NordenBladet — Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased otsisid vastust küsimusele: kui kiiresti võib lageraie raiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks? Selgus, et juba kuue-seitsme aastaga.
Viimasel ajal on räägitud palju metsade lageraie ökoloogilistest puudustest. Sealhulgas raie pikaajalisest negatiivsest mõjust kasvukoha süsinikubilansile. Mõjukas teadusajakirjas Forest Ecology and Management ilmub veebruarikuus artikkel Eesti teadlaste värskest uuringust, mille järgi võib edukalt uuenenud lageraieraiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks arvatust oluliselt kiiremini.
Uuringu vedaja, Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professori Veiko Uri sõnul näitasid erinevate uurimismeetodite rakendamisel saadud tulemused, et kuueaastane männinoorendik on nõrk süsiniku allikas ning lageraie ala tervikuna muutub süsinikku siduvaks tõenäoliselt juba seitsme aasta vanuselt. “Ühelt poolt on kiire süsinikubilansi tasakaalustumise põhjuseks noore metsa märkimisväärne kasvuhoog. Põhjusel, et süsinikku seob üksnes kasvav mets, suureneb kasvuperioodil kiiresti ka seotava süsiniku hulk. Teisalt saame rääkida tagasihoidlikust süsiniku kaost läbi mullahingamise – aastane mullahingamise voog jäi samasse suurusjärku keskealistes või vanemates männikutes mõõdetuga,” täpsustas ta. Seega peegeldavad tulemused edukalt uuenenud lageraie tähtsust metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohast.
Uuringuid, mis aitaksid mõista, kuidas meie metsad süsinikuringes käituvad ja kuidas neid sellest teadmisest lähtudes paremini majandada, pole Eestis tehtud kuigi palju. Uri sõnul on Eesti teadlaste kohustus seda tühimikku täita. Ta nentis, et hiljutise uuringuga võrdväärselt täpsete tulemuste saamine nõuab väga palju tööd ja erinevate osapoolte ühist tahet. “Eesti metsad on olemuselt väga erinevad ja sellest sõltuvalt toimub ka süsinikuringe variatsioonidega.”
Seega on ühes metsas uuritud süsinikuringest üldistuste tegemine kõigile Eesti metsadele väär, sedastas professor. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringuid toetasid Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Teadusagentuur.
NordenBladet —Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis annab perearstidele õiguse tegeleda eriarstiabi diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.
Seadusemuudatus annab vastava kvalifikatsiooniga perearstile õiguse osutada oma tegevusloa raames kaht radioloogiateenust: teha röntgeniülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid. Röntgeniülesvõtete tegemiseks peavad olema täidetud kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.
Seadusemuudatus ei kohusta perearste osutama diagnostikateenuseid, kuid annab selleks võimaluse neile, kellel on vastav väljaõpe, kes omavad vastavat varustust ja kes seda ise soovivad.
Seadus jõustub üldkorras.
Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Helmen Küti, Andres Metsoja ja Mark Soosaare algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse (293 SE) poolt hääletas 70 saadikut, vastu oli kaks.
NordenBladet — Tehnikaülikooliehituse ja arhitektuuri instituudis kaitses Monica Vilms hiljuti doktoritööd „Waste handling management in city centres, low-density areas and small islands and its effect on formation of air emission“ (Jäätmekäitluse organiseerimine linnakeskustes, hajaasustusaladel ja väikesaartel ning selle mõju õhuheitmete tekkele).
Teaduslikult leiab üha enam kinnitust tõsiasi, et jäätmed on tänapäeval pigem ressurss, kui prügilasse saadetav rämps, sest neis leiduvate kasutuskõlblike materjalide tõttu saab jäätmeid üha enam ja enam taaskasutada. Selliseks taaskasutuseks tuleks aga jäätmeid juba jäätmetekitaja juures koguda eelkõige jäätmeliigiti (et taaskasutusse suunatav oleks võimalikult „puhas“ materjal).
Doktoritöö juhendaja, inseneriteaduskonna vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma juht, professor Enn Loigu: „Hetkel Eestis enamlevinud jäätmete nn ukselt-uksele kogumise süsteem sellist liigipõhist jäätmekogumist kahjuks ei toeta. Näiteks hajaasustusaladel, kus vahemaad on suured ja transpordikulu ühe tonni kogutud jäätmete kohta on niigi suur, teevad nn segajäätmed selle protsessi veelgi ebaökoloogilisemaks“.
Doktoritöös uuriti kolme Eesti piirkonna jäätmete kogumislahendusi – tiheasustusalana Tallinna vanalinna ning hajaasustusaladena kümmet Eesti küla ja viite väikesaart. Selgusid iga piirkonna jäätmete kogumisele iseloomulikud kitsaskohad.
Tiheasustusala – Tallinna vanalinna – analüüsist ilmnes, et õhuheitmete vähendamiseks tuleks praegune EURO III nõuetele vastav jäätmeveok vahetada EURO V või kõrgema vastu. Optimeerida tuleks kindlasti ka olemasolevaid veograafikuid, sest hetkel sõidab prügiveok samal tänaval mitmel päeval, kuigi jäätmetekitajate juurest kogutakse jäätmeid vaid kord nädalas. Veokite kaotamiseks ja seeläbi ka erinevate häiringute (müra, heitgaasid jne) eemaldamiseks võiks tiheasustusalale rajada hoopis pneumaatilise jäätmete kogumise süsteemi, ehk maa-alused prügitorud, mis imevad prügi kokku suurematesse mahutitesse.
Hajaasustusaladel, ehk maapiirkondades, peab aga jäätmeveok kulutama palju aega ja veokikilomeetreid, et koguda suhteliselt väike kogus jäätmeid. Kui neis piirkondades kasutada jäätmekogumispunkte, vähendaks see oluliselt müra ja heitgaaside kogust. Neisse kogumispunktidesse saavad kliendid tuua oma jäätmed ise, ühildades selle teekonna oma igapäevaste vajadustega (näiteks retkega tööle või poodi). Jäätmetekogumispunktid külades võimaldaks jäätmeid koguda ka liigiti. Just see kogumisviis on praegu nn hajaasustuses elavatel, ehk külaelanikel raskendatud, kuna liigiti kogumislahendused asuvad elamutest liiga kaugel või on teise KOV territooriumil (mis paraku ei võta vastu tasuta jäätmeid teise KOV elanikelt).
Väikesaartel aga pole suurimaks probleemiks mitte jäätmete kogumine elanikelt, vaid saart külastavatelt arvukatelt turistidelt. Püsielaniketa või väheste püsielanikega väikesaarte puhul on probleemiks hooajaliselt tekkivate suurte jäätmekoguste mandrile transportimine, kuna see on majanduslikult kulukas. Lähtuvalt printsiibist „Saastaja maksab“ peaks turistid vastutama enda poolt tekitatud jäätmete eest ning üheks võimalikuks lahenduseks sel puhul saaks olla jäätmemaks, mis oleks ühildatud näiteks laeva sõidupiletiga või sadamamaksuga.
Professor Loigu: „Ühe lahendusena pakume välja ka riiklikku üldist jäätmemaksu sisseseadmist. Sellise ühtse jäätmemaksu olemasolu võiks lahendada hetkel levinud probleemi, kus ühe KOV elanik ei saa kasutada teise KOV territooriumil asuvat jäätmejaama. Või olukorra tiheasustusalal, kus niigi kitsas hoovis on mitu konteinerit samale jäätmeliigile, kuna konteinerite omanikud on erinevad“.
Jäätmete liigiti kogumise ja erinevate kogumisvõimaluste tutvustamiseks tuleb kindlasti tegeleda ka jäätmetekitajate keskkonnaalase harimisega.
Professor Loigu: „Jõudsime järeldusele, et igale piirkonnale tuleb jäätmekogumise lahendust pakkudes arvestada selle piirkonna eripäraga. Seni Eestis kasutatav ühtne ukselt-uksele jäätmete kogumise süsteem on juba ajale jalgu jäänud ja alternatiivina tuleks leida ka muid, ökoloogilisemaid lahendusi. Lahendusi, mis pakuks rohkem võimalusi jäätmete liigitatult kogumiseks suurendades sellega nende taaskasutamise efektiivsust“.
Doktoritöö juhendajad olid professor Enn Loigu ja dotsent Viktoria Voronova (Tallinna Tehnikaülikool).
Oponendid olid professorid Andrius Plepys (Lundi Ülikool, Rootsi) ja Ruta Bendere (Läti Ülikool).
Doktoritöö on avaldatud TalTech raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?10648
NordenBladet —Suurem osa eluks vajalikest ainetest nagu süsinik ja lämmastik saabusid Maale suure tõenäosusega teiselt planeedilt, selgub Rice’i ülikooli uuringust, mis avaldati väljaandes Science Advances. Nimelt põrkas 4,4 miljardit aastat tagasi Maaga kokku Marsi-suurune planeet, mille tulemusel sündis tõenäoliselt Kuu.
Enne kokkupõrget oli Maal väga vähe nn volatiilseid aineid nagu süsinikku, lämmastikku ja väävlit. Samamoodi on selliseid aineid vähe teistel Päikesesüsteemi kiviplaneetidel.
Pikka aega on vaieldud, kuidas need volatiilsed ained Maale jõudsid. Maaga kokku põrganud planeedi tuumas oli palju väävlit. Maa pinnal on palju süsinikku, lämmastikku ja väävlit, aga tuumas mitte.
Varasem teooria oli, et volatiilsed ained tulid Maale meteoriitidega, aga Maal on neid aineid selleks liiga palju, et need oleks meteoriitidega kohale tulnud.
Elu võis Maale tulla samuti väljastpoolt. Orgaanilised ühendid on kosmoses tavalised ning Maale jõudnud komeet võis kaasa tuua esimesed elusolendid, ehk istutas elu Maale.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratase sõnul on maksuvaba tulu reform valitsuse kõige olulisem ja põhimõttelisem maksupoliitiline otsus, mis praegustel andmetel on ennast õigustanud, sest on tõstnud enamiku tulusaajate sissetulekuid.
Ratase sõnul oli maksuvaba tulu reformi eesmärk vähendada sissetulekute ebavõrdsust, muuta ühiskond solidaarsemaks ning langetada väiksemat ja keskmist tulu teenivate inimeste maksukoormust. Madalama sissetulekuga inimeste maksukoormuse leevendamist toetab suurem osa inimestest, mida kinnitas tema sõnul sügisel maksu- ja tolliameti tellitud avaliku arvamuse uuring.
Valitsuskabinet arutab maksureformi esialgseid tulemusi koos rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatega homme. Rahandusministeeriumi esialgsed arvutused näitavad, et reformiga on kasvanud või samaks jäänud 86 protsendi tulusaajate sissetulek: eelmisel aastal võitis reformist 63 protsenti ning 23 protsendi sissetulek ei muutunud.
Maksu- ja tolliameti täna esitletud andmetel kasutas eelmisel aastal tulu saanud inimestest maksuvaba tulu ettenähtud mahus 415 000 inimest ehk 42 protsenti, ettenähtust vähem kasutas seda 519 000 inimest ehk 52 protsenti, rohkem aga 62 000 inimest ehk 6 protsenti tulusaajatest. Inimesed, kes kasutasid maksuvaba tulu ettenähtust vähem, saavad riigilt tagasi küsida hinnanguliselt 141 miljonit eurot. Rohkem maksuvaba tulu kasutanud inimesed peavad maksu- ja tolliameti andmetel juurde maksma kokku umbes 12 miljonit.
Lõplikud tagasi- ja juurdemakstavad summad selguvad pärast tuludeklaratsioonide esitamist. Deklaratsioone saab esitada 15. veebruarist 1. aprillini.
Maksuvaba tulu reform oli osa valitsusliidu kokkuleppest ja valitsuse tegevusprogrammist.
