Teisipäev, august 5, 2025

EESTI UUDISED

Peaminister Jüri Ratase avasõnavõtt konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —

Austatud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere!

Lugupeetud akadeemikud ja professorid!

Head külalised!

Kõik siinviibijad, vaatajad ja kuulajad!

Kliima muutub ja selle tagajärgi on selgelt tunda nii Eestis, Euroopas kui maailmas. Maakera keskmine temperatuur on võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud üle ühe kraadi ning praeguse tempoga jätkudes võib see sajandivahetuseks kerkida veel mitu kraadi.

Valdav osa teadlasi on veendunud, et kliimamuutustesse panustab oma tegevusega oluliselt ka inimkond. Seega on meie kanda kohustus ja vastutus iseenda keskkonnamõju vähendamisega tegeleda. Isegi kui me kuuleme seisukohti, et inimtegevuse osa neis muutustes on väike, ei ole sellest hoolimata pisem meie vastutus oma koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.

2015. aasta Pariisi kliimaleppe ratifitseerimisega on 185 maailma riiki lubanud üheskoos enda keskkonnamõju kontrollida ning hoida sellega temperatuuri tõusu alla kahe kraadi võrreldes 19nda sajandi keskpaigaga. Selle kokkuleppeni jõudmine ei olnud kerge ning võttis üle 20 aasta läbirääkimisi ja ühiseid pingutusi. Lepingust üksi aga ei piisa, vaid kõik selle osalised peavad ka päriselt pingutama, et poliitilistest deklaratsioonidest saaksid tegelikud muutused.

Seda sama ootab ju ka noor Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg, kelle Rootsi parlamendi eest alguse saanud protestist on kasvanud ülemaailmne meeleavaldus ja liikumine meie maailma ning tulevaste põlvede heaolu nimel. Õpilaste sõnum otsustajatele ja poliitikakujundajatele on lihtne – kuulake teadlasi ja tegutsege. Nüüd ja kohe!

Teadlased on rääkinud ja nad kutsuvad üles astuma süsteemi muutvaid samme. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnang on selge – ka vaid poolekraadise temperatuuritõusuga kaasnevad ökosüsteemides ja looduskeskkonnas pöördumatud muutused. Peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi, et neid muutusi ohjata.

Mulle teeb ühest küljest rõõmu, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on siin ülioluline roll, olles ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajad ja suunanäitajad. See on suur vastutus kogu planeedi ja inimkonna ees. Samas kaasneb eestvedamisega ka mure, et nii mõnedki teised on meist oma mõtteviisilt ja tegutsemistahtelt maha jäänud.

Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng. Kõik mainitud protsessid on läbipõimunud ning saavad üksteist toetada.

Head kuulajad!

Euroopa majandus, energiasüsteemid ja tööstus vajavad kaasajastamist ning tõuget tõhusamaks toimimiseks. See aitab meil püsida ülemaailmses konkurentsis ning globaalseid muutusi juhtides neist enim võita. Meie ees seisavad märgilised valikud, kuhu ja kuidas suunata oma järgmiste kümnendite investeeringud, et Euroopas oleks jätkuvalt hea ja turvaline elada. Meil on võimalus investeerida innovatsiooni, tõhusatesse ja puhastesse tehnoloogiatesse ning lahendustesse nii oma siseturul kasutamiseks kui ka ekspordiks, panustades sellega inimeste ja looduse heaolusse. Jätkusuutlikkus on suur konkurentsieelis.

Seadmaks sihte tulevastele investeeringutele ja majandusarengule pakkus Euroopa Komisjon möödunud aastal välja Euroopa Liidu pikaajalise kliimastrateegia „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis sõnastas eesmärgiks jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani.

Mida see Eesti jaoks tähendab? Milliseid võimalusi see meile annab ning kuidas tuleme toime võimalike raskustega? Millised on parimad sammud kasvuhoonegaaside heite veelgi ulatuslikumaks vähendamiseks, võttes arvesse, et seni on Eesti kliimapoliitika põhialustes seatud sihiks 80%ne langus võrreldes 1990. aasta tasemega? Mis on tegelikult kulukam, kas tegevusetus või eestvedamine?

Need kõik on põhimõttelised küsimused, mis vajavad lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. Meil on vaja mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja erinevatel ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama. Me kõik peame arengutega kaasas olema.

Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad meie energiatootmine ja transport. Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused.

Samuti peame rääkima tuuleenergia senisest oluliselt laiemast arendamisest ka piirkondades ja paikades, kus me seni seda teinud ei ole. Lisaks päikeseenergia tootmiste võimalustest. Ma ei ole sugugi kindel, et arutelud uue põlvkonna tuumaenergia lahenduste kasutamise üle saavad olema praeguste hirmude juures lihtsad. Siiski, nõu selle kõige üle pidada meil tuleb.

Transpordivaldkonnas on heite vähendamiseks mitmeid võimalusi – saame edendada ühistransporti ja kergliiklust ning minna üle elektritranspordile ja säästlikele kütustele. Eesti autopark on Euroopas üks vanimaid ja seetõttu ka saastavamaid, mis annab meile olulist arenguruumi.

Eraldi keskkonnaküsimused, millega tegeleda ning mis vajavad arutelu, on ka näiteks meie põllu- ja metsamajanduse vallas ning toidutootmises. Samuti on tähtis roll meie kõigi mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutusel. Mõeldes hetkeks ühele päevale meie endi tarbimisharjumustes – pakendid, kasutatud materjalid, vee- ja energia sääst liikumisviisid. Kõik selleks, et parandada meie endi elukeskkonda nii praegu kui tulevikus.

Head sõbrad!

Eestil on oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel häid kogemusi. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud meie heast haridusest, digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi.

See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab edendada jõuliselt tulevikku suunatud lahendusi. Nii avalikus- kui erasektoris. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud neist uuenduslikest ideedest on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil.

Nagu ütles Irvik Kass Lewis Carroll’i raamatus “Alice imedemaal” – kui sul on ükskõik, kuhu tahad jõuda, siis pole tähtis, kuhupoole lähed. Ma usun, et kui Eesti selles metafooris varsti Irvik Kiisu juurde jõuab, siis teame hästi, mis suunas me liikuda soovime. Olgu see naeratav kass oksal meid juhatamas siis meie endi lapsed, noored või tulevik.

Soovin teile väga huvitavat kliimakonverentsi ja sisukaid arutelusid!

Jõudu Eestile!

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Ratas Kliimakonverentsil: meil on järeltulevate põlvede ees vastutus vähendada inimtegevuse keskkonnamõju

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas rõhutas kliimakonverentsil avasõnavõtus meie kõigi vastutust inimtegevuse keskkonnamõju vähendada, sest see on kohustus meie koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.

Peaminister Ratas märkis, et kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani jõudmine vajab lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. „Me kõik peame arengutega kaasas olema. Seepärast vajame mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama,“ rõhutas peaminister.

„Eestil on häid kogemusi oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi,“ ütles Ratas. „See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab jõuliselt edendada tulevikku suunatud lahendusi. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud uuenduslikud ideed selles vallas on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil,“ lausus ta.

Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad Ratase sõnul Eesti energiatootmine ja transport. „Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused,“ sõnas peaminister.

Ratas tõi kõnes esile Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rolli ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajatena ja suunanäitajatena. „Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng,“ sõnas peaminister.

Konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“ toimub Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia koostöös. Sellel saavad kokku teadlased ja poliitikud, et ühiselt arutada võimaluste üle kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks nii, et Eesti keskkond oleks hoitud, inimestel läheks hästi ning majandus oleks ka tulevikus konkurentsivõimeline.

Peaministri sõnavõtt: www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-avasonavott-konverent…



Fotod: Konverents “Kliimaneutraalsus – häving või edu”, 13.09.2019 (Stenbocki maja/ Raigo Pajula)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

 

 

Projektikonkurss “Õppimine ja õpetamine digitaalse õppevara ajastul”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium korraldab teadusuuringu läbiviimiseks projektikonkursi

„ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE  DIGITAALSE ÕPPEVARA AJASTUL“.

Tehnoloogia areng ja süvenev digitaliseerimine on tänapäeva koolielu ja hariduse lahutamatu osa. Usutakse, et digitaalse õppevara kasutamine õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta, parandab oskuste ja teadmiste omandamise tulemuslikkust ning tõstab õppeprotsessi paindlikkust. Eesti on seadnud elukestva õppe strateegia eesmärgiks tagada kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused ning kutsunud selle rakendamiseks ellu digipöörde programmi. Paraku ei ole senised läbiviidud uuringud piisavad, et piisavalt hinnata, millised on kirjeldatud arengute mõjud õppijate kognitiivsete ja mittekognitiivsete oskuste kujunemisele, tulenevalt õppijate sotsiaalmajanduslikust taustast, vanusest ja isikuomadustest, sh kaassündinud võimekusest ja isiksuse omadustest, ning varasemast hariduskogemusest.

Seetõttu viib HTM läbi teadusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on tõenduspõhise arusaama kujunemine digitaalse õppevara ja -materjalide kasutamise mõju kohta õppimisele ja õpetamisele, mis võimaldaks arendada ja edasi anda empiiriliselt valideeritud teadmust õppimise ja õpetamise olemusest ning oskuste kujunemisest erinevate õppekeskkondade koosmõjul.

Uurimisprojekti kestus on kuni 3 aastat ning konkursi eelarve on 300 000 eurot koos käibemaksuga, sisaldades asutuse üldkululõivu. Projektitaotluste esitamise tähtajaks on 15. oktoober 2019. Taotlemise soovist palume teada anda 15. septembriks 2019 allolevale kontaktile.

 

Professor: südame- ja veresoontehaigused on surmapõhjuste hulgas maailmas esikohal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eestis hakkab suremus südame- ja veresoontehaigustesse vähenema, kuid olukord peaks tulevikus veelgi paranema. Selleks on vaja viia veresoontehaiguste valdkonna õppe- ja teadustöö uuele tasemele, eelkõige lõimides prekliinilisi ja kliinilisi erialasid – see on tunnustatud veresoontekirurgi Jaak Kalsi üks eesmärke Tartu Ülikooli vasoloogia professorina. Kals alustab professorina tööd 1. septembril.

Vasoloogia on meditsiinivaldkond, mis tegeleb veresoontehaiguste ennetuse, diagnostika ja ravi ning õppe- ja teadustööga.

Jaak Kalsi sõnul on professorina tema peamised ülesanded tagada veresoontehaiguste teaduspõhise ja kompleksse käsitluse parandamine Eestis: „Kavas on senisest enam siduda prekliinikus ja kliinikus erinevaid erialasid ning arendada diplomieelsel ja -järgsel tasandil õppe- ja teadustööd. Kontaktid välisülikoolide teadlaste ja klinitsistidega võimaldavad mul ühtlasi tugevdada vaskulaaruuringute rahvusvahelist koostöövõrgustikku.“

Meditsiiniteaduste valdkonna professori sõnul on südame- ja veresoonkonna haigused surmapõhjuste hulgas maailmas esikohal. „Nende haiguste ennetamine, varajane diagnostika ja ravi on meditsiinis ülioluline, sest ravi tulemuslikkusest ei sõltu mitte üksnes elulemus, vaid ka inimese elukvaliteet. Seetõttu on uute, teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega,“ ütles Kals.

Jaak Kals on Eesti esimese endoteelikeskuse üks ideoloog, koordineerija ja edasiarendaja. Keskuse teadustöö tulemused loovad võimalusi südame- ja veresoontehaiguste uueks ravi- ja ennetusstrateegiaks.

Tartu Ülikoolis valib professori senat kui akadeemiline otsustuskogu. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser tunnustas tänavu 29. märtsil toimunud senati istungil Jaak Kalsi professionaalsust. „Väärib rõhutamist, et Jaak Kals on praktiseeriv kirurg, aga ka akadeemiliselt edukas, see on Eestis ainukordne. Vaieldamatult on ta kliiniliselt kompetentne ja usaldusväärne kolleeg,“ sõnas Asser.

Loe kliinilise meditsiini instituudi vasoloogia professori Jaak Kalsi uurimisvaldkonnast lähemalt meditsiiniteaduste valdkonna kodulehe rubriigist „Kolm küsimust uuele professorile“.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Et vähendada suremust südame-veresoonkonnahaigustesse, tuleb tõhustada nii ravi kui ka ennetust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt Euroopa keskmisest suurem. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

Aet Saare väitel vähenes vanusele kohandatud suremus südame isheemiatõppe 100 000 elaniku kohta aastatel 1985–2014 meestel 1285-lt 388-ni ja naistel 837-lt 211-ni. „Kiirele arengule vaatamata kuulub Eesti endiselt suurima kardiovaskulaarhaiguste riskiga riikide hulka Euroopas,“ tõdes Saar.

Nii Eestis kui ka mujal mõjutavad südame isheemiatõve suremusnäitajaid peamiselt kaks tegurit: kui palju inimesi haigestub ja kui suur osa nendest sureb. „Haigestumissageduse vähendamiseks tuleb alandada rahvastikus esinevaid riskitegureid, näiteks suitsetamist, kõrget vererõhku ja düslipideemiat. Väiksem suremus nõuab paremat müokardiinfarkti ravi ja efektiivsemat sekkumist korduvate atakkide vältimiseks. Järelikult on suremuse edasiseks vähendamiseks vaja seda teemat käsitleda terviklikult: tähelepanu tuleb pöörata nii müokardiinfarkti ägeda faasi ravile (esmane ennetus) kui ka infarkti kordumise vältimisele (teisene ennetus),“ nentis Saar.

Saare sõnul on ennetuse nurgakiviks suurima haigestumisriskiga inimeste kindlakstegemine ja neile ennetava ravi pakkumine. Ravijuhistes soovitatakse kasutada selleks riski hindamise skoore, mis ennustavad riskitegurite esinemise põhjal infarkti haigestumise tõenäosust.

Riskiskoorid on välja töötatud arenenud riikides, kus on väiksem südame-veresoonkonnahaiguste levimus, ja seni ei ole nende sobivust Eesti rahvastiku jaoks hinnatud. Doktoritööst „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001–2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“ selgus, et Eestis sobivad südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks kolmest riskiskoorist kaks: Euroopas kasutatav SCORE (ingl Systematic Coronary Risk Evaluation) ja Ameerika PCE (ingl Pooled Cohort Equation). Ühendkuningriigis rakendatav QRISK2 alahindas märgatavalt haigestumise tõenäosust ja see vajaks enne kasutamist kohandamist Eesti oludele.

Riskihinnangu alusel otsustatakse ennetava ravi vajadus. „Suurem risk eeldab varasemat ja tõhusamat sekkumist eelkõige vere kolesteroolisisaldust mõjutavate ravimitega, aga näiteks kõrgenenud vererõhu korral ka seda vähendavate preparaatidega. Lisaks vajavad suurema riskiga inimesed rohkem elustiilialast nõustamist,“ kirjeldas Saar.

Doktoritöös hinnati ka südamelihase infarktiga patsientide ravi kvaliteeti Eestis aastail 2001–2014. „Kuigi patsientide keskmine vanus ja kaasuvate haiguste esinemise sagedus kasvasid, paranes tuntavalt infarktijärgne elumus, mida võib seostada ravijuhistes soovitatud nüüdisaegse ravi paranenud kättesaadavusega,“ rääkis doktorant, lisades, et uuringuperioodi vältel ühtlustusid Eestis infarkti ravikvaliteet ja -tulemused. „2011. aastaks ei sõltunud ellujäämise tõenäosus enam sellest, kas patsient pöördus algul piirkondlikku või kohalikku haiglasse,“ väitis ta.

Probleemina tõi Saar oma doktoritöös esile nn riski ja ravi paradoksi. Selle kohaselt ravitakse suurima riskiga patsiente vähem tõhusalt kui väiksema riskiga haigeid. „Seega tuleb infarktijärgse elumuse edasiseks parandamiseks enam tähelepanu pöörata suurima riskiga patsientidele, sealhulgas eakatele, suhkurtõve ja neerupuudulikkusega haigetele,“ rõhutas Saar.

Aet Saar kaitseb doktoritööd „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001–2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“ 13. septembril kell 14.00 Tartu Ülikooli senati saalis.

Aet Saare juhendajad on kardioloogia professor akadeemik Jaan Eha, kardioloogia teadur Tiia Ainla, kardioloogia teadur Toomas Marandi ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

 

 

1...487488489...735Page 488 of 735