Teisipäev, august 5, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogu juubelinäitusega saab tutvuda Narvas

NordenBladet — Riigikogu esimees Henn Põlluaas avas neljapäeval, 15. augustil kell 12.15 Narva Peetri platsi parlamendi sajandale aastapäevale pühendatud rändnäituse „Riigikogu 100“. Väljapanek annab ülevaate Eesti esinduskogu sajandipikkusest ajaloost, mis kajastab Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu koosseisude tegemisi.

Riigikogu esimees avaldas heameelt, et näitus on jõudnud piirilinna Narva. „Narvalased ja linna külalised saavad Peetri platsil jalutades tutvuda parlamendi saja aasta pikkuse ajalooga ja mõelda ajaloo keerdkäikude üle,“ ütles Põlluaas.

Eesti rahvas on Põlluaasa sõnul saja aasta jooksul säilitanud enda demokraatliku hoiaku. „See on tarkuse ja küpsuse märk,“ ütles ta ja lisas, et esinduskogu ei ole mitte ühiskonna peremees, vaid sulane, kellel on valmisolek arvestada ühiskonna enamuse hoiakuid ja tegutseda sellele vastavalt.

Parlamendi 100. aastapäevale pühendatud näitus on kujundatud tänavana, mille kahel pool asetsevad majapaarid tähistavad esinduskogude läbitud aastakümneid. Väljapanek on stiliseeritud ajakohaste tekstide ja piltidega. Akende ja uste vahelt vaatavad vastu ajaloolised suurkujud ja tähtsündmused.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

Aastal 1919 23. aprillil tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

„Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav ja valgustatud LED-valgustitega. Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

Narva on juba seitsme linn, kus saab parlamendi ajaloo ja tänase tööga tänavapildis tutvuda. „Riigikogu 100“ rändnäitus on eksponeeritud olnud Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Tallinnas, Paides ja Tartus. Narva Peetri platsil saab näitusega tutvuda augusti lõpuni.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

LÄHENEMAS on mitmed kunsti- ja kultuuritoetuste programmide tähtajad

NordenBladet – 2019. aasta esimesed taotlusvoorud on möödas, kuid juuli lõpust on kõigil kunsti- ja kultuuriisikutel võimalus taas taotlusi esitada nii Kultuuri mobiilsusprogrammi kui ka Kultuuri- ja kunstiprogrammi.

Kultuuri mobiilsusprogramm

Kultuuri mobiilsusprogramm on osa Põhja- ja Baltimaade kultuuri liikuvusprogrammist, mille eesmärk on edendada kultuuri- ja kunstikoostööd osalevates riikides. Selleks rahastatakse reisimist, võrgustike loomist ja kunsti residentuure. Kultuuri mobiilsusprogramm on platvorm koostööks ning ideede ja teadmiste vahetamiseks professionaalsete kunstnike ja kultuuritöötajate vahel.
Kultuuri mobiilsusprogrammist saavad osa võtta kunsti- ja kultuuriisikud, samuti kuni kuueliikmelised loomekollektiivid.

2019. aastal on kunsti mobiilsusprogrammi võimalik taotlusi esitada veel kolmel korral:

23.07. – 22.08.2019 reisitoetus
26.08 – 26.09.2019 lühiajalised koostöövõrgud
19.09 – 21.10.2019 reisitoetus

Loe lähemalt kultuuri mobiilsusprogrammist ja taotlustingimustest siit.

Kultuuri- ja kunstiprogramm

Samuti avaneb sel aastal taotlusteks Kultuuri- ja kunstiprogramm. Programmi eesmärgiks on tootmispõhine tegevus ja tulemuse esitlemine, erialase pädevuse tõstmine ning arvamuste, hinnangute, teadmiste ja oskuste vahendamine.

Osalema oodatakse Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi , Põhjamaade autonoomsete piirkondade – Ahvenamaa, Fääri saarte, Gröönimaa ning Eesti, Läti, Leedu kunstnike ja kultuuritegelasi, kunsti- ja kultuuriasutusi ning organisatsioone, kes teevad koostööd kunstnike ja kultuuritegelastega.

Kultuuri- ja kunstiprogrammi taotlusvoor on avatud 19. august kuni 19. september.

Loe lähemalt Kultuuri- ja kunstiprogrammist ning taotlemistingimustest siit.

Mõlema toetuse eest vastutab Soomes asuv Põhjamaade Kultuuripunkt, kes võtab vastu elektroonilised taotlused ning korraldab kogu järgneva asjaajamise kuni toetuste väljamaksmiseni. Seetõttu käib taotlemine ja hilisem aruandlus elektrooniliselt ja inglise keeles läbi Põhjamaade Kultuuripunkti kodulehekülje (nordiskkulturkontakt.org/en/).

Venemaa ehitas Suursaarele suure sõjaväekopterite lennuvälja

NordenBladet — Venemaa ehitas Eesti ja Soome vahele Soome lahte Suursaarele suure sõjaväekopterite lennuvälja. Asjast teatas vene infokanal Tass. Kopterite lennuväljal on viis maandumisplatsi, juhtimistorn, ilmajaam ja tankla.

Lennujaam ehitati osana sõjalisest õppusest. Uus lennuväli sobib kõigile sõjaväekopteritele, mida Venemaa Lääne sõjaväeringkond kasutab. Lennuväli võetakse püsivalt kasutusele.

Suursaar, vene keeles Gogland asub keset Soome lahte Soome rannikust ligi 40 kilomeetri kaugusel. Suursaar loovutati NLiidule 1939. aastal Talvesõjas, vallutati tagasi jätkusõjas 1942. aastal, aga loovutati uuesti 1944. aastal seoses Moskva vaherahuga.

_____________________________________

Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.

Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius 1,5–3 km. Saar jääb halduslikult Leningradi oblasti Kingissepa rajooni. Veel 10–15 km edela poole jäävad Vimplisaared ja Ruuskari, mis on Kaliningradi piirkonda arvestamata kogu Venemaa põhiterritooriumi kõige läänepoolsemad punktid (pikkuskraad 26,680 E).

Eesti: Valitsus otsustas toetada sihtasutust Vaba Lava

NordenBladet — Valitsus eraldas sihtasutusele Vaba Lava 150 000 eurot, et hoida töös Narvas asuvat teatrikeskust. Raha eraldati valitsuse reservist pärast seda, kui Narva linn otsustas oma panusest loobuda.

Narva linna eraldatav 80 000 eurot oleks katnud asutuse palgafondi ning jooksvad kulutused. Tekkinud puudujääk, millele on lisandunud käivitusraskused ja piirkonnale omaselt Eesti keskmisest madalam piletitulu, oleks ähvardanud piirilinnas asuva uue teatrikeskuse sulgeda.

Vaba Laval on majad nii Tallinnas kui ka Narvas. Narva Vaba Lava teatrimaja avati 2018. aasta detsembris. Seal on 216 istekohaga black-box-tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega, samuti on seal 70-kohaline stuudiosaal, mida saab kasutada nii Vaba Lava proovisaalina kui ka Eesti Rahvusringhäälingule teleülekanneteks. Samuti kuuluvad keskuse juurde 50-kohaline väike saal ning kohviku- ja galeriiala.
 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

E-residentsuse uus tegevuskava aitab luua suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile

NordenBladet — Valitsus kiitis 08. augusti kabinetinõupidamisel heaks E-residentsus 2.0 tegevuskava, millega soovitakse e-residentsuse programm muuta turvalisemaks, Eesti ettevõtjatele tulusamaks ja e-residentide kogukonnale mugavamaks.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on e-residentsuse programmi käesoleva aasta tulemused tõestanud, et programm on jätkusuutlik ja kaasanud edukalt ettevõtjaid kogu maailmast. „Kuigi oleme tänulikud kasvava e-residentide kogukonna usalduse eest, on meil veel palju teha, et muuta programm nende jaoks veelgi mugavamaks ja kasulikumaks,“ ütles Ratas. „E-residentsus 2.0 programmi uued ja ambitsioonikad eesmärgid aitavad meil vastata e-residentide suurenevatele ootustele ning samal ajal luua ka suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile,“ lisas peaminister.

E-residentsus 2.0 tegevuskava üheks olulisemaks tegevussuunaks on turvalisema süsteemi loomine, et maandada e-teenuste kasutamisega seotud riske. Samuti võetakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kasutusele riskipõhine eel- ja järelkontroll.

Tegevuskava teine peamine suund on toetada e-residendi poolt loodud keskmise Eesti ettevõtte väärtuse kasvu. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmisel aastal oli e-residentide ettevõtete maksutulu 8,73 miljonit eurot, kuid alates käivitamisest on e-residentsuse programm toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot. „Uue tegevuskava abil tuleb tööd teha selle nimel, et programmiga kaasnevatest hüvedest saaksid ühel või teisel moel kasu võimalikult paljud Eesti inimesed,“ lisas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo.

Mugavama kasutuskeskkonna loomiseks on kavas arendada välja e-residentidele suunatud veebiplatvorm, mis koondaks endas mugavat ligipääsu erinevatele riiklikele ja erasektori poolt pakutavatele teenustele. Lisaks analüüsitakse alternatiive tänasele kiipkaardi-põhisele autentimisele ja digitaalallkirjastamisele.

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul on tänaseks juba esimesed sammud uuest tegevuskavast tehtud. „Äriseadustiku muudatuste kohaselt on nüüd e-residentidest ettevõtjatel võimalik teha ettevõtte osakapitali sissemakse ja omada pangakontot ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Lisaks oleme juba laiendanud e-residentide võimalusi oma digi-ID kättesaamiseks. Sellel aastal lisandusid täiendavad väljastuspunktid Tokyosse Jaapanis ja San Franciscosse USA-s, edaspidi on plaanis neid avada ka mujal,“ lõpetas Vatter.

Taustaks:
E-residentsuse edasiarendamiseks kujundati 2018. aasta jooksul erinevate ekspertide koostöös rida ettepanekuid, mis avaldati E-residentsus 2.0 valge raamatu kujul. Nende ettepanekute põhjal on eri riigiasutuste ja erasektori koostöös välja töötatud tegevuskava nende ettepanekute elluviimiseks.

 

Allikas: Eesti Riigikogu