Teisipäev, august 5, 2025

EESTI UUDISED

Tarbekunsti- ja disainimuuseum avas näituse “Ilmapäevikud” Põhjamaade moest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näituse “Ilmapäevikud” fookuses on kümne kunstniku looming, mis on tõukunud kohalikest traditsioonidest ja inspireeritud Põhjamaade ainulaadsest maastikust ja karmidest ilmaoludest.

“Ilmapäevikud” on valminud koostöös kunstnike- ja kuraatorite duo Sarah Cooperi (1974, USA) ja Nina Gorferiga (1979, Austria), kes reisisid kahe aasta jooksul Islandil, Gröönimaal ja Fääri saartel. Nende eesmärk oli uurida saarekeskkonna, kultuurilise identiteedi ja traditsioonide mõju kohalike kunstnike ja disainerite loomingule. Erinevalt antropoloogide teaduslikust lähenemisviisist kohalike kogukondade uurimisele jäädvustavad Cooper ja Gorfer oma tähelepanekud kaameraobjektiivi abil poeetilisteks lugudeks. Nende kogemused muutuvad lavastatud portreedeks, mis on tulvil sümboleid, värvikihte ja tekstuure. Iga portree lavastati koostöös kohalike moekunstnikega, kelle teoseid saab näha näitusel kõrvuti lavastatud fotodega.

Näitus eemaldub tavapärasest moemaailmast ja selle hooajalistest trendidest, selle asemel keskendutakse loovusele ja seda mõjutavatele teguritele – kultuurilisele identiteedile, traditsioonidele, loodusele, maastikele, ilmale ja ka Põhjamaade uuenduslikkusele kohalikel ressurssidel põhineva kestliku moe loomisel.
Tarbekunstimuuseumi hoone liigub RKAS-i valdusesse

Göteborgis ja Berliinis elavad ja töötavad Sarah Cooper ja Nina Gorfer alustasid kontseptuaalsete foto ühisprojektidega 2006. aastal ning on sellest ajast saadik korraldanud rahvusvahelisi näitusi ja avaldanud mitmeid raamatuid. Nende töömeetodiks on reisimine ja kohtumised inimestega – ning nende inimeste lood ja nende edasi jutustamine fotode kaudu.

Näituse algatas Reykjaviki Nordic House (Island) ja esmakordselt avati see 3. Põhjamaade moebiennaali keskse üritusena Frankfurdi tarbekunstimuuseumis Saksamaal. Hiljem on näitus rännanud läbi Taani, Madalmaade, Fääri saarte, Islandi, USA, Hiina, Rootsi ja Gröönimaa.

2019. aastal esitletakse näitust Baltimaades. Näitus Eestis toimub koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Nordic House´iga.

Näitusel osaleb kümme kunstnikku: Barbara I Gongini, Guðrun & Guðrun (Fääri saared), Bibi Chemnitz, Nikolaj Kristensen, Najannguaq Lennert (Gröönimaa) ning STEiNUNN/Steinunn Sigurðardóttir, JÖR/Guðmundur Jörundsson, Kría, Mundi, Shoplifter a.k.a. Hrafnhildur Arnardóttir (Island).

Näitus on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud 28. augustist – 5. jaanuarini.

Kuraatorid: Cooper&Gorfer (Austria, USA)
Näituse koordinaator ETDMis: Ketli Tiitsar
Koostööpartner: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Eha Vain
Näituse kujundaja ja graafiline disainer: Tuuli Aule

Tartus algasid Taani, Belgia ja Eesti suurfilmi “Erna on sõjas” võtted

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – 29. augustil algasid Tartus Taani, Belgia ja Eesti väärtfilmi “Erna on sõjas” võtted, mille režissöör Henrik Ruben Genz ning näitlejad Trine Dyrholm ja Ulrich Thomsen on Taani filmitööstuse ühed hinnatuimad tegijad.

Filmivõtted toovad Tartusse lisaks tuntud režissöörile ja näitlejatele ka auhinnatud filmikunstniku Jette Lehmanni ja professionaalse filmimeeskonna. Filmi produtsent Esko Rips ennustab Eesti filmitööstusele põnevaid aegu. “Kogu Nafta Filmsi meeskond on väga õnnelik sellise koostööprojekti üle, mis toob siia kokku põhja- ja madalmaade staarid ning paneb Eesti ja just Tartu rahvusvahelise filmitööstuse kaardile. Usun, et sellele järgneb peatselt uusi suurfilmide projekte,” lausus Rips.

Rips lisas, et võtted on toimunud vanas rahvusarhiivi hoones, kuhu on selleks ehitatud esimese maailmasõja aegne kasarmu. “Alustasime väiksemate stseenidega, kuid lähiajal on oodata siin ka stseene kuni 200 taustanäitlejaga. Esimesed võttepäevad on olnud väga põnevad ja produktiivsed, koostöö taanlastega sujub kenasti ja Eesti võttetiimi kohta oleme kuulnud vaid kiidusõnu,” ütles ta.

Filmi “Erna on sõjas” tegevus toimub 1918. aasta Jüütimaal, Saksamaa ja Taani piirialadel, kus esimese maailmasõja lahinguteks värvatakse Saksa sõjaväkke ka Taani talumehi. Filmis kehastab Trine Dyrholm erakordset naist Ernat, kelle lihtsameelne noor poeg Kalle värvatakse samuti sõjaväkke. Meeleheitel ema kasutab juhust ja maskeerub meheks, et pojale sõtta järgneda. Soovist sõjakeeristes Kallele toeks olla, leiab Erna end pikal ja kurnaval teekonnal läbi esimese maailmasõja lahinguväljade. See on liigutav lugu jõulisest naisest ja vankumatust emaarmastusest, mis ei luba oma last hätta jätta.
Tartus valmistutakse rahvusvahelise suurfilmi võteteks

Filmi võttepaigad asuvad Tartus ja Tartumaal. Endises Tartu rahvusarhiivi hoones, aadressil Liivi tänav 4 leiavad aset kuni 200 osatäitjaga kasarmustseenide võtted. Sõja kõige plahvatuslikumad stseenid rulluvad lahti aga Tartumaal Tamsa külas Kindralimäel, kuhu kaevati selleks otstarbeks ehedad esimese maailmasõja aegsed kaevikud.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et kuna nii suurejoonelises filmiprojektis ei ole Tartu varem osalenud, loob see loodetavasti soodsa pinnase ka järgmistele sarnastele koostöödele. “Tartu kui Euroopa kultuuripealinn 2024 seisab kindlalt selle eest, et filmitööstus areneks ka Lõuna-Eestis ning selliseid suurprojekte tuleks siia üha rohkem,” rääkis Klaas.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristina Reidolv ütles, et iga Tartus või sealkandis filmitud film toob piirkonda välisinvesteeringuid, mis omakorda aitavad elavdada Tartu piirkonna majandust ja edendada turismi. “Tartu filmifondi üheks eesmärgiks on tulevikus rajada Tartusse ka filmistuudio, mis pikendaks nii Eesti kui ka rahvusvaheliste filmide võtteperioode ja pakuks kaasaegsel tasemel võimalusi professionaalsetele filmitootjatele,” lausus Reidlov.

Film Estonia juht Nele Paves ootab Erna-filmi tootmisprotsessi valguses kasu kogu Eesti filmitööstusele: “Meil on väga hea meel, et ajalooline väärtfilm “Erna on sõjas” valis oma võttepaigaks just Eesti, sest rahvusvaheliste professionaalidega koos filme tehes saame näidata meie filmitegijate kõrget taset ning samas tõmbame Eestile kui filmiriigile tähelepanu,” selgitas Paves.

Film “Erna on sõjas” sünnib Taani, Belgia ja Eesti koostööna. Tootja Nimbus Films’i peaprodutsendid on Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Entre Chien & Loup, produtsent Sébastian Delloye ja Nafta Films, produtsent Esko Rips. Filmi toetavad Taani Filmi Instituut, TV2 Denmark, Film Fyn, Tv4 Sweden, Scanbox Entertainments, Eesti Filmi Instituut, Belgia Filmi Instituut, Wallimage, Film Estonia Cash-Rebate Tartu Filmifond ja Creative Europe.

Filmi peaosatäitjat Trine Dyrholmi saab näha ka praegu Eesti kinodes jooksvas filmis “Ärtuemand”.

Global Innovation Index 2019 raport: Eesti on innovatiivsuselt maailma 24. riik

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti on Euroopa vähemarenenud riikidest kõige innovatiivsem, Euroopa riikide üldarvestuses 15. ja maailmas 24. positsioonil, selgub globaalse innovatsiooniindeksi tänavusest edetabelist.

Raportis Global Innovation Index 2019 hinnatakse riikide innovaatilisust 80 eri faktori kaudu, sealhulgas poliitika, tehnoloogia, haridus, infrastruktuur, loomingulisus, teadus ja ettevõtlikkus. Koondindeksi kohaselt on maailma kõige innovaatilisem riik Šveits, mis on olnud esikohal alates 2011. aastast. Sellele järgnevad tänavu Rootsi, USA, Holland, Ühendkuningriik, Soome, Taani, Singapur, Saksamaa ja Iisrael.

Eesti sai 49,97 punkti sajast, millega ta jääb napilt maha Belgiast, Austraaliast ja Austriast ning edestab Uus-Meremaad, Tšehhit ja Maltat. Kõrgeima skooriga riiki Šveitsi hinnati indeksis 67,24 punktiga, madalaima hinnangu sai Jeemen 14,49 punktiga. Kõigi 129 riigi indeksite mediaan oli 33,86 punkti.

Indeks paigutab Eesti nende kõrge sissetulekuga riikide hulka, mille innovaatilisus vastab nende arengutasemele. Ka eelmisel aastal oli Eesi samas indeksis 24. kohal, mis näitab stabiilset olukorda, tõdetakse indeksi seletuskirjas.

Eesti saab valdkondadest kõige kõrgema koha – kaheksanda – loomingulise väljundi kategoorias, infrastruktuuri valdkonnas, mis hõlmab ka infotehnoloogiat ja looduskeskkonda, saab Eesti indeksis 16. positsiooni, institutsioone hinnatakse 23. koha vääriliseks, teadmiste ja tehnoloogia taset 26. ja ettevõtluse keerukust 28. kohaga. Inimkapitali ja teaduse tasemelt on Eesti 36. kohal, turu keerukuselt 45. positsiooni. Loominguilise väljundi kategoorias on Eesti kõige tugevamad komponendid, mis indeksis kajastust leiavad Wikipedia eestikeelsete artiklite hulk arvestades rahvaarvu (maailmas 2. koht), oma filmide arvukus (4.), infotehnoloogia rakendamine organisatsioonide juhtimisel (5.) ja mobiiliäppide loomise arvukus (7.).

Indeksi panid kokku Cornelli ülikooli, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ja Euroopa Ärijuhtimise Instituudi (INSEAD) teadurid.

Eesti õhuväelased osalevad Islandi õhuturbemissioonil

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Augusti alguses alustasid Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandil NATO õhuturbemissiooni, millel osalevad ka kaks Eesti õhuväelast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest. Islandi õhuturvet tagatakse Keflaviki lennubaasist viie F-16 hävituslennukiga ning ligi 130 õhuväelasega. USA õhujõudude koosseisus töötavad Eesti õhuväe lahingvalvemeeskonna ülem ja identifitseerimisallohvitser, kelle ülesanneteks on vastavalt õhk-õhk treening- ja tuvastuslendude taktikaline kontrollimine ning õhupildi tootmine.

Lisaks tavapärasele õhuturberutiinile on juhtimis- ja teatamiskeskuse (control and reporting center ehk CRC) meeskonnal, kuhu kuuluvad ka eestlased, olnud võimalus teha koostööd nii Taani mereväe alusega HDMS Hvidbjørnen kui ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennukiga AWACS.

Islandil õhuturbemissioonil osaleva õhuväelase leitnant Alari Tihkani sõnul on erinevate süsteemide ühilduvus NATO operatsioonide õnnestumiseks võtmetähtsusega.

“Oleme neile andnud edasi enda teadmisi Balti õhuturbe kogemuste najalt ning õppinud ise ameeriklaste lähenemisest erinevatele õhuoperatsioonidele,” ütles leitnant Tihkan. Ta lisas, et ühtse NATO meeskonnana on missioon olnud edukas ning ameeriklastega koostöö sujunud suurepäraselt.

Missiooni vältel on F-16 hävituslennukid ööpäevaringses valmisolekus. Seni on vastutusalas häire korras käidud tuvastamas kaht Vene Föderatsiooni õhujõudude Tu-142 tüüpi kaugmaa pommitajat.

Islandi õhuturbemissiooni eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Kuivõrd Island on NATO liikmesriik, millel puudub õhuturbevõimekus, tagavad riigi õhuturvet rotatsioonide korras liitlased. Alates 2007. aastast on Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandi õhuturvet taganud 12 korral ning Eesti õhuvägi on seda toetanud kümnel korral.

Tänavune Tallinna digitippkohtumine keskendub tehisintellekti tulevikule

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Tallinnas 16.–17. septembrini toimuval kõrgetasemelisel digitippkohtumisel (Tallinn Digital Summit 2019) võtavad 20 riigi ministrid ja valdkonna eestkõnelejad fookusesse tehisintellekti ning selle mõju meie tulevikule.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on digitippkohtumisest saamas koostööplatvorm digitaalselt arenenud ja sarnaseid seisukohti jagavatele riikidele, kes kujundavad ühiselt poliitikaid ja seadusruumi digiühiskonna arenguks. „Üks kiiresti arenev üleilmne valdkond on näiteks tehisintellekt, millel on suur mõju ka Eesti riigi ja inimeste heaolule. Olgu selleks siis kas täpsem diagnoosimine meditsiinivaldkonnas või laste õiguste kaitsmine digiruumis. Seepärast tahame olla neid tulevikuväljavaateid käsitlevate arutelude keskmes ja usun, et Eestil on siin ka palju kaasa rääkida ning panustada,“ sõnas peaminister Ratas.

Tallinna digitippkohtumise peakorraldaja Liina Areng avaldas heameelt, et lisaks kutsutud riikide delegatsioonidele, mida juhivad IT- ja digiministrid, on esinejate seas nimekad eksperdid. „Teiste hulgas astuvad Fotografiskas toimuval sündmusel üles Microsofti Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika president Michel van der Bel, OECD tehnoloogiavaldkonna asepeasekretär Ulrik Vestergaard Knudsen, maailma ühe juhtiva tehisintellekti ettevõtte Arago tegevjuht ja asutaja Hans-Christian Boos, Keenia teadlane ja World Wide Web Foundationi digitaalse võrdsuse eestkõneleja Nanjira Sambuli ning Michigani Ülikooli teoreetilise füüsika professor ja teadlane Stephen Hsu.“

Digitippkohtumise ettekannetes arutletakse, kuidas tehisintellekti abil avaliku sektori tõhusust suurendada, milliste nippidega arendada tööturul vajalikke oskusi ning milline mõju võib olla tehisintellektil tervishoiuteenuse osutamisel.

„Kõnelejad annavad ka omapoolese nägemuse, kuidas muudab tehisintellekt seadusandlust. Samuti on eraldi sessioon pühendatud targa linna tulevikuväljavaadetele. Eelnimetatu kõrval on aga oluline kuulda, kuidas tulevikuski kõike inimlikku säilitada,” lisas Areng.

Ettekannete kõrval on eraldi kohtumine delegatsioone juhtivatele ministritele. Selle raames toovad 15 Euroopa riigi ning Kanada, Singapuri, Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia otsustajad välja oma nägemuse tehisintellekti võimalustest ning ohukohtadest tuleviku kujundamisel.

Digitippkohtumine toimub kolmandat korda. Valdkonna tipptegijate foorum sai alguse 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning korraldas digitaalvaldkonna tippkohtumise, mis tõi Tallinna kokku EL-i riigipead ja valitsusjuhid. Möödunud aastal oli konverentsi fookuses globaalse andmekaubanduse temaatika.

Konverentsi (Tallinn Digital Summit 2019) korraldab riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ürituse sisupartnerid on Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE – Institute of Electrical and Electronics Engineers), Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon (INTERPOL), The Future Society ning ÜRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õigusküsimuste instituut (UNICRI – United Nations Interregional Crime and Justice Research Institute). Digitippkohtumise toimumisele aitavad kaasa uuenduslike akustiliste kabiinide tootja Silen ning Tallinn Digital Summit ametlik autopartner BMW (Inchcape Motors Estonia).

Rohkem infot nii ajakava kui ka esinejate kohta: https://www.digitalsummit.ee/

Lisainfo:

Liina Areng
Tallinna digitippkohtumise peakorraldaja
e-mail: liina.areng[at]riigikantselei[dot]ee
telefon: 520 9396

Mariann Sudakov
valitsuse meedianõunik
e-mail: mariann.sudakov[at]riigikantselei[dot]ee
telefon: 521 6821

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...492493494...735Page 493 of 735