NordenBladet — Riigikogu nimetas tänasel istungil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA PA) Eesti delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmanni ja asendusliikmeks Vilja Toomasti.  

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine“ (95 OE) nimetati Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast. Otsuse poolt hääletas 89 Riigikogu liiget.

Väliskomisjoni liikmed tegid komisjonis toimunud arutelude järel ettepaneku nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Toomasti kandidatuuri esitas Reformierakonna fraktsioon.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine“ (96 OE) arvati delegatsiooni koosseisust välja Jaak Madison seoses tema volituste lõppemisega ja nimetati delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Reitelmanni kandidatuuri esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Otsuse poolt hääletas 52 ja vastu 44 Riigikogu liiget, 1 saadik jäi erapooletuks.

Pärast tänaste otsuste vastuvõtmist on ENPA PA Eesti delegatsioon kuueliikmeline: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Indrek Saar, Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

Otsuse vastuvõtmisele eelnes diskusioon delegatsiooni liikme sobivuse üle sellesse ametisse.

Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Marko Mihkelson, kelle sõnul hääletas fraktsioon otsuse vastu. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon nimel kõneles Urmas Reitelmann.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (45 SE) soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest.

Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest alates 2020. aastast.

Eelnõu näeb ette residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulude rahastamise riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi Haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt Haigekassat, mis hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner – Haigekassa.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARIS-e koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARIS-es need andmed ei kajastu.

Edaspidi hakatakse NARIS-sse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARIS-e turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.

Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts annab täna kell 14 avalikul istungil Euroopa Liidu asjade komisjonile, rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaate Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta aruandest. Koda jälgib Euroopa Liidu eelarve täitmist ja raha kasutamise seaduspärasust.

Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta aruande järgi on ühenduse tulud tervikuna seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu. Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvest tehtud kulutuste hinnanguline veamäär on 2,6 protsenti, mis on viimase kahe aasta hinnangulise veamääraga samas vahemikus.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütles, et üldiselt on 2018. aasta maksed korrektsed, kuid kontrollikoda juhib taaskord tähelepanu vigade määrale suurema riskiga kulude hüvitamisel liikmesriikides. „See puudutab toetusi, mille puhul on hiljem selgunud, et tehtud kulutused ei ole vastanud üsna keerulistele toetuskõlblikkuse tingimustele,“ märkis Ott. Ta lisas, et põllumajanduse otsetoetuste maksed ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Juba kolmandat aastat järjest teeb koda aga märkuse maksete kohta. Probleeme on kulude hüvitamisel põhinevate maksetega kõrgema veamääraga valdkondades nagu teadusuuringute ja arenguabi projektid ning regionaal- ja maaelu arengu investeeringud. Olulisel määral oli vigadest mõjutatud ühtekuuluvuse valdkond ja seda peamiselt rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamise ning siseturueeskirjade rikkumise tõttu. Teadusuuringute kulutustes leidis kontrollikoda vigu, kus toetusesaajad olid deklareerinud tegelikkusest suuremad personalikulud, muud otsesed kulud ja üldkulud ning rahastamiskõlbmatud alltöövõtukulud.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on juba pikemat aega kestnud metsanduse arengukava koostamine, kuhu on kaasatud nii huvigrupid kui ka teadlased. Arutelude kaudu püütakse leida kõigile aktsepteeritavad lahendused, kus oleks tasakaal tootmise ja looduskaitse vahel. „Arengukava aluseks peab olema metsanduse tasakaalustatud areng, kus on arvesse võetud metsanduse jätkusuutlikkuse nii majanduslikud kui ka looduskaitse alased aspektid,“ ütles Savisaar.

Ta toonitas, et metsanduse suunamisel on vaja arvestada metsamaa ajaloolist tausta ja sellest tulenevalt valida sobivad raievõtted ja majandamiseks ratsionaalsete tehnoloogiate kasutamine. „Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse sh CO₂ maksimaalse sidumise, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning võimaldab metsadel ka tulevikus täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil,“ selgitas Savisaar.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas metsamajanduse läbimõeldud korralduse tähtsust seoses maaeluga. „Maa ja põld on üheskoos läbi aegade olnud meile tähtis nii maamajanduse kui ka elukeskkonna seisukohalt. Seepärast tuleb seda aspekti järgida metsamajanduse arengukava koostamisel,“ märkis Tamm.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on  mets oluline ressurss majanduse seisukohalt. „Raiepiirangute kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada metsaomanike seisukohtadega ja võtta arvesse, et tagatud oleks metsamajanduse jätkusuutlikkus,“ ütles Sester. Ta lisas, et tähtsustades metsomandi väärtust on vaja järgida metsaomanike õigusi ja nende hoiakuid. Sester viitas asjaolule, et metsaomaniku hoiakuid kujundavad nii üldine turusituatsioon kui ka metsasaaduste ja –teenuste nõudlus. Et oleks tagatud konkurentsivõime metsaressursi kasutamisel maailmaturul on vaja luua tingimused investeerinute tegemiseks metsamajanduses, et anda metsasaadustele kõrgem lisaväärtus töötlemise kaudu.

Tänase arutelu aluseks on tööversioon metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) koostamiseks kokku pandud arengustsenaariumitest. Arengustsenaariumid on lähtematerjaliks 2019. aasta detsembris toimuvatele töörühma juhtkogu aruteludele. Nende käigus otsustatakse, millise arengustsenaariumi põhjal koostatakse MAK2030 eelnõu.

Komisjonide ühisistungile on kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Tänast arutelu algusega kell 11.10 Riigikogu konverentsisaalis on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu liikmete Signe Riisalo, Erkki Keldo, Vilja Toomasti, Annely Akkermanni, Signe Kivi, Maris Lauri, Jüri Jaansoni, Kalle Laaneti, Helmen Küti, Riina Sikkuti, Liina Kersna, Andres Suti, Marko Mihkelsoni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Ants Laaneotsa, Urve Tiiduse, Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi 26. septembril esitatud arupärimisele psühhosotsiaalse kriisiabi kohta (nr 6) vastas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Arupärijad viitasid traagilistele sündmustele, mis on tekitanud paljudele inimestele kriisi, trauma ja püsivad elumuutused. Sellises olukorras on peamised reeglid reageerimise kiirus, aus teave, kuulamine, abivajaja mitte üksi jätmine. Arupärijad märkisid, et psühhosotsiaalne kriisiabi peab olema osa riiklikust ohuolukorrale reageerimisest ja kriisiolukorra lahendamise varasemalt kokku lepitud kavast.

Arupärijad soovisid teada, milline on psühhosotsiaalse kriisiabi korralduse ja pakkumise hetkeseis.

Kiik selgitas psühhosotsiaalne kriisiabi on abistamisprotsess, mis keskendub juhtumijärgselt ülesannete lahendamisele, et toetada kriisist mõjutatud inimeste isiklike, sotsiaalsete ja muude ressursside kasutusele võtmist, eesmärgiga tulla juhtunuga toime, vähendada kiiresti selle mõju igapäevasele toimimisele ja toimetulekule. „Riiklikul tasandil käsitletakse kriisina või hädaolukorrana selliseid sündmusi, mis ohustavad paljude inimeste elu või tervist ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus,“ ütles Kiik.

„Tänaseks ongi psühhosotsiaalne kriisiabi nimetatud kohustusliku komponendina kõigi kriisi juhtivate asutuste – Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet või Keskkonnaamet – hädaolukorra lahenduse plaanides,“ märkis minister. Ta ütles, et Sotsiaalkindlustusamet on selleks juhtivaks institutsiooniks, kes arendab aastatel 2019–2022 ohvriabisüsteemi juurde sellise võimekuse korraldada ka psühhosotsiaalse abi andmist erinevates hädaolukordades ning suure kannatanute arvu või laia mõjuga sündmuste korral. „Ja Sotsiaalkindlustusametist kujunebki selle käigus psühhosotsiaalse kriisiabi kompetentsikeskus,“ selgitas Kiik. Tema sõnul pakuvad praegu traumeerivaid sündmusi läbi elanud inimestele tuge üle Eesti paiknevad ohvriabitöötajad ja põhiline toetuse fookus on traumeerivaid sündmusi läbi elanud inimestele, kes võivad olla langenud kas kuriteoohvriks, kogenud vägivalda, hoolimatust, muul viisil halba või ebainimlikku kohtlemist.

Kiik ütles, et Sotsiaalkindlustusamet kompetentsikeskusena nõustab ka teisi asutusi abivajaduse parema märkamise tagamiseks oma inimeste ehk siis teiste abistajate toetussüsteemide ülesehitamisel. „See kompetents peaks tekkima 2020 esimeses pooles, misjärel nõustatakse pidevalt teisi kriisisündmuste eest vastutavaid asutusi,“ selgitas Kiik.

Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogus moodustati HIV- ja narkoennetuse toetusrühm, mille eesmärk on kaasa aidata uute nakkusjuhtude vähenemisele.

Toetusrühma esimees Vilja Toomast ütles, et uute HIVi juhtude arv 100 000 Eesti elaniku kohta ületas 2015. aastal Euroopa Liidu keskmist neli korda. „Riikliku HIV tegevuskavaga on seatud ambitsioonikas eesmärk aastaks 2025 saavutada Euroopa keskmine tase ehk 5,8 uut juhtu 100 000 elaniku kohta. On oluline, et see teema oleks ka Riigikogu liikmete tähelepanu all,“ märkis Toomast. „Kuna HIV-positiivsetest 60 protsenti on süstivad narkomaanid, siis neid kahte teemat ei saa lahus vaadata.“

1. novembri seisuga on Eestis diagnoositud 150 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 10 051 inimesel, sealhulgas AIDS 561 inimesel.

Toetusrühma liikmed

Lisaks Vilja Toomastile kuuluvad toetusrühma aseesimees Riina Sikkut ja liikmed Hele Everaus, Signe Riisalo, Kristina Šmigun-Vähi, Johannes Kert, Katri Raik, Helmen Kütt, Ivari Padar, Raimond Kaljulaid, Mihhail Korb ja Tõnis Mölder.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 61 parlamendirühma ja 61 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Allikas: Eesti Riigikogu