TalTechi materjaliteadlased parandasid järgmise põlvkonna päikesepaneelide tööefektiivsust hõbeda lisamisega absorbermaterjali

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlased on oma kaheaastase ühisprojekti tulemusena täiustanud uue põlvkonna päikesepatareide efektiivsust, asendades sealses absorbermaterjalis osaliselt vase hõbedaga.

Majanduse areng ja üldine tarbimiskasv suurendab nõudlust ka keskkonnasäästliku ning samas odavama energiatootmise järele. Selleks otsitakse võimalusi eelkõige taastuvenergeetikast. Uusi energiatootmise tehnoloogiaid iseloomustavad märksõnad on jätkuvalt puhtus, odavus, keskkonnasõbralikkus ja mitmekülgsed kasutusvõimalused, mistõttu päikeseenergeetika on täna parim lahendus. Päikeseenergeetika uue põlvkonna – monoterapulbril põhinevate päikesepaneelide  – arendamisega tegelevadki TalTechi materjaliteadlased.

TalTechi päikeseenergeetika materjalide teaduslabori juhataja vanemteadur Marit Kauk-Kuusik: „Klassikaliste 1950ndatel alguse saanud räni-päikesepaneelide tootmine on jätkuvalt väga ressursi- ja energiamahukas. Meie oleme keskendunud aga päikesepaneelide uue põlvkonna, ehk ühendpooljuhtmaterjalide baasil valmistatud nn õhukesekileliste päikesepaneelide arendamisele.“

Lahtiseletatult koosneb õhukesekileline päikesepaneel õhukestest materjalikihtidest. Selliste päikesepaneelide valmistamiseks peab kasutama väga hea päikesevalguse neelamisvõimega pooljuhtmaterjale. Kuna paneelide tootmiseks pikalt kasutatud räni päikesevalguse neelamisvõime pooljuhis pole eriti kõrge, kasutavad TalTechi teadlased selle asemel hoopis pooljuhtühendit kesteriiti (Cu2ZnSn(Se,S)4), mis sisaldab looduses laialt levinud ja mitte eriti kalleid erinevaid keemilisi elemente (näiteks vaske, tsinki, tina, väävlit ja seleeni). Kesteriidi valmistamiseks kasutavad TalTechi teadlased aga maailmas ainulaadset monoterapulbertehnoloogiat.

„Meie arendatav monoterapulbertehnoloogia eristub ülejäänud maailmas kasutatavatest sarnase struktuuriga päikesepaneelide tootmise tehnoloogiatest oma meetodi poolest. Üldiselt on levinud õhukesekileliste struktuuride valmistamiseks peamiselt vaakumaurustamise- või vaakumpihustustehnoloogiaid, mis on võrreldes monoterapulbertehnoloogiaga oluliselt kulukamad“, selgitab Marit Kauk-Kuusik.

Pulbertehnoloogia on protsess, kus spetsiaalses kamberahjus kuumutatakse 750 kraadi juures keemilisi komponente neli päeva. Seejärel saadud mass pestakse ja sõelutakse spetsiaalsetes masinates. Sünteesitud kõrgekvaliteediline mikrokristalne pulber, monoterapulber, lähebki kasutusse päikesepaneelide valmistamiseks. Pulbertehnoloogia erineb teistest tootmisviisidest eelkõige oma odavuse poolest, kuna sel puhul puudub vajadus kallite kõrgvaakumseadmete järele.

Tekkinud monoterapulber koosneb iselaadsetest mikrokristallidest, mis moodustavad suures paneelis (kaetuna üliõhukese puhverkihiga) igaüks omalaadse miniatuurse päikesepatarei. See annab aga materjalile nn eelmise põlvkonna ehk räni baasil tehtud päikesepaneelidega võrreldes tohutud eelised: ta on kerge, painduv, saab olla ka läbipaistev, olles samal ajal keskkonnasõbralik ja oluliselt vähem kulukas.

Päikesepaneeli kvaliteedi näitajaks on selle efektiivsus. Efektiivsus sõltub lisaks paneelis kasutatud materjalide omadustele ja päikesepatarei struktuurile ka päikesevalguse intensiivsusest, langemisnurgast ja temperatuurist.
Ideaalsed tingimused päikesepaneeli suurima efektiivsuse saavutamiseks on külmas päikselises mäestikus, mitte aga kuumas kõrbes, nagu eeldada võib, sest soojus ei suurenda paneeli efektiivsust. Iga päikesepaneeli jaoks on võimalik välja arvutada maksimaalne teoreetiline efektiivsus, mida seni on olnud reaalsuses siiski paraku võimatu saavutada. Aga see on eesmärk, mille poole püüelda.
„Meie oleme oma arendustöös jõudnud punkti, kus kesteriitses absorbermaterjalis osaliselt vaske hõbedaga asendades on võimalik suurendada paneeli efektiivsust 2%. Seda põhjusel, et vask on oma olemuselt väga liikuv, muutes päikesepaneeli töö seega ebastabiilsemaks. Lisades aga vase asemel 1% Ag-d (hõbedat), parandati efektiivsust 6,6%lt 8,7%ni“, kinnitab Marit Kauk-Kuusik.

TalTechi materjaliteadlaste kahe uurimisrühma: päikeseenergeetika materjalide uurimisrühma ja optoelektroonsete materjalide füüsika uurimisrühma koostööst ilmus artikkel „The effect of Ag alloying of Cu2(Zn,Cd)SnS4 on the monograin powder properties and solar cell performance“ mainekas teadusajakirjas Journal of Materials Chemistry A.

Arendatud toomistehnoloogia on pilootprojektina kasutusel Eesti-Austria ühisettevõttes Crystalsol GmbH. Selleks, et meie teadlaste väljatöötatud tehnoloogial valmistatud päikesepaneelid masstootmisse jõuaksid, soovitakse viia nende efektiivsus 15 %-ni.

Allikas: 08.10.2019 Journal of Materials Chemistry A
https://pubs.rsc.org/en/content/articlelanding/2019/TA/C9TA07768E#!divAbstract

Lisainfo: TalTechi päikeseenergeetika materjalide teaduslabori vanemteadur Marit Kauk-Kuusik, marit.kauk-kuusik@taltech.ee

Kersti Vähi, TalTechi teadusosakond

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tartu Ülikooli eestvedamisel parandatakse Euroopa viljatusravi kvaliteeti

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Viljatusravi on üks osa paljude perede elust. Ligikaudu 5% kõikidest paaridest saab lapse tänu meditsiini abile. See arv võiks aga olla ligikaudu kaks korda suurem. Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa juhtimisel loodud teaduskonsortsium püüab paremini mõista, kuidas inimese embrüo areneb, kuidas toimub embrüo ja ema vaheline suhtlus ning missuguseid meditsiinilisi tehnoloogiaid võiks pakkuda lastetusravi tõhustamiseks.

Professor Salumetsa sõnul on Eesti lastetusravi kättesaadavuse poolest üks maailma parimaid riike, sest meil on ravi tasuta ja kergesti kättesaadav, ent selle tulemusena sündivate laste arv on siiski jäänud tagasihoidlikuks. „Lastetusravi vähene tulemuslikkus on kõikjal maailmas suur probleem,“ tõdes Salumets.

Salumetsa eestvedamisel loodud teaduskonsortsium MATER koondab seitsme Euroopa riigi juhtivaid ülikoole ja ettevõtteid, mille eksperdid aitavad arendada uuenduslikke reproduktiivmeditsiini tehnoloogiaid. „Meie eesmärk on korraldada baasteaduslikke ja kliinilisi uuringuid naiste reproduktiivmeditsiini valdkonnas, et parandada viljatusravi kvaliteeti, tõhusust ja ohutust,“ selgitas ta.

Konsortsiumi teaduslikud eesmärgid hõlmavad nii munaraku küpsemist kui ka embrüo ja loote arengut, aga samuti naise viljakuse hormonaalset ja geneetilist regulatsiooni ning personaalmeditsiini võimaluste rakendamist reproduktiivmeditsiinis. MATER-i uuringutes käsitletakse ka loote tervise probleeme ja loote haiguste tuvastamise meetodeid. „Kokkuvõttes on meie suurim soov pakkuda uuenduslikke ravivõimalusi kõikidele paaridele, kes vajavad laste saamisel meditsiinilist abi,“ ütles Salumets.

Projekti on kaasatud 15 doktoranti, kelle uurimis- ja teadustöö täidab projekti eesmärke ning kellel on potentsiaal saada reproduktiivmeditsiini vallas noorteadlasteks.

Lisaks teadustööle ja õpingutele partnerülikoolides – Tartu Ülikoolis, Rootsi Karolinska Instituudis, Belgia Katoliiklikus Leuveni Ülikoolis ning Soome Helsingi ja Oulu ülikoolis – saavad doktorandid ka praktilise ettevõtluskogemuse. Selleks läbivad nad tööpraktika vähemalt ühes projekti partnerettevõttes, kelle seas on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, Soome ettevõte Blueprint Genetics, Poola ettevõte Invicta, Hispaania ettevõte Igenomix ja Itaalia ettevõte Sismer.

Projekti MATER, mis kujutab endast uuenduslikku koolitusvõrgustikku naiste reproduktiivmeditsiini edendamiseks, rahastab Euroopa Komisjon programmist „Horisont 2020“.

 

Google käivitas sünkroontõlke, see töötab nii Androidi kui iOS-i seadmetega ja saab aru nii soome kui eesti keelest

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Võõrkeele kehv oskus pole enam probleem, sest telefoni abil on võimalik tänasest tõlkida oma kõnet kokku 44 keelde, nende seas on soome ja eesti keeled. Tõlge toimub reaalajas. Seade kuulab kõnet, tõlgib selle tekstiks ning loeb selle teksti teises keeles ette. Tegemist on sarnase teenuse esmakordse esitlusega.

Tõlge töötab kõikides seadmetes, kus on peal Google Assistant. Selle saab käivitada oma häälkäsklusega. näiteks: Google, aita mul tõlkida hispaania keelde.

Tõlge aitab suhelda inimestega teises keeles. See on eriti kasulik reisil olles, kui on probleeme võõra keelega. Google on pakkunud juba varem tõlget oma Lens äpi kaudu, mis on võimeline tõlkima teksti kaamera abil. See tähendab, et tõlgitakse teksti, mis on kaamera ees. See äpp on saanud väga populaarseks reisil olles.

Sama asi töötab ka Google Translate äpiga (Google’i tõlge), mida saab eraldi seadistada ja mis tõlgib suulist vestlust. Rohkem infot asja kohta saab Google’i veebist.

Hea teada: Uue ELi korra kohaselt ei tohi 14. detsembrist tuua sisse isegi mitte ühte õuna

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 14. detsembrist 2019 muutus Euroopa Liidus (EL) taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et väljastpoolt ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua:

  • taimi, istukuid ja lõikelilli
  • puu- ja köögivilju
  • aed- ja metsamarju
  • seemneid

Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud.

See tähendab, et väljastpoolt ELi ei tohi kaasa tuua ega veebipoest tellida isegi mitte ühte õuna või apelsini. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Soome ei tohi juba varasemast sisse tuua liha- ja piimatooteid. Nüüd laieneb piirang ka marjadele ning puu- ja juurviljadele. Soome piiril saab keelatud kauba jätta selleks ette nähtud konteineritesse. Vabatahtliku loovutamisega sanktsioone ei järgne. Korduva keelust üleastumisega kaasnevad karistused.

 

Eesti: Tuleva aasta valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu kiitis eelmisel nädalal 55 poolt ja 44 vastuhäälega heaks valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse (82 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 miljardit eurot ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja Riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...487488489...756Page 488 of 756