NordenBladet – Keskkonnaagentuuri äsjailmunud väljaande „Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2017” kohaselt on õhusaasteainete heitkogused Eestis langustrendis. Väljaandes antakse ülevaade riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest.
Paiksete heiteallikate heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida õhusaaste- või keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) esitavad läbi veebipõhise infosüsteemi. Hajusheiteallikaks on käesoleva väljaande mõistes väike aruandluskohustuse alla mittekuuluv paikne heiteallikas või teatud suuremat pindala kattev heiteallikas (põllumajandus, liikuvad heiteallikad, kodumajapidamised).
Ülevaates selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2017. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud saasteainete heitkogused, peamiselt ümberkorralduste tõttu, mis toimusid majanduses ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimastel aastatel on heitkogused vähenenud tulenevalt ettevõtete poolt kasutusele võetud heite püüdeseadmetest ja uutest tehnoloogiatest.
Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel juhtis tähelepanu sellele, et kuigi tänu ettevõtete poolt kasutusele võetud keskkonnakaitselistele meetmetele on Eestis heitkogused viimastel aastatel vähenenud, ei pruugi neist piisata pikemaajaliste heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks „Inimtekkeliste heitkoguste vähendamine on oluline samm tagamaks puhast ja kvaliteetset õhku meile kõigile.“ Lausus ta.
Täpsemalt saab konkreetsete saasteainete heitkoguste suundumustest lugeda siit.
Ülevaade põhineb Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ja Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) sekretariaadile esitatud inventuuriaruande heitkoguste trendi peatükil. Inventuuriaruande esitamise kohustus tuleneb LRTAP konventsioonist ja direktiivist 2016/2284/EL teatud saasteainete riiklike piirnormide kohta (nn NEC-direktiiv).
NordenBladet — Chalmersi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased demosid 4000 km pikkust fiiberoptilist ülekandeliini, millega muutub kvaliteetsemaks andmeside ning näiteks ka tele, raadio-, mobiili- ning internetiside. 26. märtsil 27 aastat tagasi sai Eesti esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel ning see muudab märgiliseks ka seekordse Eesti ja Rootsi teadlaste saavutuse.
Tänane Eesti ja Rootsi teadlaste läbimurre fiiberoptikas on hädavajalik näiteks droonide kaugjuhtimisel ohtlikes keskkondades ning pilveandmete säilitamisel, samuti 3D videote ning virtuaalreaalsuse rakendustes. St olukordades, kus on vajalik väga mahukas ning ajakriitiline andmeedastus.
Selliseid uusi teedrajavaid tehnoloogiaid otsivad teadlased ning elektroonika ja IT tipud üle kogu maailma ning seda hinnatavam on Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika teaduslabori ja Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi teadlaste saavutus, mis publitseeriti ka ajakirjas Nature Communications.
Läbimurre sai võimalikuks tänu uuele faasitundlikule optilisele võimendile. Selle eripäraks on võrreldes seniste võimenditega oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus ülekandeliinide pikkuse kasvu enam kui kuus korda.
„Juba täna on näha selliste võimendite erakordselt suured eelised fiiberoptikas,“ ütles Eesti juurtega Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika uurimisgrupi juht professor Peter Andrekson. Prof Andrekson lisas, et uudsed võimendid võivad tulevikus kasutust leida ka näiteks kvant-informaatikas, kus on vaja osakeste kvantolekute tekitamist, registreerimist ning töötlemist.
Kahe tehnikaülikooli teadlaste väljatöötatud innovaatilised võimendid vähendavad oluliselt nii müra kuhjumist kui ka signaalide moonutumist ja selle tulemusena ongi saanud võimalikuks ülekandeliinide pikkuse kasvatamine enam kui kuus korda. Võrreldes traditsiooniliste lahendustega parandavad sellised uudsed võimendid oluliselt side kvaliteeti ning suure tõenäosusega muutuvad tulevikus oluliselt kvaliteetsemaks ka fiiberoptilised kommunikatsioonisüsteemid.
Eesti ja Rootsi teadlaste tööd rahastab Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council-ERC), Rootsi Teadusfond (Swedish Research Council), ja Wallenberg’i Fond.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuur (ETAg) kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille lähteülesande on kokku pannud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei. Konkurss jääb avatuks 20. maini 2019.
Eesti avalik sektor on keskmisest väiksem, kuid selle koormus on kõrge, sest riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema samaväärsed. Praegu pole teenuste pakkumine Eestis optimaalselt korraldatud. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ametnike arvu suurendamata on üks võimalus rakendada tehisintellekti võimalusi. Automatiseeritud otsustustuge saaks muuhulgas kasutada järelevalves, esmatasandi kodanikuteenuste osutamisel, juriidiliste otsuste tegemisel, õigusabis ja klienditoes.
Tellitava uuringu eesmärk on analüüsida tehisintellekti rakendatavust avaliku sektori asutustes otsuste automatiseerimiseks. Vaatluse all on ka praegused kitsaskohad avalikus sektoris. Loodud tehisintellekti lahendused tuleb uuringu läbiviijal piloteerida ja valideerida.
Konkursi tähtajani jääb seitse nädalat
Tellitava uuringu eelarve on kuni 805 260 eurot. Konkursile ootame osalema interdistsiplinaarseid konsortsiume, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmast.
Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. Osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad ETAg-i (aadressil indrek.suitso@etag.ee), kes võimaldab ligipääsu ETISe taotlusvormile.
Soovi korral on konkursil osalevatel konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija (ETAg) ja tellija esindajatega (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei esindajad), et rääkida läbi ettevalmistatava pakkumuse sisu.
Uuringut rahastab ETAg RITA programmist, mille eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks. RITA eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahenditest.
NordenBladet —Euroopa Liidus peavad olema alates 2022. aastast kõigil uutel müüdavatel autodel kiiruse piirajad. Uue direktiiviga tahetakse aastas säästa 15 aastaga 25 000 inimelu. Direktiiv peaks jõustuma 2022. aastal, aga see vajab veel Europarlamendi heakskiitu.
Muud kohustuslikud lisad on automaatne hädapidurdussüsteem ja omamoodi „must kast”, mis kogub auto kohta andmeid, mida saab kasutada õnnetuse asjaolude selgitamisel. Hädapidurdussüsteem aitab kaitsta jalakäijaid ja jalgrattureid, edastab European Transport Security Council (ETSC). Euroopa Parlament peaks direktiivi kinnitama septembris ja selles võidakse teha veel väiksemaid muutusi.
ETSC juht Antonia Avenoso sõnul on tegemist ühe suurima liiklusturvalisust puudutava abinõuga viimase 50 aasta jooksul. Viimane selline suurem abinõu oli turvavööde kohustuslikuks muutmine. Kiiruse piiramise viis on veel täpselt paika panemata. Sel võib olla kaamera, mis tuvastab liiklusmärke. Samuti võidakse kasutada GPS-i. Süsteem teatab juhile kiiruspiirangu ja aeglustab auto kiiruse vastavalt sellele. Juht võib kiirust ületada, kui vajutab tugevalt gaasi.
Kiiruse automaatset piiramist peetakse vajalikuks, kuna see on tõhusam kui lihtsalt kehtestatud kiiruspiirangud.
NordenBladet – Kolmapäeva õhtul (27.märts) kuulutati Rakvere teatris teatripäeva peol välja tänavused Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustatakse ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd. Auhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm, mida rahastab Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud auaadress. Mõlemale lisandub Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline preemia.
Eesti Teatriliit on andnud teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast.
Laureaadid on:
TEATRIKUNSTI ERIAUHIND
Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma. Laureaadi otsustab Eesti Teatriliidu juhatus.
Raivo Põldmaa – rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu“ järjepidevuse hoidmise ning 2018. aasta festivali, Alvis Hermanise retrospektiivi idee, selle teostamise ja „Päeviku“ eestikeelse tõlke väljaandmise eest.
SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD
Žürii: Jaak Allik, Tambet Kaugema, Piret Kruuspere, Toomas Lõhmuste, Annemari Parmakson, Külliki Saldre ja Liina Tepand.
LAVASTAJAAUHIND
Karl Laumets – „Kalevipoeg“ (Teater Vanemuine).
KUNSTNIKUAUHIND
Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“.
MEESPEAOSATÄITJA AUHIND
Andrus Vaarik – Gilbert Horn lavastuses „Noad kanade sees“ (EMTA lavakunstikool) ja André lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).
NAISPEAOSATÄITJA AUHIND
Tatjana Kosmõnina – Olga monolavastuses „Nastja, Nastja, Nastja“ (Vene Teater).
MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
Allan Noormets – Bubnov lavastuses „Põhjas“ (Tallinna Linnateater).
NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
Ursula Ratasepp – Kati lavastuses „Toomas Nipernaadi“ (Temufi) ja Naine lavastuses „Mineku eel“ (Tallinna Linnateater).
MUUSIKAAUHIND
Žürii: Kerri Kotta, Alvar Loog, Tiina Mattisen, Mart Mikk ja Aivo Välja.
Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (Rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna saladus“ (Opera Veto).
Rasmus Kull – Sweeney Toddi muusikaliselt nõudlik roll Stephen Sondheimi muusikalises põnevikus „Sweeney Todd“ ning Josefi lavakuju maitsekas kehastamine Johann Straussi operetis „Viini veri“ (mõlemad Teater Vanemuine).
BALLETIAUHIND
Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.
Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas“ koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).
TANTSUAUHIND
Žürii: Leenu Nigu, Heili Einasto, Kristiina Garancis, Priit Raud ja Iiris Viirpalu.
Ruslan Stepanov – „Невесомость“: võluvalt abstraktsed ja minimalistlikud variatsioonid peaaegu eimillestki, viimse detailini välja lihvitud absoluutne kohalolu (Kanuti Gildi SAAL).
ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND
Žürii: Evelyn Raudsepp, Evelin Lagle, Kerri Kotta, Annemari Parmakson ja Priit Raud.
Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner – „Workshop“: peenekoeline kontseptsioon, nauditav etendajate kohalolu ning köitev vaataja intellektuaalne kaasakutsumine (Kanuti Gildi SAAL).
LAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND
Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.
Žürii: Olav Ehala, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.
Liina Sumera – originaalmuusika lavastustele „Gulliveri reisid“ ja „Vari“ (mõlemad NUKU teater).
KRISTALLKINGAKESE AUHIND
Antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Ühe laureaadi otsustas sõnalavastuste auhindade žürii, teise tantsuauhinna žürii.
Ester Kuntu – Laura Wingfield lavastuses „Klaasist loomaaed“ (VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Éliante lavastuses „Misantroop“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool), Mari Koort lavastuses „Elagu, mis põletab!“ (Adamson-Ericu muuseum), Mari lavastuses „Põlenud mägi“ (Teater Vanemuine), Karin lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater), Marie Under lavastuses „Siuru õhtu 100“ (Eesti Kirjanike Liit) ning Laurel lavastuses „Kriidiaed“ (Eesti Draamateater).
Liis Vares – süvenenud, empaatiline ja peenetundeline tegelemine olulise teemaga nii lavastuses „Hingake! Ärge hingake!“ kui ka töötubades ja liikumispraktikumides.
ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND
Antakse kahe viimase aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.
Žürii: Heidi Aadma, Monika Larini, Ene Paaver ja Mihkel Seeder.
Laur Kaunissaare, Aare Pilv, Jarmo Reha ja Co – „Oomen“, Aleksei Gastevi loomingu alusel: lavastusdramaturgia, mis loob tervikliku teatrikogemuse ruumi-, aja- ja sõnatasandil.
REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND
Žürii: Anne-Ly Sova, Jim Ashilevi, Laura Kalle, Arne Merilai, Peeter Raudsepp, Inga Vares ja Liina Viru.
Madli Pesti – detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga.
TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD
Žürii: Roland Leesment, Toivo Kaev, Jaanus Laagriküll, Taivo Pahmann, Rait Randoja ja Heigo Teder.
LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND
Ivika Jõesaar – Vanemuise teatri kostüümiosakonna alajuht, kelle ennastsalgav tegutsemine on aidanud jõuda lavale ka ülisuure kostüümimahuga muusikalavastustel.
ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND
Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner.
HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND
Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu.
ANTS LAUTERI NIMELINE AUHIND
Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest).
Žürii: Garmen Tabor, Alo Kõrve, Anu Lamp, Rein Oja ja Ingomar Vihmar.
Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind
Martin Mill
Osatäitmised: Thore – „Nii nagu taevas“ (2009, Ugala Teater), Kusta – „Põrgupõhja uus vanapagan“ (2010), Rasmus – „Hulkur Rasmus“ (2010, mõlemad Emajõe Suveteater), Kaval-Ants jt – „Jürka“ (2010), eri rollid – „Mee hind“ (2011), Max – „Postmodernsed leibkonnad“ (2011), Mozart – „Amadeus“ (2011), Mees – „Klapp“ (2011), Jaan Feldmann (Õnnesaar) – „Sajand“ (2013), Pantalone – „Kahe isanda teener“ (2014), Billy noorena – „Lovesong“ (2014), Unistaja – „Valged ööd“ (2014), Simon Bright – „Mäng on alanud“ (2016), Toomas – „Soo“ (2016), Cosme – „Nähtamatu daam“ (2017), Koss – „Krdi loll lind“ (2017), Fedja – „Elav laip“ (2018, kõik Ugala Teater).
Ants Lauteri nimeline lavastajaauhind
Juhan Ulfsak
Lavastused: „Idioodid“ (2010, Von Krahli Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia), „Puhastatud“ (2013), „4.48 psühhoos“ (2013, mõlemad Von Krahli Teater), „NO53 Kadunud sõbra juhtum“ (2014, Teater NO99), „Kaart ja territoorium“ (2015, Eesti Draamateater), „NO36 Unistajad“ (2017, Teater NO99), „Workshop“ (2018, koos Mart Kangro ja Eero Epneriga, Kanuti Gildi SAAL).
SALME REEGI NIMELINE AUHIND
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Jaak Urmet, Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Katrin Nielsen ja Maria Peterson.
Tiina Mölder ja Christin Taul – lavastus „(p)ÖÖ“ (NUKU teater).
ALEKSANDER KURTNA NIMELINE AUHIND
Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.
Žürii: Triin Sinissaar, Liina Jääts, Anu Lamp ja Triinu Tamm.
Toomas Kall – kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muuhulgas Gogoli „Revidendi“, Erdmani „Enesetapja“, Tšehhovi „Pianoola“, Turgenevi „Isad ja pojad“, Ostrovski „Metsa“ ja Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“.
RAHEL OLBREI NIMELINE AUHIND
Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.
Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks.
Rufina Noor – Vanemuise balleti endine solist, kauaaegne pedagoog-repetiitor, kes on kujundanud tulemuslikult balletitrupi professionaalset taset.
OTTO HERMANNI NIMELINE AUHIND
Auhinnaga tõstetakse esile ja väärtustatakse pikaajalist kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestriartistina.
Žürii: Eda Peäske, Aabi Ausmaa, Mart Laas, Kulvo Tamra ja Linda Viller.
Vahur Vurm – Estonia teatri klarnetimängija alates 1974. aastast, klarnetirühmа kontsertmeister üle 30 aasta. Tema imeline toon, rahu ja paindlikkus on kandunud üle ka kogu klarnetirühmale, kelle kõrge taseme üle võib vaid uhkust tunda.
Lisaks mainitud auhindadele antakse teatripäeva peol üle Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk, mille pälvib Külli Root. Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustatakse Volli Kärot.
