NordenBladet — Riigikogu võttis eile vastu rakendamise seaduse Euroopa kodanikualgatuse kohta, millega langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse (74 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 80 ja vastu oli 7 saadikut.

Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määrati Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tegi Katri Raik ettepaneku tänasest päevakorrast tagasi võtta fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine tõe väljaselgitamiseks siseministri väidete kohta prokuratuuri poliitilisest kallutatusest“ eelnõu (107 OE).

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille hulgast võeti õiguskomisjoni ettepanekul välja valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Riigikogu liikmete arupärimisele haridusvaldkonna kohta (nr 13) ja eestikeelsetes koolides õppivate mitte-eesti koduse keelega laste ebavõrdse kohtlemise kohta (nr 9). Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri.

Keskkonnaminister Rene Kokk vastas Riigikogu liikmete arupärimisele jäätmemajanduse kohta (nr 8).

Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Läbirääkimistel SDE fraktsiooni nimel sõna võtnud Riina Sikkut tegi ettepaneku ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 46.

Eelnõu eesmärk oli kaotada seadusest omandipiirangud, mille järgi oleks apteegi omanikuks võinud olla ükskõik milline füüsiline või juriidiline isik, sh ravimite hulgimüüja. Samuti ei oleks pidanud üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust.

Läbirääkimistel võttis fraktsiooni nimel sõna ka Siim Kiisler (I).

Teisel lugemisel olnud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõuga (97 SE) täpsustatakse Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

Eelnõuga lisatakse nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad ja lisaks kuuluvad sinna valdkonna asjatundjad. Eesti Panga Nõukogu koosseis peab peegeldama Eesti Panga aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga Nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad. Täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga Nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Eesti Panga poliitiline sõltumatus täidesaatvast võimust väljendub seletuskirja kohaselt selles, et Riigikogu nimetab ametisse Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmed. Nõukogu on eelkõige kontrollorgan, mis võtab vastu otsuseid kõige olulisemates küsimustes, nimetab ametisse juhtivad Eesti Panga ametnikud ning teostab nende tegevuse üle järelevalvet.

Pärast eelnõule laekunud muudatusettepanekute kinnitamist katkestati selle teine lugemine, kuna Eesti Panga seadusmuudatustest peab teavitama ka Euroopa Keskpanka. Pärast teavitusele vastuse saamist jätkub eelnõu menetlemine.

Riigikogu ei toetanud siseminister Mart Helme umbusaldamist

Riigikogus ei leidnud täna toetust siseminister Mart Helmele esitatud umbusaldusavaldus. 46 saadiku nimel esitatud umbusalduse poolt oli 44 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 42 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Umbusalduse üle andnud Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kaja Kallase sõnul oli umbusaldamise põhjuseks siseminister Mart Helme isiklik rünnak Soome peaministri Sanna Marini vastu. „Siseminister on oma sõnakasutusega kahjustanud Eesti ja Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Mart Helme käitumine näitab ühemõtteliselt, et ta ei sobi kandma valitsusliikme vastutust,“ ütles Kallas.

Siseminister Mart Helme ütles, et süüdistused tema vastu on konstrueeritud. „Mitte kordagi ei ole ma alavääristanud ega solvanud soome rahvast,“ kinnitas siseminister. „Tõde on see, et ma ei saa olla nõus Soome praeguse valitsuse kursiga, tema ideoloogilise platvormiga. Ja seda on mul õigus öelda nii eraisikuna kui ka Eesti Vabariigi liikmena, mis ei tähenda seda, et me Soomega peaksime tüli norima,“ lisas ta.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 16. detsembril algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE).

Eelnõu muudatustega kaasatakse ja kasutatakse senisest enam erasektori pädevust tuleohutuse tagamisel ning kiirendatakse ehitus- ja kasutuslubade menetluste läbiviimist.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide (ahi, pliit, kamin) olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Praegu on vingugaasiandur kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud gaasiseade. Suitsuandur on juba 10 aastat kohustuslik igas kodus, olenemata kütte liigist.

Päästeameti ennetustöö tõhustamiseks luuakse küttesüsteemide registreerimise kohustus, mis annab ametile põhjaliku ülevaate küttesüsteemidest ja nende korrasolekust. Registriandmed kiirendaks ka KOVidel üksikelamu, abihoone, suvila või aiamaja ehitus- või kasutusloa väljastamist. Praegu pole ehitusregistris küttesüsteemi kohta piisavalt infot.

Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel edaspidi korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus, mida võib teha seaduses sätestatud kutsetunnistust omav tuleohutuse spetsialist või –ekspert. Muudatuse eesmärgiks on muuta objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks.

Looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi teha maastikukaitsealadel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kontrollitud põletamist. Selle muudatuse tõttu muudetakse eelnõuga ka metsaseadust ja looduskaitseseadust.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõnel juhul edastada otse Häirekeskusele. Eelnõu kohaselt ei ole teate edastus häirekeskusesse kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning Päästeamet on andnud asjakohase kooskõlastuse.

Eelnõu eesmärk on vähendada tules hukkunute arvu, suurendada tuleohutute objektide hulka, tõsta tuleohutusteenuste kvaliteeti ning luua ülevaade küttesüsteemidest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikaitsekomisjoni 17. detsembril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (121 SE).

Riigikogu XIII koosseisu volituste alguses jõustunud seadus sätestab, et julgeolekukontroll teostatakse iga saadiku suhtes, kes on määratud riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui riigikaitsekomisjoni liikmeks määratud Riigikogu liige ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige seaduses ettenähtud korras. Seega peab riigikaitsekomisjoni liige igal juhul läbima julgeolekukontrolli. Selle tähendus on laiem kui ainult salastatud välisteabele juurdepääsuõigus.

Tulenevalt eeltoodust seatakse riigikaitsekomisjoni liikmele kohustus esitada  julgeolekukontrolli läbiviimise eelduseks olevad dokumendid kahe kuu jooksul alates tema määramisest riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui saadik ei järgi  eelnõus ettenähtud kahekuulist tähtaega, määratakse tema asemel uus riigikaitsekomisjoni liige seaduses ettenähtud korras. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu