NordenBladet — Riigikogu ja Soome parlament Eduskunta peavad täna Helsingis ühise seminari, et tähistada Eesti 100. sünnipäeva. Seminari avavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eduskunta esimees Paula Risikko.

Nestori sõnul on Eesti ja Soome sõprus nii pikaajaline ja läbipõimunud, et seda on isegi raske kirjeldada. „Oleme soomlastega nagu õed-vennad, kellel on vahel küll eri arvamusi, kuid keda ühendavad ka rõõmud ja mured,“ ütles Nestor. „Tänagi oleme Soome parlamendi kutsel Helsingis, et tähistada Eesti 100. sünnipäeva ja arutada igapäevast koostööd nii julgeoleku, majanduse kui ka kultuuri vallas.“

Helsingis toimuval seminaril osalevad ka Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, Eesti-Soome parlamendirühma esimees Kalle Palling ning parlamendirühma liikmed Urve Tiidus, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas, Meelis Mälberg, Heljo Pikhof, Dmitri Dmitrijev ja Marko Pomerants.

Palling tõi peale heade kahepoolsete suhete esile ka Eesti ja Soome tiheda koostöö Euroopa Liidus. Tema sõnul jagatakse Soome kolleegidele Eesti kogemusi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest. Soome on juba alustanud ettevalmistusi eesistumiseks, mis algab järgmise aasta teisel poolaastal.

Seminaril teevad Soome ja Eesti ühisajaloo ja parlamentaarsete suhete teemal ettekande Soome ajaloolane professor Seppo Zetterberg ja Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido.

Kahe riigi tihedast koostööst räägivad endine Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen, kes praegu juhib Euroopa hübriidohtude vastast oivakeskust, ning Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.

Kahe riigi edasisele koostööle keskenduvas parlamendiliikmete arutelus osalevad Soome parlamendi Eesti sõprusrühma esimees Krista Kiuru ja aseesimees Mikko Savola. Eduskunta fuajees on avatud Eesti ajaloo näitus.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Täiskogu istungi (25.sept) arutelu keskmes oli valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga (683 SE) tahetakse vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.

Eelnõu esimene lugemine jäi täiskogu tööaja lõppemise tõttu pooleli ja arutelu jätkub homsel istungil läbirääkimistega.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Päevakorra esimese punktina arutas Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE), millega sooviti võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähti ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide esindajatena eelnõu poolt sõna Valdo Randpere (REF) ja Jüri Adams (EVA). Eelnõu vastu argumenteerisid Mart Nutt (I), Oudekki Loone (KE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Põhiseaduskomisjon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu oli 35 liiget ning seaduseelnõu langes seega Riigikogu menetlusest välja.

Kolme eelnõu esimene lugemine lükkus täiskogu tööaja lõppemise tõttu kolmapäevale:

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu  (660 SE), valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) ja samuti valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE) esimene lugemine lükkus homsele täiskogu istungile.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 24. septembril algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE).

Eelnõuga muudetakse senise seniste vahendite jaotust, mis ei muuda riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on siis eelarves 53 muudatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 24. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 25. septembril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE).

Seadusemuudatusega suureneb Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv ühe võrra, millega suureneb Eesti esindatus Euroopa Parlamendis.

Seega valitakse 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel Eestis Euroopa Parlamenti seitse liiget, kuid kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine ei ole Euroopa Parlamendi koosseisu volituste alguspäeval veel jõustunud, asub Eestist Euroopa Parlamenti valimistulemuste alusel kuus liiget ning seitsmes valitud liige lisandub siis, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine on jõustunud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE).

Eelnõu näeb ette alandada käesolevaks aastaks lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Seletuskirjas märgitakse, et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, on vaja tühistada 2018. aastal vastuvõetud aktsiisitõusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade muutmine mõjub soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaanidele kui ka kaubandusele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikaitsekomisjon tutvus 25.septembril kaitseministeeriumi valitsemisalas augustis tegevust alustanud küberväejuhatuse tegevusega.

Komisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et küberväejuhatuse loomine kümneaastase kaitseväe arengukava uue osana on väga oluline meie riigikaitse funktsionaalsuse tõstmisel. „Võib öelda, et tegu on mõnes mõttes asümeetrilise võime loomisega, kus lisaks traditsioonilistele küberkaitse funktsioonidele on lisandumas kübersõjategevuse võimete ettevalmistamine,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on Eesti ambitsioonitase küberkaitse valdkonnas väga kõrge. Ta pidas võimalikuks, et perspektiivis on vaja ka vastavat seadusandlust ajakohastada. Hanso märkis, et küberväejuhatuse töös on väga innovatiivne ajateenijate ulatuslik kaasamine.

Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et sõjaaja ja erakorralise seisukorra ajal peaks küberkaitse juhtimissuhted olema täpselt ära määratletud. Lisaks tõi Kert välja, et kübersõjategevuse valdkonda sobib kaasata ka inimesi, kelle tervislik seisund ei vasta näiteks jalaväelase nõuetele ja seetõttu sobib ka teatud puuetega inimestele, kes tahavad anda oma panuse laiapindsesse riigikaitsesse.

Küberväejuhatuse peamine ülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks, kaitseväe ülesannete toetamiseks ja küberruumi kaitsmiseks. Komisjonile tutvustas küberväejuhatuse tegevust väejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk.

Allikas: Eesti Riigikogu