

Otsuse poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine“ (693 OE) nimetati Riigikogust lahkunud senise nõukogu liikme Martin Repinski asemel rahvusooperi nõukogu liikmeks Toomas Väinaste.

Rahvusooperi nõukokku kuulub 11 liiget, kellest Riigikogu nimetab kolm. Peale Toomas Väinaste on Riigikogu nimetatud nõukogu liikmed veel Maire Aunaste ja Urve Tiidus.

Rahvusooperi nõukokku kuuluvad ka kultuuriministri nimetatud liikmed Arne Mikk, kes on nõukogu esimees, ja Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits, haridus- ja teadusministri nimetatud liikmena Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, rahandusministri nimetatud liikmena Tea Varrak, Eesti Muusikaakadeemia nõukogu nimetatud liikmena Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige Riina Viiding, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige Rene Eespere ja Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige Mart Mikk.

Otsuse poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, viis saadikut jäi erapooletuks.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Euroopa Sotsiaalfond: Tasuta koolitusprogramm töö leidmiseks – infopäev 20.septembril Kotzebue 9, Tallinn

NordenBladet – MTÜ Pro Civitas kutsub töötuid osalema tasuta koolitusprogrammis „Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa pikaajaliste töötute toomine tööturule loomemajandussektoris”.

Koolitusprogrammi oodatakse:

pikka aega tööturult eemal olnud inimesi (16-29 aastaseid alates 6 kuust töötuna olemisest ning 29-63 aastaseid alates 12 kuud töötuna olemisest), kellel on soov õppida ja areneda loomemajanduse valdkondades (kunst, tarbekunst, disain, fotograafia, film, audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, restaureerimine, taaskasutus, jne).

Tegevused toimuvad individuaalselt ja gruppides.

Koolituse järgselt on võimalus osaleda 1-2 kuulisel praktikal.

Osalejatele makstakse stipendiumi koolituse ja praktika eest.

Koolitused on ligipääsetavad erivajadustega osalejatele, vajadusel tagatakse invatransport ning vajadusel viipekeelne tõlketeenus.

Osalejate arv on piiratud, osalemiseks võtke ühendust ja registreeruge infopäevale/vestlusele!

Koolitusprogrammi tutvustav infopäev toimub 20.09.2018 kell 14.00 aadressil Kotzebue 9, Tallinn (MTÜ Pro Civitas).

Infopäevale/vestlusele registreerimiseks ja lisainfo saamiseks helistage +372 50 14 328 (Kadri Jõks) või kirjutage aadressile kadri.joks@procivitas.ee

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond

Tallinna Tehnikaülikooli juubelipidustuste tipphetk – akadeemiline aktus TTÜ peahoone aulas. KAVA + OTSEÜLEKANDE aken

NordenBladet – Tallinna Tehnikaülikooli juubelipidustuste tipphetk on akadeemiline aktus. Aktusel on eesti-inglise sünkroontõlge.

Aktust saab jälgida ka otseülekandena interneti vahendusel siin:

 

https://www.youtube.com/watch?v=8zbrSqJi8IU&feature=youtu.be

 

Pidulikule aktusele eelneb Endel Lippmaa büsti avamine Akadeemikute alleel kl 13.00.

Aktuse kava:

Eesti Vabariigi hümn
Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo avakõne
Riigikogu esimees Eiki Nestori tervituskõne
Kuratooriumi esimees Gunnar Okki tervituskõne
Professor Ivo Palu aastapäevakõne
Audoktorite promoveerimine
Teenetemedali „Mente et Manu“ laureaatide väljakuulutamine
Doktorite promoveerimine
Aasta vilistlase väljakuulutamine
„Gaudeamus“

Koht ja aeg: TTÜ peahoone aula (Ehitajate tee 5, Tallinn) kell 14
Riietus aktusel: tume ülikond

________________________________

Tallinna Tehnikaülikool (lühend TalTech) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 650 parima ülikooli seas. Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.

Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini

TTÜ sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.

Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.

1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu. Sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest.

Sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSVLi juhtiva tehnikaülikooli staatuse.

Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal. Ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.

Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks muutunud õpilas- ja õpetajaskond ning paranenud tegutsemistingimused. Tänasel päeval on TTÜ tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Ülikoolil on neli teaduskonda, neli kolledžit, kolm instituuti ning mitmeid teisi asutusi. Kui enne Teist maailmasõda õppis TTÜs alla 500 õpilase, siis tänaseks on see arv kasvanud ligi 30 korda. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000, kes kõik on andnud oma panuse Eesti arengusse.

Vaata ka:
Tehnikaülikooli ajalooraamat: kuidas arenes paarisaja õpilasega erakoolist 11 000 tudengiga maailma tippülikool