NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mille järgi saavad hoolekandeasutuses elavad isikud abivahendeid osta ja üürida samasuguse soodustusega kui kodus elavad inimesed.

Seni oli hoolekandeasutuses viibiv isik võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest seadus ei võimaldanud tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. Kehtinud seaduse järgi tagati hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitte mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul. Vastuvõetud seaduse järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.Seaduse algatamise ajendiks oli õiguskantsler Ülle Madise ettepanek viia sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Helme soovis saada teada, kui siduv on see leping Eesti Vabariigile. Reinsalu arvates võib see lepe läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eesti Vabariigile siduvaks. Justiitsminister viitas akadeemik Lauri Mälksoo hinnangule, et kuigi dokumendi kohaselt on see mitteõiguslikult siduv, on selles mitmeid kohti ja aspekte, mida hiljem siiski hakatakse normatiivsetena kasutama.

„Justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Leppest on kokku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad leppe eesmärkidest,“ märkis Reinsalu. Ta viitas asjaolule, et kuigi lepe formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks, mida lepe sisaldab.

„Kui Eesti Vabariik asub seisukohale selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida,“ ütles justiitsminister. „Nii et niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, on väga vajalik Eesti Vabariigil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil säilitada nendes küsimustes oma iseotsustamise pädevus. See peab olema kõrgeim huvi võimalike rahvusvaheliste kohustuste tekitamisel või kujunemisel,“ toonitas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas selgitas, et nimetatud migratsioonilepingut käsitleb valitsus homsel kabinetiistungil.

Ratas vastas veel Enn Meri esitatud küsimusele Politsei- ja Piirivalveameti töötajate arvu, Jürgen Ligi esitatud küsimusele valitsuse juhtimise, Yoko Alenderi esitatud küsimusele korruptsiooniohu ning Olga Ivanova esitatud küsimusele Eesti ja Venemaa piirilepingu ratifitseerimise kohta.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Krista Aru esitatud küsimusele Ida-Virumaa tegevusprogrammi täitmise kohta ja Arno Silla esitatud küsimusele haldusreformi mõju kohta ääremaastumisele.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab tänasel istungil Riigikontrollilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal.

“Peame komisjoni istungil arutama kahetsusväärset olukorda, kus Riigikontroll juba kolmandat aastat järjest pöörab tähelepanu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa reservide mittesihipärasele kasutamisele,“ märkis erikomisjoni esimees Aivar Sõerd. Esimehe sõnul ei ole Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa reservide kasutamine riigi likviidsusprobleemide lahendamiseks kooskõlas Eesti Haigekassa seaduse ega ka töötuskindlustuse seadusega. „Need seadused lubavad Rahandusministeeriumil Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa raha üksnes hoida, aga mitte kasutada igapäevakulude katteks. Rahandusminister on aga liialt kaua viivitanud eelnõu algatamisega, mis selle ebakõla seadustes lahendaks,“ lisas Sõerd.

„Teiseks on nii Riigikontroll kui ka erikomisjon andnud Rahandusministeeriumile konkreetse suunise esitada eelarvestrateegias üksikasjalik selgitus ning aja- ja tegevuskava, kuidas ja milliste riigi rahanduslike protsesside raames valmistutakse Euroopa Liidu toetuste vähenemiseks, kuid ka see suunis on Rahandusministeeriumi poolt täitmata,“ ütles Sõerd.

Sõerd tõi välja, et 2017. aasta valitsussektori eelarve struktuurseks puudujäägiks kujunes 0,7 protsenti SKPst ning nominaalseks puudujäägiks kujunes 0,4 protsenti SKPst.

Riigikontrolör Janar Holm annab Riigikogule aastaraportist ülevaate tänasel täiskogu istungil.

Samuti arutatakse erikomisjoni istungil ettepanekuid Riigikontrolli kontrolliaruande „Erakorraline meditsiin“ juurde.

Allikas: Eesti Riigikogu