Esmaspäev, august 4, 2025

EESTI UUDISED

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsusel möödus tööle asumisest sada päeva

NordenBladet — Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsusel möödus tööle asumisest sada päeva.

„Valitsuse osapooltele sisse- ja kokku elamiseks mõeldud aeg pakkus rohkelt väljakutseid. Valdav osa neist taandus asjalikele aruteludele ja edasiviivatele otsustele. Kahjuks leidsid suuremat kõlapinda mõned avaldused, mis tegid halba meile ja Eestile. Samas näitasid kõik väljakutsed, et käes on sotsiaalse poliitika aeg. See tähendab, et valitsuse iga otsuse eesmärk peab olema tasakaalus ühiskond,” ütles peaminister Jüri Ratas.

Täna võtab valitsus seni tehtu kokku, et alustatut jätkata. „Meie valitsusel on nii nägemus kui ka koostöösoov, et tagada Eestile parim olevik, tulevik ja maine,“ kinnitas Ratas.

Saja esimese päeva jooksul on tehtud hulganisti edasiviivaid otsuseid ja alustatud asjalikke arutelusid. „ Näiteks oleme otsustanud käivitada üle-eestilise digiregistratuuri, elektrifitseerida raudtee ja suurendada elektrirongide arvu, panustada tõsisemalt lähisuhtevägivalla ennetamisse ja teinud palju muud. Samal ajal võtsime ette terve rea küsimusi, mille lahendamine vajab ulatuslikke uuendusi ja eeldab suuremahulisi investeeringuid. Nende seas on pensionid, riigikulud ja näiteks kliima,“ ütles peaminister.

Saja päeva tegevuste lõplik ülevaade valmib reedeks ning selle leiab valitsuse kodulehelt rubriigist „eesmärgid ja tegevused“: https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-ja-tegevused.

Valitsuse tegevusel on viis prioriteeti:

Peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt, et just siin luua oma pere. Esimese saja päeva jooksul kiideti muu hulgas heaks lähisuhtevägivalla ennetamise uus tegevuskava. See lähtub viiest üldeesmärgist: kannatanu on kaitstud ja toetatud, vägivalda kasutanud inimene peab oma teo eest vastutama, spetsialistid on teadlikud ja asjatundlikud, töövahendid toetavad spetsialiste ning valdkonda seiratakse pidevalt.

Sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end ühiskonnaellu kaasatuna ning seal on kõikide inimeste põhiõigused ja -vabadused võrdselt tagatud. Näiteks liideti selle raames üleriigilise digiregistratuuri lahendusega 19 haiglat ja samuti esitati riigikogule õiguspoliitikate põhialused aastani 2030.

Teadmistepõhine majandus, kus riik toetab tarka majandust, mille vundamendiks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Saja päeva sees kiitis valitsus heaks riikliku tehisintellekti tegevuskava, laiendas suurinvestori toetuse andmise tingimusi ja muude tegevuste seas kinnitas ka e-residentsuse 2.0 tegevuskava.

Tõhus valitsemine – inimestele ja ettevõttele on riigiga suhtlemine lihtne ja sujuv, ilma liigse bürokraatia ja halduskoormuseta. Valitsus kiitis selle prioriteedi raames heaks riigireformi tegevuskava, et vähendada riigiaparaati ja pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid. Samuti otsustas korraldada laiapõhjalise riigieelarve revisjoni, kus vaadatakse üle kõik riigi kulud ja tulud ning hinnatakse nende vajalikkust.

Vaba ja kaitstud riik, kus inimesed tunnevad end turvaliselt – see tähendab ka Eesti nägemist osana rahvusvahelisest kogukonnast. Saja päeva sees esitas valitsus riigikogule kriminaalpoliitika uute põhialuste eelnõu aastani 2030. Samuti andis valitsus heakskiidu konsulaarseaduse muutmisele, et parandada teenuste kättesaadavust.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eestlane Ott Tänak võitis teist aastat järjest Soome ralli

NordenBladet — Eesti sõitja Ott Tänak (31) võitis koos kaardilugeja Martin Järveojaga teist aastat järjest ralli-MMi etapi Soome ralli. Toyota meeskonna sõitjale Ott Tänakule järgnesid Citroeni sõitjad, soomlased Esapekka Lappi ja Janne Ferm. Kolmandaks tulid Toyota sõitjad soomlased Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila.

Ott Tänak (sündinud 15. oktoobril 1987 Kärla vallas Saaremaal) on Eesti rallisõitja. Ta on mitmekordne Eesti meister autorallis.

Tänak tegi oma debüüdi autoralli maailmameistrivõistluste sarjas 2009. aasta Portugali rallil. 2012 liitus ta võistkonnaga M-Sport World Rally Team ning sama aasta Rootsi rallil sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta Sardiinia rallil. Sama hooaeg lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aasta Eesti aasta sportlaseks.

Alates 2018. aastast sõidab Tänak Toyota Gazoo Racing WRT meeskonnas. Samal hooajal võitis ta Argentina, Soome, Saksamaa ja Türgi ralli.

Pärast 2019. aasta Soome rallit on MM-võistluste seis selline:

1. Ott Tänak 180
2. Sébastien Ogier 158
3. Thierry Neuville 155

Peaminister Jüri Ratas: Vormsi on heaks näiteks, kuidas ühendada elu saarel ja töö mandril

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas külastas (29.juulil) väikesaarte ringreisi raames Eesti suuruselt neljandat saart Vormsit, et kohtuda kohaliku vallavalitsuse ja kogukonna esindajatega ning teha saarel ringkäik.

Vormsil tervitas peaministrit vallavanem Ene Sarapuu ja volikogu esimees Ivo Sarapuu, kellega käsitleti Vormsi tulevasi investeeringuid, kohalikule koolile eripärase distantsõppe seaduseraamistikku sobitamist ning teisi kogukonnale olulisi teemasid.

„Riigi kohus on tagada, et elu Eestis areneks võrdselt igas Eestimaa paigas. Vormsi elanike rõõmud ja mured on sama tähtsad kui Narva, Võru või Viimsi elanike heaolu,“ sõnas peaminister.

Peaministri sõnul on mandril töötavad, kuid püsivalt saarel elavad inimesed kindel märk Vormsi elu arengust. Vormsi vallajuhtide sõnul on neid saarel mitmeid. Tänase ringsõidu vältel kohtus peaminister Anneli ja Kahro Talliga, kes igapäevaleiba teenivad Haapsalus, ent on Vormsil leidnud kogu perele mugava ja kaasaegse elupaiga.





„Hea meel on selle üle, et väikesaarte programmi abil on mitmed kogukonna elukvaliteeti tõstvad projektid toetust juba leidnud. Näiteks on renoveeritud Vormsi lasteaed-põhikool, soetatud uus päästekaater ning rajatud tankla. Nüüd peame vaatama, kuidas viia lõpuni üürimaja renoveerimine ning lahendada praamiliiklusega seotud küsimused – suurendada parvlaev Örmsö mahutavust ja väljumiste paindlikkust,” lisas ta.

Lisaks võttis Jüri Ratas ringsõidu jooksul osa Rootsi Päevade 2019 tipphetkest ehk Olavipäeva teenistusest 800-aastases Vormsi kirikus. Peaministri sõnul on Olavipäeva pidustused heaks märgiks kohaliku kogukonna aktiivsusest ja elurõõmust, tuues kokku nii rannarootslaste järeltulijad kui Vormsi saare praegused elanikud.

Tänane Vormsi külastus on osa suuremast peaministri väikesaarte ringreisist, tutvumaks nende eluoluga ja arutamaks lahendamist ootavaid küsimusi. Varem on Jüri Ratas külastanud Abruka, Aegna, Kihnu, Ruhnu, Naissaare, Pakri, Piirissaare ja Prangli saari ning Kesse-, Kõinastu- ja Manilaidu. Veel on plaanis külastada Osmussaart ja Vilsandit.

 

Fotod: Peaminister Jüri Ratas Vormsil (Stenbocki maja/Jürgen Randma)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

TalTechi majandusteaduskond pälvis kõrge mõjusushinnangu

NordenBladet — Rahvusvahelised eksperdid hindasid kõrgeks Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) majandusteaduskonna regionaalset majanduslikku, intellektuaalset, kultuurilist ja sotsiaalset mõju ning teaduskonnale anti BSIS (Business School Impact System) märgis.

Baltikumis on TalTechi majandusteaduskond esimene, kes BSIS-e märgise on pälvinud. Euroopas on selle saanud näiteks  Lausanne’i (Sveits), Ljubljana (Sloveenia) ning Nottinghami Trenti ülikoolide majandusteaduskonnad.

Hindamine põhines rahvusvahelisel metoodikal ja selle viisid läbi EFMD Global Network eksperdid. EFMD on ülemaailmne ärikoolide ja korporatsioonide võrgustik ning akrediteerimisorganisatsioon, mis pakub majandus-ja ärikoolidele kvaliteedi- ja mõju hindamisi, sh BSIS-e märgise taotlemist. Majandusteaduskonna hindamisel kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid indikaatoreid.

Dekaan Enn Listra sõnas BSIS-e märgise saamisel, et TalTechi majandusteaduskonna mõju Eesti majandusele on kümmekond korda suurem kui teaduskonna eelarve. „Lisaks finantsmõjule on olulised intellektuaalne mõju ning hariduslikud ja äriarendustega seotud tegevused. Üha suurem on teaduskonna mõju regionaalsele majanduslikule ökosüsteemile, ühiskonnale ja Eesti mainele laiemalt,“ lisas Enn Listra.

Majandusteaduskond on üks suurimaid teaduskondi TalTechis ning üks vanimaid Eestis, selle teadlased ning töötajad on pühendunud regiooni ärikeskkonna arendamisele ja praktilise suunitlusega hariduse andmisele.

Sel suvel on Tehnikaülikooli sisseastujate hulgas üheks populaarseimateks erialadeks just majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppekavad.

Ka teaduskonna mõju hindamine näitas, et erinevad huvigrupid tunnustavad TalTechi majandusteaduskonda kui olulist Eesti ja Balti regiooni hariduse, tehnoloogia ja poliitilise keskkonna kujundajat.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TalTechi geodeedid tuvastavad Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi kosmosest

NordenBladet — Viie riigi teadlased asuvad kosmosest tuvastama Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi, et võimaldada ühtse kõrgusliku nivoopinna kasutuselevõttu rahvusvaheliste infrastruktuuriprojektide elluviimisel.

Nii saaks mereäärsete riikide ühisprojektide, näiteks Tallinn-Helsingi tunneli, projekteerimis- ja ehitustöödel hakkama ühtse kõrgussüsteemiga ega peaks tegelema segadusseviivate ümberarvutustega.

Arvestades satelliitasukohamäärangu süsteemide (näiteks GPS ja Galileo) laialdast kasutuselevõttu, on täpsed kõrgusandmed ning riikidevaheline ühildatavus kriitilise tähtsusega mitmes uues tehnoloogiavaldkonnas. Näiteks isejuhtivad sõidukid ja laevad ning mobiilsed robotid. Eriti oluline on see ka merenavigatsioonis, kuna teadlaste töö tulemusel on võimalik täpsustatult esitada Läänemere riikide merekaartidel sügavusi ühtses süsteemis.

Teadlased kasutavad oma töös Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud seiresatelliitide andmeid. Näiteks saadab 700 kilomeetri kõrgusel kosmoseavarusi kündva Sentineli satelliidi tehisavaradar (synthetic aperture radar – SAR) mikrolaine impulsse Maa suunas ning arvutab tagasipeegelduva signaali kulgemisaja põhjal vahemaa. SAR seadmega saab tuvastada maapinna punktide omavahelisi geomeetrilisi seoseid ning nende ajalisi muutusi mõne millimeetrise täpsusega. Erinevalt tavaliste optiliste sensoritega tehtavatest kosmosepiltidest ei sõltu radarandmed ilmastikuoludest ega pilvkattest.

TalTechi geodeesiaprofessor Artu Ellmann ütles: „Ärgem unustagem, et asume jääajajärgse maatõusu piirkonnas, kus kõrgused pidevalt muutuvad! Teise suure eelisena on kosmoseandmeid kasutades võimalik üheaegselt jälgida väga suuri piirkondi. Nii ongi selle projekti eesmärgiks Läänemere regiooni riikide kõrgussüsteemide omavaheliste erinevuste väljaselgitamine, mis loobki eeldused ühtse lähtenivoopinna kasutuselevõtuks.“

Tulemuste valideerimiseks kaasatakse ka traditsioonilisi täppisandmestikke nivelleerimisest, merevaatlusjaamadest ning GPS-püsijaamadest. On ju Läänemere regiooni kohta olemas palju erinevaid ja pikkade aegridadega andmeliike, mis võimaldavad kontrollida väljatöötatava metoodika  paikapidavust, et hiljem seda rakendada ka maailma teistele piirkondadele.

Tallinna Tehnikaülikooli geodeedid koostöös Müncheni Tehnikaülikooli, Saksa Kosmoseuuringute Keskuse, Soome Geodeesia Instituudi, Rootsi Maamõõduameti ning Poola Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute keskuse teadlastega osalevad uurimisprojektis, mis rakendab satelliitseire andmeid Läänemere riikide kõrgussüsteemide ühtlustamiseks. Maikuus toimuski TalTechis rahvusvahelise koostööprojekti Geodetic SAR for Baltic Height System Unification avakoosolek, kus jaotati osaliste vahel tööülesanded ning visandati detailne tegevusplaan aastani 2021. Teadlaste tööd rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

Projekti veebileht  www.bgu.tum.de/iapg/baltic/

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT