Teisipäev, august 5, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogu kiitis heaks Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lennuliikluse kokkuleppe

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu ratifitseeris tänasel istungil kokkuleppe, mis loob võimaluse pidada lennuühendust Eesti ja Araabia Ühendemiraatide (AÜE) vahel. Kokkulepe annab juriidilise aluse ja õiguse lendude alustamiseks kahe riigi vahel. Kokkulepe hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist ELi aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.

Lennuühenduse avamisega Dubaisse ja Dubai kaudu kolmandatesse riikidesse tekivad Eesti äri- ja turismisektorile olulised ja paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Kuivõrd kokkulepe reguleerib maksuküsimusi, siis tuli see Riigikogus ratifitseerida.

Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinna ja Dubai vahelisel liinil 2019/2020 talvel lendama AÜE lennuettevõtja Flydubai, kes omab ka koodijagamiskokkulepet teise kohaliku vedajaga Emirates. Koodijagamiskokkulepe võimaldaks reisijatel Eestist lennata Dubaist edasi ühe piletiga Emiratesi liinivõrku.

Juba mõnda aega on AS Tallinna Lennujaam pidanud läbirääkimisi AÜE lennuettevõtjatega seoses lendude alustamisega kahe riigi vahel. Hetkel on lennuühenduse loomine Dubaiga üks Tallinna Lennujaama prioriteetidest. Tallinna Lennujaam on reisijate arvu Tallinn–Dubai liinile prognoosinud 25 000–30 000 reisijat aastas.

Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (27 SE) poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu infotunnis oli teemaks Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu liige Aivar Sõerd küsis tänases infotunnis majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamise kohta.

Sõerd tahtis teada, kas järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud kolm miljonit eurot maantee järgmiste lõikude ehituse projekteerimiseks. Ta viitas, et 2022. aastal valmib neljarealine maanteelõik Mäoni ja sealt edasi ehitamiseks on vaja alustada projekteerimisega kohe.

Minister Aas vastas, et Tallinna-Tartu maanteel on projekteerimisel või ettevalmistamisel Mäeküla ümbersõit ja Põltsamaa ümbersõit. Praeguste plaanide kohaselt jätkub neljarealiste teelõikude ehitus aastatel 2023–2024. Aas ütles, et rahandusminister on teinud ettepaneku rajada need teelõigud avaliku ja erasektori koostöös, mida tasub kaaluda. Ministri sõnul oleks taristuobjektide ehitamiseks mõistlik laenu võtta, kuid kehtivad eelarvereeglid ei lubaks laenu kasutada. Ta lisas, et projekteerimine tuleks tõenäoliselt mõlemal juhul teha riigil ja kindlasti on riigi ülesanne ehituseks maade ostmine. Aasa sõnul on kolm miljonit eurot selleks otstarbeks olemas. „Nüüd eelarve koostamise protsess käib ja kinnitan teile, et omalt poolt teen küll kõik selleks, et see raha riigieelarvesse saaks, et me saaks minna edasi neljarealiste teede projekteerimisega ja sealt tulenevalt ka siis maade ostuga,“ ütles majandus- ja taristuminister. Aas lisas, et kavad täpsustuvad lähinädalatel.

Aas vastas veel Heidy Purga küsimusele ühistranspordi, Katri Raiki küsimusele Ida-Virumaa majandusolukorra ja Jaak Juske küsimusele raudtee elektrifitseerimise kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Indrek Saare küsimustele regionaalpoliitika, Kaja Kallase küsimusele eestikeelse hariduse, Helmen Küti küsimusele omastehoolduse ja Kalle Laaneti küsimusele eelarve kohta.

Maaeluminister Mart Järvik vastas Kalvi Kõva küsimusele erimärgistatud põllumajandusliku diislikütuse tuleviku, Lauri Läänemetsa küsimusele Maaelu Edendamise Sihtasutusega seotud plaanide ja Urmas Kruuse küsimusele väikeettevõtluse kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kutse ajalookonverentsile: Poola-Eesti suhted keskajast tänapäevani 13.–14. septembril 2019

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut kutsuvad kõiki 13.–14. septembril 2019 osalema ajaloo- ja kultuurikonverentsil, mis on pühendatud Poola ja Eesti aastasadu kestnud sidemetele ja on oma väljenduse leidnud arhitektuuriobjektide, esemete, dokumentide ja kirjasõna kujul.

Sündmuse patroon on kultuuriminister Tõnis Lukas.

Konverentsi teemad hõlmavad ajaperioodi keskajast tänapäevani. Esimesel päeval, 13. septembril saab ERM-is tutvuda ainsa säilinud originaaleksemplariga Agenda Parvast. Tegemist on käsiraamatuga misjonäride jaoks – see on esimene säilinud trükis, kus leidub lõunaeestimurdelist teksti. Unikaalne raamat, mis on trükitud Poolas 1622. aastal, on hetkel väljas Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel Kohtumised. Teine haruldusi tutvustav esitlus on kavas sama päeva pärastlõunal Rahvusarhiivis, kus saab näha kuut Poola ajalooga seotud rariteeti arhiivi kogudest. Samuti avab Poola suursaadik NOORAS II maailmasõja puhkemise ajaloole pühendatud näituse „Võitlus ja kannatus”.

Esimese konverentsipäeva õhtupoolikul on kõik huvilised oodatud jalutuskäigule Tartu vanalinna, kus ajaloolased tutvustavad Poolaga seotud paiku. Teisel päeval jätkub konverents ülikoolis, rohkem akadeemilisel lainel ja teaduslikumas laadis.

Ettekandjate hulgas on Varssavi ja Krakówi Jagellooni Ülikooli ning Olsztyni raamatukogu Hossianum esindajad Poolast. Samuti Tallinna ja Tartu Ülikooli, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituudi, ERM-i ja Rahvusarhiivi teadustöötajad. Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab ERMi kodulehel.

Konverents on järjekorras juba neljas. Poola ja Eesti suhetele pühendatud konverentsid on varem toimunud Laiusel (400 aastat Poola võimu ja vaimu, 2002) ja Tartus (Poola jälg Eesti ajaloos, 2009 ja 2010). Konverentsimaterjalid on Poola ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeval (1921) kavas avaldada ka eraldi väljaandena.

Lisainfo:
Eesti Rahva Muuseumi näituste juht ​Kristjan Raba, Kristjan.Raba@erm.ee

Sławomira Borowska-Peterson Poola kultuurivahendaja Eestis, avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist, tel +372 553 2036

 

VII eesti teaduskeele konverents “Eestikeelne ja üleilmne teadus” 21. novembril 2019

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ootame VII eesti teaduskeele konverentsile “Eestikeelne ja üleilmne teadus” ettekandeid ja minisümpoosione. Konverents toimub Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6) 21. novembril 2019.

Konverentsile on oodatud osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlased,
õppejõud, doktorandid ning teadustekstide eestindajad ja toimetajad.

Käsitletavana on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavad teemad):

  • teadus- ja üldkeele vastastikmõju;
  • teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk, sh kirjutaja või toimetaja seisukohast;
  • kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused;
  • kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või nende kokkuvõtete eesti keele
    eritelu, sh juhendaja seisukohast;
  • kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma
    õpetada, sh eesti teaduskeele õppe olukord;
  • teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde.

Ettekannete pikkuseks on oodatud kuni 20 minutit (+ küsimused ja arutelu). Oodatud on vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku pealkirja palume 1. oktoobriks ning lühitutvustust 21. oktoobriks 2019
mahus kuni 2500 tärki (v a allikaviited) aadressil teaduskeel2019@tlu.ee (docs, doc või otd vormingus).
Pakutu vastuvõtmisest teatame 1. novembriks.

NB! Lisaks saab konverentsiga seoses korraldada mistahes valdkonna või eriala
teaduskeele probleemistikule keskenduva minisümpoosioni või töötoa 22. novembril 2019
Tallinna Ülikoolis. Sellekohase soovi (pealkiri, lühitutvustus, teemajuhi nimi , eeldatav kestus)
palume saata 25. septembriks 2019 aadressil teaduskeel2019@tlu.ee

 

 

Õiguskomisjon tahab välisinvesteeringute kaasamist lihtsustada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil Eesti idufirmade kogukonna pöördumist, kus palutakse muuta äriseadustiku regulatsiooni, et see ei tõkestaks välisinvestorite soovi siinsetesse ettevõtetesse investeerida. Komisjon leidis, et olukord vajab kiiret lahendust.

„Rahvusvahelised investeeringud on Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete arenguks hädavajalikud. Kui praegune õiguskord seda takistab ja nii investoreid kui ka meie idufirmasid teiste riikide poole vaatama paneb, tuleb kärmelt lahendus leida,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Õiguskomisjoni liikme Kaja Kallase sõnul tuleb teha kõik selleks, et Eestisse investeerimine oleks võimalikult lihtne ja bürokraatiavaba. „Eesti e-eduloo kuvand peab ajaga sammu pidama ja kui praegused regulatsioonid on hakanud idufirmade kasvu takistama, tuleb need ümber vaadata,“ lisas Kallas.

Idufirmade esindajate ettepanek on võimalikult kiiresti luua eriregulatsioon, et osaühingu osanikud saaksid mõningate käsutamistehingute puhul valida ka lihtkirjaliku, notariaalset tõestamist mittenõudva vormi. See tähendab, et välismaalasest investor ei pea osade omandamiseks ja osaühingusse investeerimiseks isiklikult Eestisse kohale tulema, kui sellega on nõus kõik osanikud.

Komisjoni istungil osalesid Justiitsministeeriumi esindajad, advokaadibüroode EllexRaidla ja Sorainen esindajad, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni esindaja, Startup Estonia esindaja, Eesti Startupijuhtide Klubi esindaja, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni esindaja ja Bolti esindaja.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...488489490...735Page 489 of 735