NordenBladet — Tulevane Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo hoiatab, et Eesti peab valmistuma sõja levikuks. Merilo arvates peaksid eestlased end positsioneerima nii, et küsimus pole selles, kas sõda tuleb, vaid millal see tuleb.

Me ei tohiks end petta ja öelda, et seda ei juhtu kunagi. Pigem tuleks harjuda mõttega, et see juhtub, ja valmistuda seda ennetama, kui hetk käes, ütles Merilo Eesti avalik-õiguslikule ringhäälingule ERR.

Merilo sõnul on mõttetu lugeda aastaid, mil sõda võib alata. Ta toob välja, et sõda Ukrainas on kestnud juba 10 aastat ning alles kaks aastat tagasi kasvas see üle Venemaa täiemahuliseks rünnakuks.

Selles mõttes on sõda tõesti alanud, meil on kriis juba käimas. Küsimus on selles, millisesse faasi see kriis areneb. Pole mõtet pead liiva alla peita ja öelda, et ehk sõda algab kolme aasta pärast, sest see juba käib, rääkis Merilo.

Pealegi ei oota Venemaa kindlasti veel aastaid, et anda meile ettevalmistusaega, kui tal on plaan jätkata sõjalist pealetungi muudes suundades, lisas Merilo.

Merilo arvates tegid lääneriigid vea, kui piirasid Ukrainale antud relvade kasutamist ainult oma territooriumil. Ta ütleb, et see on üks põhjusi, miks Ukraina on taas kaitsepositsioonile seatud.

Sõjalise poole pealt on sellise piirangu seadmine täiesti vale, seda poleks tohtinud teha, märkis ta.

Merilo sooviks kaitsevõime tagamiseks lähiajal suurendada Eesti kaitse-eelarvet. Tema sõnul peab Eesti olema tehniliselt üle, sest sõdurite arvult ei saa ta vastu võtta suuremat vaenlase väge.

Kvaliteediga tuleb võidelda kvantiteedi vastu, nentis Merilo. Merilo asub Eesti kaitseväe juhatajana ametisse 1. juulist. Ta on läbinud 1998. aastal Soomes reservohvitseride kursuse, mille järel õppis aastatel 1998–2002 Soome riigikaitse kõrgkoolis.

NordenBladet — Eesti peaminister Kaja Kallas ütles, et Lääne liidrid ei tohi välistada maavägede saatmist Ukrainasse, mõni päev pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron tekitas tormi, vihjates selle võimalikkusele.

Macroni sõnad kutsusid esile teiste liitlasvalitsuste vastureaktsiooni, mille juhid tormasid rõhutama, et sõjaväelasi ei kavatseta lähetada.

Kuid Kallas ütles, et riigijuhid peavad kinniste uste taga arutama kõiki võimalusi, sealhulgas seda, mida saaks veel Ukraina abistamiseks ära teha.

„Ma arvan, et see on ka signaal, mida me Venemaale saadame, et me ei välista erinevaid asju,” ütles Kallas Politico Power Play podcastis. „Sest kõik riigid on aru saanud, et me peame tegema kõik selleks, et Ukraina võidaks ja Venemaa selle sõja kaotaks.”

Kuigi enamik teisi EL-i riike välistas sõjaväelaste saatmise Ukrainasse – sealhulgas sellised suurtegijad nagu Saksamaa, Ühendkuningriik ja USA –, siis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles kolmapäeval, et on Macroni algatatud debati eest tänulik, lisades, et midagi ei saa maha võtta, tabelis, ei saa ühtki varianti kõrvale lükata.
Moskva reageeris Macroni väljaütlemistele vihaselt, hoiatades, et lääne vägede paigutamine Ukrainasse toob paratamatult kaasa konflikti Venemaa ja NATO vahel.

Kallas, kes on varem väljendanud soovi saada NATO järgmiseks peasekretäriks ütles, et usub endiselt, et see amet peaks minema juhile, kelle riik täidab alliansi kaitsekulutuste eesmärgi 2 protsenti SKT-st. Kuid kuna Hollandi peaminister Mark Rutte on saanud selle rolli – nüüd on tal mitme võtmeriigi õnnistus –,  siis seda tõenäoliselt ei juhtu.
Kui Kallas nõustus, et Ruttel on „positiivsed omadused”, siis märkis ta, et temast saab neljas peasekretär Hollandist, samas kui NATO peasekretäri pole kunagi olnud Eestist ega ka ühestki Balti riigist.

„On küsimus, kas NATO-s on esimese ja teise järgu riigid,” ütles ta. „Kas me oleme võrdsed või mitte? Nii et need küsimused jäävad endiselt.”

Kuna USA endine president Donald Trump liigub lähemale Valgesse Majja naasmisele, muretsevad paljud lääne liidrid, et nad jäetakse omapäi kaitsma Kiievit Moskva agressiooni eest. Vabariiklaste kandidaat on juba pikka aega kahtluse alla seadnud Washingtoni pühendumise NATO-le ja ähvardanud hiljuti loobuda sellest, mida ta peab NATO vabakutselisteks.

Kallas ütles, et Trumpi vaated andsid Euroopa riikidele veelgi rohkem põhjust oma kaitsekulutusi suurendada – tema arvates oleks nad seda pidanud juba ammu tegema.
„Iga riik valib ise oma juhid ja me peame tegema koostööd juhtidega, kelle need demokraatiad ise valivad,” ütles ta. „Kuid me peame arvestama ja kaaluma, mida ta on öelnud.”

Kui mitte NATO, võib Kallase jaoks olla veel üks võimalus saada juunikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel liberaalide esikandidaadiks – seda võimalust on ka reklaamitud.

Kallas ütles, et ta alles kaalub oma valikuid.

„Praegu on minu ülesanne tõesti kaaluda, kas ma suudan sellega tegeleda,” ütles ta.
„[Ühelt poolt] tahan ma tõesti aidata liberaalidel saavutada paremaid tulemusi kui paljud teised erakonnad üle Euroopa,” lisas Kallas. „Aga loomulikult oleksin siin Eestis tules ja mul on palju kaotada.”

Ukraina sõja kohta ütles Kallas, et kriitika Saksamaa rahalise ja sõjalise toetuse kohta Kiievile on ebaõiglane.„Kui vaadata numbreid, mida nad on Ukrainale andnud, siis ma arvan, et pole aus, et Saksamaad on nii palju rünnatud, sest nad on palju ära teinud,” ütles Kallas.

Ta kaitses ka Saksamaa endise kantsleri Angela Merkeli pärandit hoolimata kriitikast, et Saksamaa sõltus tema ametiajal liiga palju Venemaa energiast.

„Ta on endiselt suurepärane juht. Ma ei pruugi olla nõus kõigi tema poliitikatega, kuid see ei tähenda, et ta poleks suurepärane juht,” ütles Kallas.