NordenBladet — Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tegi avalduse, kus mõistab karmilt hukka terroriorganisatsiooni Hamas rünnakud Iisraeli ja tema inimeste vastu.
„Mõistan karmilt hukka terroriorganisatsiooni Hamas laiaulatuslikud rünnakud Iisraeli ja tema inimeste vastu, mis on toime pandud rohkem kui ööpäeva jooksul. Sõjas hukkunute, haavatute ja pantvangi võetud inimeste arv kasvab jätkuvalt. Avaldan sügavat kaastunnet kõigi hukkunute omastele ja Iisraeli rahvale,“ ütles ta.
Mihkelson väljendas muret terroristliku tegevuse laienemise pärast piirkonnas ning avaldas toetust Iisraelile, kel on tema sõnul õigus kaitsta end brutaalsete rünnakute vastu maal, merel ja õhus. Ta kutsus riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles vastu astuma terroristlike režiimide püüdlustele tekitada ebastabiilsust ja kaost kogu Lähis-Ida piirkonnas ning märkis, et terroriorganisatsioonid ja neid toetavad režiimid tuleb võtta vastutusele.
„Pöördun rahvusvahelise üldsuse poole üleskutsega, et koordineerida toetust Iisraelile, samal ajal mitte kaotades tähelepanu Venemaa agressioonilt Ukraina vastu,“ ütles Mihkelson ja lisas, et Eesti jälgib tähelepanelikult edasisi arenguid.
Iisraelis viibivad Eesti kodanikud saavad hädaolukorras ühendust võtta Eesti Välisministeeriumi abinumbril +372 5301 9999.
NordenBladet — Riigikogu Eesti-Iisraeli parlamendirühm mõistab oma avalduses hukka Iisraeli-vastased rünnakud ning avaldab kaastunnet hukkunute lähedastele ja Iisraeli rahvale.
Parlamendirühma avaldus:
„Riigikogu Eesti-Iisraeli parlamendirühm mõistab teravalt ja ühemõtteliselt hukka terroristlikud rünnakud Iisraeli riigi ja rahva vastu.
Avaldame kaastunnet kõigi hukkunute lähedastele, Iisraeli rahvale ja valitsusele ning kolleegidele Knessetis.
Iisraeli riigil on õigus ja kohus ennast kaitsta. Terrorirühmitus Hamas ja teda toetavad ja abistavad režiimid peavad saama teenitud karistuse.
Oleme veendunud, et Iisrael võidab sõja, mis puhkes õigustamatu ja kuritegeliku kallaletungi tõttu tema linnadele ja tsiviilelanikkonnale.
Oleme mõtetes Iisraeli rahvaga ja avaldame austust Israeli kaitsjatele.“
Parlamendirühma kuuluvad esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Yoko Alender, Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Andrei Korobeinik, Lauri Laats, Jürgen Ligi, Riina Solman, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.
NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil alustati koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutamist.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul on kavas arutada komisjoni mitmel istungil riigieelarvet ministeeriumide valitsemisalade kaupa.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet tegevuspõhises eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta, missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann. „Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ rõhutas Akkermann.
Akkermann tõi eelarves esile, et 2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja suuremat selgust ja põhjendatust. „Eelarvest kumab vastu, et ei ole plaani, kuidas majandusele jalad alla saada. Puudub selge riiklike investeeringute programm, loodetakse ainult eurorahadele,“ ütles Aab. Ta selgitas eurorahade kasutamise probleemi, sest omavalitsustel ja ettevõtjatel pole sageli võimalust katta omaosalust europrojektides, mille suurus on üle 30 protsenti. Laenu võtmise võimalused on kahanenud ja intressid kasvanud. Aabi arvates ei ole õige majanduslanguse tingimustes hüppeliselt makse tõsta, 2025 plaanitakse maksukoormust tõsta ligi 700 miljonit aastas lisaks 2024. aasta maksutõusudele.
Akkermann märkis, et tuleva aasta eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine.
Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3 protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu.
Julgeoleku tagamise kõrval suunatakse 2024. aastal majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot.
2024. aasta riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele 1 protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on järgmisel aastal 71,9 miljonit eurot.
2024. aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks toetatakse esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.
Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb -1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st.
Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%.
2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tänasel arutelul osalesid rahandusminister Märt Võrklaev, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja kliimaminister Kristen Michal.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) Riigikogu täiskogu istungile 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet — NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Kopenhaagenis 6.-9. oktoobrini käsitletakse NATO kollektiivkaitse igakülgset tugevdamist, kaitsetööstuse arendamist, Ukraina jätkuvat toetamist ja Läänemerel julgeoleku tagamisega seotud küsimusi.
„Mõistagi on meie jaoks NATO tulevikku silmas pidades kõige olulisem küsimus NATO kollektiivkaitse igakülgne tugevdamine, arvestades eelkõige Venemaast tulenevat ohtu liikmesriikidele, mille oluliseks komponendiks on ka kaitsetööstuse areng. Rõhutame loomulikult ka Rootsi liikmelisuse kiire ratifitseerimise vajadust, mis väga tähtis Läänemere äärsete riikide julgeoleku tagamiseks ning samuti Ukraina sõjalise abistamisega jätkamise tähtsust,“ ütles Eesti delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid.
Kaljulaid toonitas, et toetus Ukrainale ei tohi väheneda ja seetõttu peame koos liitlastega suurendama Ukrainale sõjalise, majandusliku ja humanitaarabi andmist. Ta lisas, et samuti peame toetama Ukrainat riigi sõjajärgsel ülesehitamisel ja teel Euroopa Liitu ja NATOsse.
Kopenhaagenis toimuval NATO Parlamentaarsel Assambleel on aastaistungi raames Eesti delegatsioonil kavas kohtumised Taani ja Saksamaa NATO PA delegatsioonidega, samuti kohtumine Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (NB8) delegatsioonijuhtide vahel.
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) aastaistungil osalevad peale delegatsiooni esimehe Raimond Kaljulaidi veel delegatsiooni liikmed Urmas Reinsalu, Marko Mihkelson, Meelis Kiili ja Jüri Ratas.
NATO PA täiskogu istungi eel toimuvad laupäeval ja pühapäeval arutelud assamblee komiteedes. Kaljulaid on kaitse- ja julgeolekukomitee liige, Reinsalu demokraatia- ja julgeolekukomitee liige, Mihkelson poliitikakomitee liige, Kiili teadus- ja tehnoloogiakomitee liige ning Ratas majandus- ja julgeolekukomitee liige.
NordenBladet — Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias sai silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits.
„Biotoopia“ on Lauritsa 2021. aastal asutatud konverentsi- ja kunstiürituste sari, mille eesmärk on luua sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov avaldas konkursi tulemuste üle head meelt. „Peeter Laurits pole mitte ainult juhtiv fotokunstnik ja väga mitmekülgne loovisik, vaid ka märkimisväärne ühiskondlik mõtleja, kes on oma tegevusega andnud suure panuse uute paradigmade juurutamisse ning loojate väljendusvõimaluste laiendamisse,“ sõnas Suslov.
Balti Assamblee kirjandusauhinna pälvis Leedu tõlkija ja luuletaja Antanas A. Jonynas sonettide kogumiku „Naujieji sonetai“ eest. Teadusauhinna pälvis Läti muusikateadlane Arnolds Laimonis Klotiņš monograafiate eest, mis käsitlevad muusika-ja loomingulist elu sõjajärgses stalinismiaegses Lätis ning samal ajal Euroopas eksiilis toimunud Läti muusikaelu.
Eesti nominent kirjandusauhinnale oli Rein Raud romaaniga „Päikesekiri“ ning teadusauhinna nominent oli Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.
Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia BA 42. istungjärgu ajal, 23. novembril Tallinnas.
Žüriisse (pildil) kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Karl Martin Sinijärv, Elin Kard, Anu Noorma, Donata Mitaitė, Petras Skirmantas, Valdemaras Razumas, Ilze Jansone, Orests Silabriedis ja Valdis Muktupāvels.
Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.
