Esmaspäev, august 25, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogus päriti aru koolilõunate riikliku toetamise kohta

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu täiskogu ees andis vande uus riigikohtunik ning ministrid vastasid kümnele arupärimisele.

Riigikogu ees andis ametivande Riigikohtu liige Vahur-Peeter Liin.

Riigikogu kuulas ära ministrite vastused 10-le arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimisele koolilõuna toetuse alammäära tõstmata jätmise põhjuste (nr 23) kohta koalitsioonilepingus vastas peaminister Kaja Kallas, et seaduse järgi on koolilõuna tagamine kohalike omavalitsuste ülesanne. „Koolitoidu rahastamine riigi poolt on hea tahe, mitte riigi kohustus. Kui koolilõuna vajab täiendavat rahastust, siis tuleb vahendeid leida kas kohalikul omavalitsusel või kokkuleppel kogukonnaga,“ märkis peaminister.

Kallas lisas, et Global School Feeding Survey 2021. aasta raporti kohaselt on Eesti riik üks enam koolitoitu rahastavaid riike Euroopas ja maailmas, seda nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena kui ka kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks, lisaks mahetoidumeede, puu- ja juurvilja, koolipiima meetmed. „Oleme kokku leppinud, et suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Seetõttu jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades,“ lisas ta ja täpsustas, et nelja aasta jooksul eraldatakse selleks täiendavaid vahendeid kokku 3,5 miljoni euro ulatuses. 2024. ja 2025. aastal aastas 0,5 miljonit eurot, 2026. aastal 1 miljon, 2027. aastal 1,5 miljonit lisaeurot. „Baasis on meil sellele tegevusele toetust 1 250 000 eurot. Samuti jätkub toetus, et pakkuda lastele puu- ja köögivilja, piima ja piimatooteid, millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele.“

Samuti vastas Kallas arupärimistele laiapõhjalise riigikaitse rahastamise (nr 25), rohepöörde elluviimise (nr 27), sõjalise riigikaitse uute võimearenduste (nr 30) ning puuduste kohta kriisiaja ettevalmistuses ja riigisekretäri rolli kohta (nr 26).

Riigikogu liikmete arupärimisele Ida-Virumaa (nr 12), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22) ja Ida-Virumaa olukorra kohta (nr 56) vastas regionaalminister Madis Kallas ning arupärimisele eesti õppekeelele ülemineku (nr 31) ja maakoolide saatuse kohta (nr 24) haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Istung lõppes kell 19.56.

 

Hussar Läti spiikrile: peame pöörama tähelepanu ka Tartu–Riia raudteeühendusele

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtus oma esimesel välisvisiidil oleva Läti parlamendi esimehe Daiga Mieriņaga.

Riigikogus toimunud kohtumisel märkisid spiikrid, et Eestil ja Lätil on väga palju ühist ning ka koostöö on läinud järjest tihedamaks. Hussar tõi esile, et hea koostöö näide julgeolekuvallas on ühine keskmaa õhutõrjevahendite hankimine. „Selles ühishankes kokkuleppimine näitab, et Eesti ja Läti vahel suudame kõiges kokku leppida,“ sõnas ta.

Hussari sõnul on praegu kõige suurem kahe riigi ühine projekt Rail Balticu ehitus, kuid tähelepanuta ei tohiks jätta ka Tartu ja Riia ühendust läbi kaksiklinna Valga ja Valka. „Piiri ääres elavad inimesed käivad üle piiri tööl ning kahe riigi vahelise liikuvuse, digiriigi lahenduste ning koolivõrkude omavahel kooskõlla viimine aitaks avada piirkonnas peituvat suurt potentsiaali,“ märkis Hussar.

Läti spiiker nõustus ja lisas, et liikuvus ja muuhulgas sõjalise liikuvuse tagamine on hädavajalik ka selleks, et tagada piirkonnas julgeolek. Samuti jätkub Mieriņa sõnul koosttöö riigiteenuste digitaliseerimisel – näiteks veebruaris peaks hakkama Eestis ja Lätis kehtima ühine e-retsepti süsteem. Samuti rõhutas Mieriņa vajadust toetada läti, eesti ja leedu keele õpet nii piiriäärsetes piirkondades kui ka üldiselt venekeelse hariduse kadumise taustal. Ta lisas, et on igati õige õppida vene keele asemel suuri keeli, kuid ka väikeste keelte õppimist peaks soodustama.

Lisaks kohtus Mieriņa Eesti visiidi käigus Eesti peaministri ja presidendiga ning külastas NATO Küberkaitse Kompetentsikeskust.

Foto: Läti parlamendi esimees Daiga Mieriņa külastas oma esimesel välisvisiidil Eestit ning kohtus Riigikogu esimehe Lauri Hussariga, peaminister Kaja Kallasega ja president Alar Karisega. Samuti külastas Mieriņa NATO Küberkaitsekoostöö Kompetentsikeskust. (Erik Peinar/ Riigikogu Kantselei)

 

 

 

Eesti: Hussar kohtub Läti parlamendi uue spiikri Daiga Mieriņaga

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub täna oma esimesel välisvisiidil oleva Läti parlamendi esimehe Daiga Mieriņaga.

Esimehed kohtuvad täna kell 10.15 Riigikogus, millele järgneb ühine ametlik lõuna. Samuti osaleb kohtumisel Riigikogu Eesti–Läti parlamendirühma esimees Peeter Tali.

„Eesti ja Läti koostöö on naabritele omaselt tihe, koostöövaldkondi palju, meid ühendavad strateegiliselt olulised regionaalsed projektid nagu Rail Baltic, kuid samuti on määravalt oluline jätkata koos Ukraina igakülgset toetamist,“ märkis Hussar kohtumise eel.

Kohtumisel on plaanis arutada regionaalset koostööd energeetika vallas ja Rail Balticu ehitamisel, Ukraina toetamist liitumisel ELi ja NATO-ga ning Ukraina ülesehitamisel, Venemaa-vastaseid sanktsioone ja Venemaa vastutusele võtmist agressiooni eest Ukrainas, Balti piirkonna julgeolekut ning samuti koostööd Balti riikide parlamentide vahel.

Daiga Mieriņa sai parlamendi esimeheks Läti valitsuskoalitsiooni erakonna Talurahva ja Roheliste Liit kandidaadina 20. septembril. Seni oli ta Läti Seimi riigihalduse ja omavalitsuste komisjoni juhataja. Varem oli Mieriņa Carnikava ja Ādaži omavalitsusjuht.

Lisaks kohtub Mieriņa Eesti visiidi käigus Eesti peaministri ja presidendiga ning külastab NATO Küberkaitse Kompetentsikeskust.

 

 

Euroopa Liidu asjade komisjon tutvus rohemärgiste tõesust parandava algatusega

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon sai ülevaate plaanitavast roheväidete direktiivi algatusest, mille eesmärk on tõsta toodete keskkonnaga seotud väidete ja märgiste usaldusväärsust.

Komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et komisjon sai algatusega plaanitud muudatustest ja Eesti huvirühmade seisukohtadest hea ülevaate ning ministeerium omakorda kaasa mitu küsimust, mida läbi mõelda. „Praegu on maailmas kasutusel sadu ökomärgiseid ja ohtralt tooteid, mille kohta väidetakse eksitavalt, et tegu on näiteks biolaguneva, keskkonnale ohutu või rohelise energiaga toodetud tootega. Keegi ei kontrolli, et roheväited õiged oleks. Igati sümpaatne on selle algatuse eesmärk, et rohemärgised oleks arusaadavad ja usaldusväärsed,“ sõnas Pakosta. Ta toonitas, et üleminekuaeg peab olema piisav, et ükski juba toodetud pakend raisku ei läheks.

Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski rõhutas, et kui algatusega soovitakse tagada, et teatud märgist saab kasutada kontrollitult CO2-neutraalse või 100 protsenti taastuvenergia põhiselt toodetud tootel, siis on tähtis põhjalikult läbi mõelda, kuidas elektriautode ja elektriseadmete keskkonnamõju hindama hakatakse. Ta toonitas, et seejuures peab arvestama, et CO2-heide pole ainuke, mis meie keskkonda mõjutab.

Istungil toodi välja, et roheväidete direktiiv katab kõiki tooteid ja teenuseid Euroopa Liidu turul ning eesmärk on suurendada tarbijate ja tootjate jaoks selgust ja kindlustunnet rohemärgiste osas. Algatuse järgi peavad ettevõtted, kes soovivad oma tootel või teenusel esitada keskkonnaväite, selle tõendama läbi kolmanda osapoole. Eestis on selline pädev asutus arvatavalt kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Keskkonnaamet.

Istungil osalesid ja tutvustasid algatust Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Kristi Loit ja välissuhete peaspetsialist Eliise Merila, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas, Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi poliitikanõunik Stinne Vaga ja keskkonnanõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Jörgen Talkop.

Huvirühmi esindasid ja tutvustasid oma seisukohti Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Ireen Tarto, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja ringmajanduse ekspert Üllar Huik.

 

Eesti ja Soome loovad IT lahendused töötamisega seotud andmete vahetamiseks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo külastas esmaspäeval, 2. oktoobril Helsingit, kus allkirjastas koostöömemorandumi Soome sotsiaalkindlustusministri Sanni Grahn-Laasoneniga. Koostöö tulemusena paraneb andmevahetus sotsiaalkindlustuse valdkonnas, et oleks lihtsam määrata kahe riigi vahel liikuvate ja töötavate inimeste hüvitisi ning vältida topelt kindlustuskaitse teket.

Koostöömemorandum keskendub eelkõige sotsiaalmaksu ja töötamisega seotud andmete vahetamisele, et luua paremad tingimused inimestele, kes elavad või töötavad mõlemas riigis. Andmevahetuse projekti tulemusena saavad mõlema riigi asutused vahetada massandmeid automatiseeritult ja tõhusalt.

„Tänane kokkulepe on väga oluline samm edasi sotsiaalkindlustusvaldkonnas, kuna see sümboliseerib kahe riigi tugevat pühendumust andmevahetuse parendamisele. Koostöömemorandum loob eelduse valdkonda vajaliku muutuse toomiseks, et luua selgus topelt kindlustuskaitse vältimiseks,” ütles minister Riisalo.

Lisaks kohtub minister Riisalo Soome sotsiaal- ja terviseminister Kaisa Juusoga, et arutada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimist ning Soome kogemusi ja õppetunde seoses heaolumajanduse kontseptsiooniga. Kahepoolne arutelu hõlmab ka Eesti kavatsusi tööandjapensioniga, mille osas vahetatakse kogemusi kogumispensionide seaduse muutmise ning uute pensioniskeemide juurutamise seoses, et säilitada pensionide piisav tase maksumaksjate arvu vähenemise tingimustes.

„Väärtustame väga võimalust õppida Soome kogemustest ja avastada uusi võimalusi, kuidas integreerida ja koordineerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samuti ootame põnevusega edasist dialoogi ja koostööd tööandjapensioni ja sotsiaalkindlustuse digitaliseerimise teemadel,” lisas Riisalo.

 

 

1...495051...735Page 50 of 735