NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata täiskogu ette teisele lugemisele eelnõu, mis muudab kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise mugavamaks ja lühendab intellektuaalomandit puudutavate vaidluste menetlusaega.

Üha muudatusena võimaldab eelnõu Patendiametil kasutusele võtta kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise taotluste ning muude avalduste elektroonilise vastuvõtmise ja menetlemise süsteemi. Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on huvi kaubamärkide kaitsmise vastu tõusev trend. „Eestis on ligikaudu 26 000 registreeritud kaubamärki ja nende hulk kasvab jõudsalt. Sellega koos suureneb ka soov kaitsta oma immateriaalset vara,“ selgitas Sester.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks need seaduse sätted, mis reguleerivad Patendiametile esitatavate dokumentide vorminõudeid ja on selgelt mõeldud vaid paberdokumentide jaoks. Samuti kaotatakse originaaldokumentide esitamise nõue.

„Muudatus toob kaasa Patendiameti töö sisulise ümberkorraldamise, seetõttu muutuvad kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse õiguskaitse andmise menetlused tõhusamaks ning halduskoormus väheneb märgatavalt,“ sõnas Sester.

„Eelnõu muudab valdkonnas palju asju paremaks,“ lisas komisjoni liige Arto Aas. „Taotluste ja avalduste menetlemine muutub kiiremaks ja täpsemaks, kuna tööprotsessid on lihtsamad, tõhusamad ja elektroonilised. Pealegi võimaldab elektrooniline menetlustarkvara ühildamist ka teiste riigi registritega,“ rääkis Aas.

Veel muudab eelnõu intellektuaalomandi vaidluste lahendamise korda, andes selleks ainupädevuse Harju Maakohtule. See on ainus maakohus, kus on intellektuaalomandi vaidlustele spetsialiseerunud kohtunikke ja muudatus võimaldab kasutada nende pädevust ning kogemusi, et tagada vaidluste tõhus menetlus ja lahendite hea kvaliteet.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu infotunnis (30.01.2019) vastas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Liina Kersna esitatud küsimusele haldusala riigihangete ja Monika Haukanõmme esitatud küsimusele SKAIS-2 kohta.

Kersna märkis, et riik on välja kuulutanud 8 miljoni euro suuruse hanke kurikuulsa sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS-2 arendamiseks. Ta tuletas meelde, et vaid kolmveerand aastat tagasi sõlmis riik 10 miljoni euro suuruse lepingu sama süsteemi arendamiseks. Kersna sõnul tuli talle kui sotsiaalkomisjoni liikmele see uudis üllatusena. Kersna soovis teada, kas see uudis tuli ka ministrile üllatusena, et juba 2019. aasta alguses nii mahukas hange välja kuulutati, või miks jäeti seekord avalikkus sellest hankest informeerimata.

Iva sõnul ei ole see ootamatu ega pole see ka üllatav. „Selline plaan, et uus raamleping sõlmitakse, oli koheselt kavas. Tegemist ei ole mitte lepinguga konkreetseteks töödeks sellises mahus, vaid tegemist mõlemal juhul on raamlepinguga,“ selgitas minister. Ta märkis, et lepitakse kokku, missugustel tingimustel edaspidi võidakse tööd teha ja missugune võib olla maksimaalne töömaht. Kuid iga konkreetse töö jaoks tuleb sõlmida eraldi leping, eraldi raha taotleda ja täpsustada tööosa.

Iva ütles, et esialgne raamleping, mis sõlmiti eelmise aasta alguses 10 miljonile, on vahepeal täpsustunud.  „Näiteks, sellest esimesest raamhankest on eelmisel aastal akteeritud töid 710 000 euro ulatuses,“ ütles minister.

Iva põhjendas, et sotsiaalvaldkonnas toimivad IT süsteemid pärinevad 2000. aastast. „Me ei loo mitte uut IT-süsteemi, vaid me loome juurde uusi teenuseid. Meil peaks saama selle aasta sügisest valmis ka esimene sündmusteenus,“ ütles Iva. Tema selgituste kohaselt tähendab see, et  inimene ei lähe ega hakka enam taotlema mingeid toetusi-teenuseid, vaid näiteks, kui laps sünnib, siis tuleb talle pakkumine teenustele, mida tal on õigus saada ning ta saab operatiivselt kogu selle info kätte. „Samamoodi peaks selle aasta sügisest valmima iseteenindusportaal – selline, kus inimene saab kogu sotsiaalinfo otse koduleheküljelt kätte,“ ütles minister. Ta lisas, et tervikuna on Eesti infosüsteemid seotud, et me saaksime info kohe kätte ja ei peaks erinevatest infosüsteemidest infot koguma. Ministri sõnul peame lõpuks jõudma sotsiaalsüsteemi infosüsteemides korralikult 21. sajandisse, et pakutavad teenused oleksid inimesele abiks.

Peaminister Jüri Ratas vastas Maris Lauri esitatud küsimusele sotsiaalvaldkonnas toimuva, Martin Helme esitatud küsimusele Antarktika ekspeditsiooni, Jüri Saare esitatud küsimusele keelatud annetuste menetlemise ja Jaak Madisoni esitatud küsimusele Keskerakonna programmi kohta.

Välisminister Sven Mikser vastas Andres Herkeli esitatud küsimusele inimõiguste rikkujate suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta.

Allikas: Eesti Riigikogu