NordenBladet — Õigusemõistmise nädal on Eesti kohtute iga-aastane ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua.
Selle aasta keskseks teemaks on kohtunike suunised noortele, kuidas vältida kohtupinki sattumist ja vaidlusi vähendada. Samas rõhutatakse, et on oluline oma õigusi kaitsta ja vajadusel saab kohus õigusrahu tagada.
Õigusemõistmise nädala raames kutsub legendaarne räppar Genka üles oma peaga mõtlema – tema sõnul on elu kui malemäng, kus iga käik viib järgmise olukorrani. Seetõttu on äärmiselt oluline enne mõelda, kui sõprade, klassikaaslaste või trennituttavate mõtetega kaasa minna. Vahel võib ka pealtnäha süütu abipakkumine või tobe nali viia kohtupinki. Genka kõrval ütlevad sõna sekka ka kohtunik Mairi Heinsalu ja prokurör Ingmar Laas.
Projekti „23. aastal 23 kohtunikku kooli“ egiidi all külastavad kohtunikud koole Narvast pealinnani ning Valgast Pärnuni. Juttu tuleb nii tööst ja selle proovikividest kui ka sellest, mis on peamised põhjused, miks noored kohtu ette satuvad ning mida peaks teadma koolilõpetaja, et kohtuvaidlusi vältida näiteks lepingute sõlmimisel, korterit ostes, abielludes või internetis ringi liikudes.
Riigikohtu esimees Villu Kõve peab väga oluliseks, et kohtunikud käiksid koolides ja kohtuksid ka tudengitega. „Kohtunikena on meie ülesanne mitte ainult kohtuasjade lahendamine, vaid uue põlvkonna kasvatamine, et ka tulevikus jätkuks õiglane õigusemõistmine ja jaguks inimesi, kes valivad karjääri õigussüsteemis,“ ütles Kõve. „Kohtunike ja noorte kohtumised on kui sild oleviku ja tuleviku vahel, mis aitab kindlustada jätkusuutlikku õigusemõistmist,“ lisas ta.
Lisaks füüsilistele koolitundidele saavad kõik õpilased osa võtta kolmest Tagasi Kooli tunnist. Tudengid kohtuvad nii Tallinnas kui ka Tartus advokaatide, prokuröride ja kohtunikega. Kõik huvilised on aga oodatud jälgima veebiülekandeid kohtuistungitest, näiteks neljapäeval saab jälgida Harju Maakohtu istungit, mille sisuks on tee remondi ajal bituumenist kahjustada saanud auto parandamise kulude hüvitamine.
Registreeru kohtuistungi veebiülekande jälgimisele ja tutvu õigusemõistmise nädala kavaga lähemalt Eesti kohtute veebilehel.
NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon tegi Emakeele Seltsi keeletoimkonnale ettepaneku kaaluda eesti keeles Kaliningradi asemel Königsbergi nime kasutusele võtmist.
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul leidis komisjon, et eesti keeles tuleks loobuda nõukogudeaegse Kaliningradi kasutamisest ja kasutada selle asemel ajaloolist Königsbergi nime. Komisjoni liikmed tõid istungil esile, et samamoodi tasuks Venemaal asuva Kingissepa linna kohta kasutada varasemat Jamburgi või Jaama nime.
Komisjon tegi muudatuse kaalumiseks ettepaneku eesti kirjakeele normi määramisel osalevale Emakeele Seltsi keeletoimkonnale, kelle juures tegutseb nõuandev välisnimede töörühm. Mihkelson juhtis tähelepanu, et Kaliningradi asemel on linna varasema nimekuju kasuks otsustanud ka Läti, Leedu ja Poola.
Vana preisikeelse nimega linn Twangste sai 1255. aastal saksakeelse nime Königsberg väidetavalt Böömimaa kuninga Ottokar II auks. Pärast Teist maailmasõda anti NSV Liidu koosseisu arvatud linnale venekeelne nimi Kaliningrad Nõukogude riigitegelase ja stalinistliku terrorirežiimi juhtfiguuri Mihhail Kalinini järgi.
Väliskomisjon arutas nimeküsimust seoses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele võtta kasutusele Königsbergi ajalooline, eestipärane nimi“ eelnõuga (218 OE), mille arutelu jätkab komisjon oktoobris. Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek nimetada Kaliningrad tagasi Königsbergiks ja viia läbi kõik nimemuutmisest tulenevad toimingud.
Komisjoni istungil osalesid Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll ja instituudi tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping.
NordenBladet — Riigikogu kuulas ära peaministri poliitilise avalduse, lõpetas vaenukõnet reguleeriva eelnõu ja veel kahe eelnõu esimese lugemise ning otsustas jätta muutmata kujul uuesti vastu võtmata presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse, mille eesmärk oli reguleerida avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamist.
Istungi algul tegi 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisel poliitilise avalduse peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul on tuleva aasta riigieelarve samm kulude kontrolli alla saamise poole. „Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda. Alates 2016. aastast on hoogsalt tehtud püsikulusid suurendavaid eelarveotsuseid, ilma et oleks analüüsitud, kas kuludel on püsivaid katteallikaid. Selle tulemusena on riigi rahandus viidud sügavasse miinusesse ja nii on eelarve kokkupanek sellel aastal olnud eriliselt keerulise lähtepunktiga ülesanne,“ ütles ta.
Kallase sõnul on valitsus erakordselt keerulises julgeolekupoliitilises olukorras lähtunud tuleva aasta riigieelarve koostamisel viiest olulisest valdkonnast: Eesti sõjalise riigikaitse ja laiapindse julgeoleku rahastamine, majanduskasvu toetamine läbi rohereformide, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, haridus ja Ukraina toetamine. „2024. aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine, leides õige tasakaalu valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. 2024. aasta eelarve koostamiseks kokku lepitud suunad lasevad meil julgelt vaadata oma laste silmadesse, sest me ei soovi jätta tänaseid kohustusi oma laste kanda,“ ütles peaminister Riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses.
Kallas märkis, et tänu kevadel Riigikogus tehtud eelarvelistele otsustele ning suvel ministrite tehtud kokkuhoiuotsustele on järgmise aasta nominaalne puudujääk 2,86 protsenti SKTst ehk 0,44 protsendipunkti väiksem kui sel aastal. Riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot ning investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves eelnõu kohaselt 1,9 miljardi ulatuses.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Tanel Kiik Keskerakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Riigikogu ei võtnud tagasi saadetud seadust uuesti vastu
Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadust (746 UA), millega sooviti luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks.
Riigikogu eelmises koosseisus 15. veebruaril vastu võetud seadus nägi ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Samuti sooviti seadusega sätestada riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.
President jättis seaduse märtsi algul välja kuulutamata, pidades seda õigusselgusetuks. Ta tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti 200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetas 9 ja selle vastu hääletas 76 Riigikogu liiget. Seega jätkub seaduse edasine menetlemine üldises korras. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. oktoober kell 17.15.
Kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE), mis muudab kuriteona karistatavaks vaenu õhutamise kõige raskemad vormid.
Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel, kui on põhjust karta, et õhutusele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab vaenumotiiv karistust raskendavaks asjaoluks.
Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Neil puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 31 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE), mille eesmärk on anda kohalike volikogude liikmetele õigus pöörduda seaduses sätestatud õiguste rikkumisel halduskohtusse. Algatajate sõnul võib halduskohtusse pöördumise vajadus tekkida näiteks juhul, kui volikogu liige pole rahul volikogu komisjonide moodustamisega või ei saa kätte soovitud teavet.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent täiskogus ei leidnud see toetust. Tagasilükkamise poolt ei hääletanud ükski Riigikogu liige, selle vastu oli aga seitse ja üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogus läbis esimese lugemise ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE), millega nähakse kolmeks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2026 ette erakorraline 70-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (262 OE), millega sooviti luua peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks Riigikogu uurimiskomisjon.
Eelnõu kohaselt olnuks kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni ülesanne selgitada välja peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolud ning teha järeldused ja ettepanekud õigusaktide muutmiseks, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Eelnõu järgi pidanuks uurimiskomisjon esitama oma lõpparuande nii Riigikogule kui ka avalikkusele hiljemalt 15. detsembriks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa, Jürgen Ligi Reformierakonna ja Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 52 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (41 SE), millega sooviti vabastada koduomanikud kohustusest koristada omavalitsustele kuuluvaid kõnniteid. Algatajate sõnul oleks muudatus aidanud tagada omavalitsuste kõnniteede õigeaegse ja parema kvaliteediga koristamise.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni esindajana sõna Tõnis Mölder ning Keskerakonna fraktsiooni esindajana Vadim Belobrovtsev.
Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 55 ja selle vastu hääletas 7 Riigikogu liiget.
Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE), millega sooviti neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 ette näha erakorraline 50-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
18 eelnõu arutelu jäi ära
Riigikogu tänasel istungil jäi ära 18 päevakorras olnud eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänasest päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE), Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE), Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) ning Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine.
NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles täna Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) spiikrite konverentsil esindusdemokraatia väljakutsetest rääkides, et valimisaktiivsuse kasvatamiseks ja noorte kaasamiseks tuleb otsida uusi võimalusi, näiteks võtta kasutusele m-hääletus ja langetada valimisiga.
Hussar ütles konverentsil peetud kõnes, et esindusdemokraatia aluseks on vabad ja õiglased valimised. Tema sõnul on Eesti pidanud oluliseks valimistel osalemist lihtsustada ja võtta selleks kasutusele uuenduslikke meetodeid. Ta tõi esile, et e-hääletada saab Eestis 2005. aastast ning tänavu märtsis toimunud Riigikogu valimistel anti elektrooniliselt juba üle poole häältest.
„Nüüd valmistume astuma järgmist sammu. Eesti on töötanud aastaid selle nimel, et luua võimalus mobiiltelefoniga hääletada. Meie eesmärk on muuta see võimalus kättesaadavaks järgmisteks valimisteks,“ ütles Hussar, kelle sõnul aitaks see kaasata just eeskätt noori ja tugevdada nii demokraatiat.
Hussar märkis, et nooremat põlvkonda tuleks aktiivselt julgustada valimisprotsessis osalema. „Peame kuulama nende häält, sest just nemad tunnetavad tänase maailma väljakutseid tihti kõige teravamalt. Seetõttu oleme langetanud valimisea kohalikel valimistel 18-lt 16 aastale ning kaalume praegu sama ka Riigikogu valimistel,“ ütles ta.
Lisaks juhtis Hussar tähelepanu vajadusele tugevdada ühiskondade vastupanuvõimet vaenulikule tegevusele, sealhulgas mõjutustegevusele ja küberrünnetele, ning arvestada tehnoloogiliste riskidega. Ta märkis, et riigid peavad senisest enam panustama küberturvalisuse suurendamisesse ja elanike meediateadlikkuse tõstmisesse ning pöörama rohkem tähelepanu tehisintellekti kasutamist puudutavatele ohtudele.
ENPA spiikrid arutasid täna lisaks esindusdemokraatia väljakutsetele ka Ukraina vahetut toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist. Ukraina Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki osalusel toimunud arutelul räägiti nii Venemaa agressioonisõja tagajärgedest kui ka parlamentide rollist Ukraina ülesehitusel. Homme arutavad parlamentide esimehed võrdsuse ja mitmekesisuse küsimusi seoses noorte, naiste ning etniliste ja sotsiaalsete gruppide esindatusega parlamentides.
Konverentsi raames kohtus Hussar Põhja-Makedoonia spiikri Talat Xhaferi ja Gruusia spiikri Šalva Papuašviliga. Homme on tal plaanis eraldi kohtumised Türgi spiikri Numan Kurtulmuşe ja Armeenia spiikri Alen Simonjaniga.
Iirimaal toimuval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed. Eestist osaleb üritusel ka ENPA Eesti delegatsiooni juht Liisa Pakosta.
NordenBladet — Täna, 27. septembril lõppes Soome peastaabi ülema kindralleitnant Vesa Virtaneni kahepäevane visiit Eestisse, mille raames kohtus ta Eesti kaitseväe peastaabi ülema kindralmajor Enno Mõtsaga ning tutvus 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste lahingugrupi tegevusega.
„Koostöö Soomega on olnud alati oluline ja sisuline. Koos, suurimas sõjalises liidus, saame veel paremini ehitada oma riigikaitset ning jagada parimaid praktikaid,“ ütles kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts.
Peastaabi ülemate kohtumisel olid arutletavateks teemadeks regiooni kaitse- ja julgeolekuolukord, NATO kaitseplaanid ja sõda Ukrainas. Samuti saadi ülevaade Tallinnas asuvas NATO staabielemendi tööst.
Kolmapäeval külastas kindral Virtanen 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, kus ta kohtus 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andres Meriloga, kes andis ülevaate liitlaste lahingugrupi ja 1. jalaväebrigaadi tegevustest.
Eesti ja Soome kaitsevägesid ühendab aastakümnete pikkune ja mitmekülgne koostöö. Näiteks osaletakse vastastikku üksteise väljaõppes ja harjutustel. Ühiselt panustati ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL. Samuti on Eesti ja Soome koostöös hankinud nii õhuseireradareid, liikuvsuurtükke kui ka laskemoona.
