NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni otsustas tänasel istungil algatada seaduseelnõu, mis seab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele kohustuse esitada vastavad dokumendid julgeolekukontrolli läbimiseks ning juurdepääsuõiguse saamiseks salastatud välisteabele hiljemalt kahe kuu jooksul alates komisjoni liikmeks määramisest.

Komisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et seadusest tulenevalt peab riigikaitsekomisjoni liige igal juhul läbima julgeolekukontrolli ning selle tähendus on laiem kui ainult salastatud välisteabele juurdepääsuõigus.

„Kehtiva Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi määratakse uus riigikaitsekomisjoni liige määratud liikme asemele üksnes juhul kui isik ei läbinud julgeolekukontrolli,“ rääkis Metsoja. „Algatatud eelnõuga täiendame senist sõnastust kahekuulise piiranguga dokumentide esitamise tähataja osas.“

Eelnõu näeb ette, et kui riigikaitsekomisjoni liige ei esita kahe kuu jooksul riigikaitsekomisjoni liikmeks määramisest arvates riigisaladusele juurdepääsu loa ankeeti või ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige.

Metsoja juhtis tähelepanu, et tänaseks on kõik riigikaitsekomisjoni praegused liikmed julgeolekukontrolli läbimise eelduseks olevad dokumendid esitanud ja seetõttu puudutab kavandatav muudatus vaid tulevikus komisjoni määratavaid Riigikogu liikmeid.

Komisjoni liige Madis Milling meenutas, et eelmise Riigikogu koosseisu ajal ei esitanud ettenähtud dokumente kaks uut komisjoni liiget ning kolmas uus riigikaitsekomisjoni liige, kes jättis dokumendid esitamata, määrati seitsme kuu pärast teise alatisse komisjoni.

Millingu sõnul on eelnõus määratud julgeolekukontrolli läbiviimise tähtajaks tavapärase kolme kuu asemel lühem kaks kuud põhjusel, et see võimaldab riigikaitsekomisjonil Riigikogu uues koosseisu alguses operatiivsemalt tööle asuda.

Riigikogu praeguse koosseisu ajal esitasid kaks riigikaitsekomisjoni liiget julgeolekukontrolli eeltingimuseks vajalikud dokumendid alles selle aasta novembris. Komisjoni esimehe sõnul tõi selline asjaolu kaasa olukorra, kus osad komisjoni liikmed olid erinevas inforuumis. „Neil puudus võimalus saada tööks vajalikku informatsiooni salastatud välisteabe näol, külastada teatud Kaitseväe struktuuriüksusi, Kaitseväe osalusega NATO missioonide piirkondi ja NATO struktuure,“ loetles Metsoja. Ta lisas, et Riigikogu pädevuses on anda Kaitseväele mandaat välismissioonidel osalemiseks. Vastav otsus tehakse mitmekülgse informatsiooni alusel, mida peaksid teadma kõik juhtivkomisjoni ehk riigikaitsekomisjoni liikmed.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon kuulas tänasel istungil Elektrilevi juhtide ülevaadet võrguteenuse töökindlusest ja efektiivsusest, samuti räägiti valmisolekust kriisideks.

Komisjoni esimees Sven Sester märkis, et Eesti suurimal võrguteenuse pakkujal tuleb võrgu töökindluse tõstmise nimel teha jätkuvalt pingutusi. „Oli rõõm kuulda, et rikete arv aastas on 2010. aastaga võrreldes vähenenud peaaegu kolm korda. Siiski näitas Lõuna-Eesti sügistorm kätte nõrgad kohad, kus klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud,“ ütles Sester. Ta lisas, et suurtarbijate võrgutasud on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kallimad ja nende alandamine võiks olla edaspidi mõttekoht.

Komisjoni liige Kalvi Kõva tõdes, et hajaasustusega piirkondade elektrivarustuse muret aitaksid vähendada üksiklahendused. „Seetõttu võiks Elektrilevi võrk olla vastuvõtlik kõikidele kodutarbijatest päikesepaneelide paigaldajatele kohe, kui nad selleks soovi avaldavad,“ ütles Kõva. Tema sõnul tuleks sügistormi järel analüüsida, kuidas parandada infovahetust koostööpartnerite vahel ja kuidas elanikke kriisi korral kiiremini teavitada.

Komisjoni istungil osalesid Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ja juhatuse liige Priit Treial, kelle sõnul on ettevõtte eesmärk tasakaal võrguteenuse mõistliku kvaliteedi ja hinna vahel. Tulevikuks prognoosib ettevõte elektritarbimise kasvu elektritranspordi ja ka näiteks teiste kütteliikide soojuspumpade vastu vahetamise arvelt. Elektrivõrgust elektri tarbimine langeb aga säästliku LED-valgustuse ja päikesepaneelide kasutuselevõtu arvelt.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate põhjustest, miks on viimasel ajal olnud Eestis probleeme ravimite kättesaadavusega. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et ravimite tarneraskuste põhjuseid on mitu ja enamus neist piiriülesed, kuid nüüd realiseerus mitu halba kokkusattumust korraga. „Inimlikult on need põhjused mõistetavad, kuid lubamatu on olukord, et me nii ootamatult ravimite nappusega silmitsi seisime,“ märkis ta.

Mölder sõnas, et probleeme aitab ennetada hea planeerimine ja Eesti turu tundmine. „Kuid kõige olulisem on eri ametkondade ja osapoolte vahelise infoliikumise paranemine. Ehkki  Ravimiametit peab võimalikest tarneraskustest kaks kuud ette teatama ja amet peab raskustest veebis teada andma, on info siiski kusagile toppama jäänud ja näiteks müügiloa hoidjad tunnistavad, et info võimalikest probleemidest laekub neile viivitusega. Seega peab tarneinfo hakkama lähemas tulevikus jõudma ravimiregistrisse adekvaatsel moel,“ rääkis Mölder.

Mölder ütles, et Ravimiametil tuleb järjepidevalt uuendada nn elutähtsate ravimite nimekirja, eriti silmas pidades ravimeid, millele ei ole alternatiivi ning hulgimüüjad peavad tagama just nende ravimite jäägi ladudes. Eestis on 6613 müügiloaga ravimit, millest püsivalt turustatakse umbes 3000. Tarneraskusega on 284 ravimit, millest 77 juhul sama toimeainega või asenduseks sobivas ravimvormis ravimit pole. „Aga neist kuuele ravimile on antud võõrkeelsete pakendite turustamiseks luba, 20 on asendatavad teise toimeainega ja 15 puhul on tehtud taotlus müügiloata ravimi toomiseks,“ lisas Mölder.

Ka sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus nentis, et korrektse infoga on probleeme. „Müügiloa hoidjatel ja tootjatel peab olema võimalus jooksvalt või kuu ulatuses jälgida ravimite laoseisu. Infot on vaja ka patsientidele, et nad saaksid üle leti apteegist ravimi kättesaadavuse kohta tõest teavet ja ringlema ei läheks kuulujutud,“ sõnas Everaus.

Ta ütles, et ka erialaseltsidelt tuleb paluda hädavajalike ravimite nimekirja. „Sealt põlema hakkav ohutuli peaks aitama probleeme ennetada,“ märkis Everaus. „Hea oli kuulda ka seda, et Sotsiaalministeerium kutsub uue aasta esimestel nädalatel kokku töörühma, mis hakkab tarneraskuste probleemile lahendusvariante otsima,“ lisas Everaus.

Komisjoni istungil osalesid sotsiaalminister Tanel Kiik, Ravimiameti, Haigekassa, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ Ravimitootjate Liidu ja MTÜ Eesti Apteekide Ühendus esindajad.

Allikas: Eesti Riigikogu