Neljapäev, august 14, 2025

EESTI UUDISED

Riik toetab 980 000 euroga Eestis autoralli maailmameistrivõistluste ametliku WRC testralli korraldamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus toetas (31.01.2019) kabinetinõupidamisel kultuuriminister Indrek Saare ettepanekut eraldada 980 000 eurot Eestis autoralli maailmameistrivõistluste sarja ametliku WRC testralli korraldamiseks.

WRC sarja korraldaja tegi Shell Helix Rally Estonia meeskonnale ettepaneku pidada Eestis autoralli maailmameistrivõistluste ametlik testralli, mis toimub 12.-14. juulil Lõuna-Eesti teedel. Ettepanek on tunnustus meie rahvusvaheliselt hinnatud kõrgele korraldustasemele ning senisele suurele publikuhuvile.

“Mul on väga hea meel näha, et aastate jooksul Rally Estonia korraldamisel tehtud suur töö on teeninud ära tähelepanuväärse tunnustuse ka autoralli maailmameistrivõistluste organisaatoritelt. Meie tublid rallisõitjad ning heal tasemel kohalikud võistlussarjad on tekitanud Eestis omamoodi rallibuumi. See annab meile suurepärase võimaluse maailmameistrivõistluste ametliku testralli kaudu viia Eesti maailma rallikaardile, tõsta meie tuntust maailmas ja tuua siia kümneid tuhandeid välisturiste, samuti panustab see tugevalt meie majandusse ja regionaalsesse arengusse,” sõnas peaminister Jüri Ratas.

“Ainulaadne võimalus korraldada juba sellel suvel WRC testralli etapp on tunnustus korraldusmeeskonna tööle ning võit mitte ainult autospordile ja kümnetele tuhandetele rallisõpradele, vaid kogu Eestile. Rallietapp toob Lõuna-Eestisse kümneid tuhandeid külalisi ning võistlust jälgivad telepildi vahendusel miljonid inimesed üle kogu maailma. See loob ka võimaluse, et juba mõne aasta pärast võiks täide minna unistus näha Ott Tänakut ja Martin Järveoja võistlemas maailmameistrivõistluste etapivõidu nimel siinsamas Eestis,” ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Rahandusminister Toomas Tõniste rõhutas, et tänu suurele publikuhuvile on võistlusel Eestile ka positiivne majandusmõju. “Mul on hea meel, et Eestis julgetakse ja suudetakse niivõrd suuri spordivõistlusi korraldada. Seetõttu otsustas ka valitsus sellist algatust toetada,” lisas ta.

“Rally Estonia korraldusmeeskond on meie eesmärgi, kõrgetasemelise WRC egiidi all toimuva rallietapi Eestisse toomise nimel teinud tööd 9 aastat. Selle saavutamisel on väga olulist rolli mänginud hea koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori toetajatega. Tehtud töö sai väärilise tunnustuse,” ütles Shell Helix Rally Estonia üks peakorraldajatest Tarmo Hõbe. “Sellel ja järgnevatel aastatel on võtmetähtsusega tihe koostöö WRC sarja promootori, Rahvusvahelise Autoliidu FIA, WRC tehasemeeskondade, Eesti Autospordi Liidu, Eesti riigi ja Rally Estonia korraldusmeeskonna vahel,” kinnitas Hõbe.

Rally Estonia korraldust on läbi aastate hinnatud kõrgelt nii Rahvusvahelise Autoliidu FIA kui maailma tippsõitjate ja -meeskondade poolt, 2014. aastal valiti Rally Estonia Euroopa autoralli meistrivõistluste parimaks etapiks. 2018. aastal oli Rally Estonial üle 36 000 unikaalse külastaja, kellest 3000 olid välismaalased. Ametliku WRC testralli ning WRC sarja etapi korraldamine kasvatab tulevikus välisturistide arvu veelgi.

Rally Estonia järgnevate aastate toetamine selgub riigi eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 lisataotluste arutelul sel kevadel.

Autoralli WRC sarja meediakajastus jõuab enam kui 155 riiki ja tänu teleülekannetele üle 850 miljoni inimeseni.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Minister Sikkut: Tervishoius on tähtis ja vajalik iga spetsialist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Tervishoiutöötajate roll meditsiinis on võtmetähtsusega. Mitte moodsad masinad, vaid just teie olete need, kes loovad tervishoiu näo – teie isikuomadused määravad, kuidas patsiendid tajuvad kogu süsteemi,“ ütles minister Riina Sikkut. „Inimestel on tervishoiutöötajate ja –spetsialistide suhtes aina kõrgemad ootused. Patsient võib unustada teie nime, aga ta ei unusta, kuidas teda koheldi.“

Minister Riina Sikkut avaldas heameelt, et arstide ja õdede väljaränne on pidurdunud ning üha enam lõpetajaid jääb tööle meie tervishoiusüsteemi. „Rõõmustan, et soovite oma teadmiste, oskuste ning suure südamega olla abiks teistele inimestele. Usun, et teate ja tunnete kui väga teid on meie tervishoidu vaja,“ lisas minister.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli talvistel lõpuaktustel saavad rakenduskõrgharidusõppe diplomi 206 lõpetajat: õed, eriõed, ämmaemandad ja optometristid. Lisaks antakse 42 kutseõppe lõputunnistust hooldustöötajatele ja erakorralise meditsiini tehnikutele. Kokku lõpetab sel talvel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 248 tervishoiutöötajat.

„Oleme võtnud Eestis suuna eelisarendada peremeditsiini. Esmatasandi tervishoiu tugevdamisega suureneb nii õdede kui ka teiste tervishoiuspetsialistide roll. Näiteks krooniliste haigustega inimeste ravi ja jälgimine liigub suuremas mahus just perearstide ja õdede hoolde,“ ütles minister Riina Sikkut. „Selleks on vaja ka rohkem erioskustega õdesid, kes oskavad nõu ja abi anda näiteks diabeetikutele, astmaatikutele ja vaimse tervise muredega inimestele.“

Ministri sõnul võimaldavad õe kutse- ja erialane koolitus osutada õdedel nii iseseisva ambulatoorse õe teenust kui ka statsionaarset õendusabi. „Iseseisva õendusabi kasv on Eesti tervishoius olnud viimastel aastatel märkimisväärne ning kasvab tulevikus kindlasti veelgi. Järk-järgult laiendame õdede ja ämmaemandate õigusi ravimiretseptide väljastamiseks. Lisaks analüüsib ministeerium võimalust anda tulevikus pereõdede õigus avada haiguslehti,“ ütles minister Sikkut. „Õendustöötajate järelkasvu kindlustamiseks suurendame aasta-aastalt õppekohtade arvu õe ja ämmaemanda erialadel, samuti panustame nii õppe- kui töökeskkonna parandamisse.“

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

2017. aastal valminud OSKA raport, milles analüüsiti tervishoiuvaldkonna tööjõu ja oskuste vajadust, näeb ette, et tippspetsialistidest arstide kõrval on lähema 10 aasta jooksul vaja jõuliselt kasvatada ka teiste tervishoiuspetsialistide ettevalmistamise mahtu. „Meil on vaja teid kõiki – õdesid ja eriõdesid, ämmaemandaid ja optometriste, hooldajaid ja kiirabitehnikuid. Iga lõpetanud spetsialist on meile tähtis,“ rõhutas minister Riina Sikkut.

 

Avafoto: Riina Sikkut (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Peaminister Ratas osaleb Riias Balti peaministrite kohtumisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas sõidab täna Riiga, kus ta võtab osa Eesti, Läti ja Leedu peaministrite mitteametlikust kohtumisest. Balti Ministrite Nõukogu eesistuja on sel aastal Läti ja kohtumist juhib uus peaminister Krišjānis Kariņš.

„Soovin Krišjānis Kariņšile edu nii uues ametis kui Balti ministrite nõukogu töö juhtimisel. Tihe koostöö viib meid sihile nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel areenil,“ lausus peaminister Ratas. „Läti prioriteedid Balti Ministrite Nõukogus –  julgeoleku tugevdamine, regionaalse ühenduvuse arendamine ning ühiste huvide kaitsmine ELis – on ühtmoodi tähtsad meile kõigile,“ sõnas Ratas.

Kohtumine algab aruteluga aktuaalsetel teemadel Euroopa Liidus nagu Ühendkuningriigi EList lahkumine, siseturu, sealhulgas digitaalse ühtse turu tulevik ning liidu tulevane pikaajaline eelarve.

Lisaks räägitakse Atlandi-ülestest suhetest, Venemaaga seonduvast ning olukorrast Ukrainas. Kohtumise päevakavas on ka suurte regionaalsete infrastruktuuriprojektide areng: Rail Baltic, ühtne gaasiturg ja elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga. Peaministrid kohtuvad ka NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktori Jānis Sārtsiga.

Täna kell 11.50 algab kolme peaministri ühine pressikonverents.

Balti Ministrite Nõukogu loodi 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. Nõukogu teeb otsused konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad.

Eestisse naaseb peaminister Ratas täna õhtul.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Peresõbraliku tööandja märgise programmi saab kandideerida 4. veebruarini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 4. veebruarini on avatud peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvoor tööandjatele, kes soovivad muuta oma töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks. Programmi pääsejad selguvad märtsi alguses.

„Hiljutisest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust selgus, et 75% töötajatest on avatud tööpakkumistele, mis tähendab, et tööandjad peavad üha rohkem pingutama, et pakkuda töötajatele lisaks väärilisele palgale ka peresõbralikku, turvalist ja paindlikku töökeskkonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paljudes organisatsioonides mõeldakse töö- ja pereelu ühitamisest rääkides automaatselt väikeste lastega töötajatele, kuid teema võib olla sama oluline ka teiste töötajate jaoks, näiteks võib olla suurem vajadus toetavale töökeskkonnale vanurit hooldaval töötajal või tudengil, kes õpib ja töötab samaaegselt.“

Peresõbraliku tööandja programmis osalenud tööandjate kogemused on näidanud, et nende töötajad on konkurentsivõimelisemad ja lojaalsemad.

Ministri sõnul on programmiga liitumise vastu huvi tundnud juba paljud ettevõtted. „Need tööandjad, kes veel kahtlevad, jõuavad lähipäevil kenasti taotlusankeedi ära täita.“

Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

Programmis osalemiseks ei pea tööandja olema eelnevalt kasutusele võtnud peresõbralikke meetmeid ja piisab sellest, kui tööandjal on soov selles vallas veelgi enam ära teha.

Käimasolev taotlusvoor avati eelmise aasta novembris ning kandideerimise tähtaeg oli 31. jaanuar, mida otsustati pikendada 4. veebruarini 2019.

Sel aastal pääseb programmi ligi 30 tööandjat, kes valitakse välja kandideerimisankeedi esitanud organisatsioonide hulgast. Lõplikud programmi pääsejad selguvad 2019. aasta märtsi alguses.

Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peresõbraliku tööandja mudelit rakendab konsultatsiooniettevõte Civitta Eesti AS.

Taust:

  • 2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt välja antava peresõbraliku tööandja märgise laiem idee on muuta ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks, parandada tööandjate konkurentsivõimet töötajate värbamisel ning suurendada töötajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud võimaluse tunnustada tööandjaid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga.
  • Peresõbraliku tööandja märgise programm kestab 1,5-2,5 aastat sõltuvalt tööandja algsest peresõbralikkuse tasemest. Programmis suunatakse tööandjad oma tegevusi analüüsima ja põhjalikult läbi mõtlema, samal ajal pakutakse neile nõustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka töötajaid.
  • Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ühitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse tulemusena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist.
  • Seni on peresõbraliku tööandja lõppmärgise pälvinud kokku 13 tööandjat. 62 tööandjat omavad algmärgist, mis tähendab, et nad osalevad aktiivselt programmis ning rakendavad peresõbralikke meetmeid, et muuta oma organisatsiooni töökultuuri pere- ja töötajasõbralikumaks.

Lisainfo programmi kohta Tööelu portaali veebilehel.

2018. aasta sügisel alg- ja lõppmärgise saanud tööandjad.

Peresõbraliku tööandja visuaal.

 

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Õiguskomisjon tahab taastada politseinikele ja kaitseväelastele masu-eelse pensioni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on tagada pensionile läinud politseiametnike ja kaitseväelaste võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Eelnõu puudutab neid politseinikke ja kaitseväelasi, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati.

„See eelnõu on kantud eelkõige õiglustundest nende inimeste vastu, kes pidid omal ajal keerulistes oludes Eesti riiki taas üles ehitama,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Komisjoni liikme Raivo Aegi sõnul on loogiline, et majandussurutise tõttu kannatanud isikute pensione tõstetakse. „2009. aastal vähendati politseinike ja kaitseväelaste palkasid kaheksa protsenti ja seetõttu saavad nad praegu ootuspärasest madalamat pensioni. Eelnõuga taastatakse pensionid masu-eelsele tasemele.“

Komisjoni istungil eelnõu algatajate esindajana osalenud Johannes Kert rõhutas samuti, et eesmärk on seada jalule õiglus erruläinud kaitseväelaste ja piirivalvurite ees. Ta selgitas, et eelnõu puudutab enne 2013. aasta aprilli pensionile läinud kaitseväelasi ja enne 2010. aasta jaanuari pensionile läinud politseiametnikke.

Algatajate sõnul puudutab eelnõu hinnanguliselt umbes 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.

Komisjoni istungil osalesid veel Sotsiaalkindlustusameti, Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad.

Riigikogu liikmete algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu 31. jaanuari istungile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...520521522...735Page 521 of 735