NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Elu võimalikkusest maal“ arutelu. Ettekandjad rõhutasid ettevõtluse ja riikliku toetuse tähtsust maaelu arengus ja mitmekesistamisel.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on viimase aja suundumused ja haldusreformi läbiviimisega seotud muudatused andnud signaali, et maaelu arendamine vajab süsteemset riiklikku toetust ja tähelepanu. „See on seotud tööhõive, haridussüsteemi, logistika, avalike teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalsete vajaduste parema rahuldamisega,“ loetles Kokk. „Peame loome ühtlaselt maapiirkondades elavatele inimestele vajaliku töö- ja elukeskkonna.“
Koka sõnul on vaja tegutseda aktiivsemalt maamajanduse ja maapiirkonna elukeskkonna mitmekesistamisel, et põllumajanduse kõrval pakkuda ka alternatiivseid tööhõive võimalusi, mis tuginevad kohalikule ressursile ja potentsiaalile.
Kokk rõhutas oma ettekandes ettevõtluse tähtsust. „Hea elukeskkonna ja kõrge elustandardi aluseks on tugev ning stabiilne majandus,“ rääkis Kokk. „Tugev majandus seisab tugevatel ettevõtetel, mis loovad kõrget lisaväärtust ja maksavad makse. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt – see on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtluskeskkond.“
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne tutvustas uuringut „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus“.
Lääne sõnul peaksid kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamise protsessis osalema tingimata riigi ja kohaliku omavalitsuse ja nende liitude ning teadlaste esindajad, samuti partnerina kodanikuühiskonna ja ettevõtjate organisatsioonid. Ka Lääne rõhutaks ettevõtjate rolli.
Lääne tõi esile ka e-valitsemise jõudmise kohalikule tasandile. „Oleme ajastus, kus liigume ühiskonnas füüsilistelt struktuuridest digitaalsetele struktuuridele,“ ütles ta. Lääne rääkis, et nende väljakutsetega tegelemiseks on vajalik võimekuse loomine, et analüüsida toimuvat ja prognoosida, milline näeb omavalitsussüsteem välja näiteks kümne-kahekümne aasta pärast, võttes arvesse seejuures info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, virtuaalmaailma ja e-teenuste arengut ning innovatsiooniga seonduvat. „Üha enam räägime e-riigist, kuid mõiste “e-omavalitsus” on endiselt meile võõras. Neid arenguid ja Eesti ühiskonna head soodumust arvestades võiks e-omavalitsuse sisustamine olla üks arenguvõimalusi,“ pakkus Lääne.
Ettevõtja ja maaelu edendaja, Nopri talu peremees Tiit Niilo tegi oma sõnavõtus ettepaneku, et maailma puhtaim riik peaks olema Eesti, mis eeldaks 51 protsenti mahemaad.
„Prügimajandusega oleme hiilanud ja sellega märgi maha pannud maailmas, seda teame kõik. Nutikat innovatsiooni kõiges, läbipaistvust, usaldusväärsust ja seda, et külalised saavad seda kogeda ehedana, nagu ta meil on – seda peaks me võimaldama,“ ütles Niilo. Taluperemehe sõnul saaks pidada põldu ja metsa puhtalt, toota puhast toitu, kui kogu ühiskond sellele kaasa aitaks. Tema Nopri talu ei ole praegu mahe, sest kulud ületavad tulusid. „Me ei suuda eksportida, me ei suuda pakkuda kallile turule oma eksklusiivset toodet, see on põhiline mure,“ ütles.
Niilo sõnul ei ole Eesti majanduses ka eristumist. Samuti ei ole tema hinnangul toetuspõhine maaelu kestmine ebavõrdsel moel jätkusuutlik ning tänane mahepõllumajanduse pale paistab ühise raha raiskamisena. „Toodetud on 200 000 hektarit mahemaad, aga toodangut napib, ekspordimaht on kõigest 30 miljonit eurot aastas,“ märkis ta. Taluniku sõnul pakub sellist topelttoetustest äraelamise võimalust Euroopa Liit.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Kruuse (RE), Anneli Ott (KE), Külliki Kübarsepp (EVA), Tanel Talve (SDE) ja Peeter Ernits.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:
Riigikogu võttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (654 SE). Täna vastuvõetud muudatused viivad seaduse kooskõlla Euroopa Liidu vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).
Seaduse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ja erapooletuks jäi 4 saadikut.
Muudatusega lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Muudatused võimaldavad kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate nõuetega ka Eestis selliseid relvi käidelda, sh valmistada ja parandada. Euroopa Liidus kehtib 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestati tulirelvade ja nende osade markeerimisele Euroopa Liidus ühtsed nõuded.
Täiendused olid vajalikud selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa. Muudatustega täpsustati tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Peale riigisiseste nõuete tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.
Seaduse järgi ei pea relvaeksami sooritanud inimene piiratud käibega akustilise relva, gaasirelva, pneumorelva ega külmrelva soetamiseks või omamiseks uut eksamit sooritama.
Riigikogus läbis teise lugemise – 2 eelnõu:
Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (720 SE) sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.
Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIAle ülemineku eesmärk on lihtsustada taotluste esitamist ja lühendada taotluste menetlusaegu. Muudatus ei tähenda, et tulevikus peab kõigis toetusmeetmetes kasutama vaid e-PRIAt, kuid see annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse seda võimalust iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.
Peale selle korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.
Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.
Eelnõu järgi on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.
Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu uue paragrahviga, mille eesmärk on tagada, et advokatuuri liikmena ei tegutseks advokatuuriseaduse nõuetele mittevastavad isikud. Kuna eelnõusse lisandus advokatuuriseadust puudutav muudatus oli vaja muuta ka eelnõu pealkirja.
Tänase istungi alguses andis ametivande Riigikohtu liige Heiki Loot.
Avafoto: Täiskogu istung. Riigikohtu liikme Heiki Loodi ametivanne; olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Elu võimalikkusest maal“ arutelu (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu