NordenBladet —NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liikmed Ants Laaneots, Sven Sester ja Leo Kunnas osalevad kuni esmaspäevani assamblee aastaistungil Londonis.
Delegatsiooni liige Ants Laaneots ütles, et kavatseb Londonis NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt pärida, milline saab olema NATO vastus USA ja Venemaa otsusele lahkuda keskmaa tuumajõudude leppest. „Tahan teada, mida kavatsevad NATO ja Euroopa Liit enesekaitseks Venemaa keskmaarakettide eest ette võtta, kuna Euroopa Liidul endal keskmaaraketid puuduvad,“ märkis Laaneots.
Delegatsiooni liikme Sven Sesteri sõnul on NATO PA peamisi ülesandeid liikmesriikide vaheline koostöö kaitse- ja julgeolekuküsimustes. „Selleks, et viia efektiivselt ellu alliansile püstitatud eesmärke, tuleb liitlasriikide valitsustel viia oma kaitsekulud kokkulepitud kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust. NATO suurendab iga liikmesriigi kindlustunnet ning Eesti toetab jätkuvalt kulude õiglasemat ja ühtlasemat jaotamist operatsioonide toetamisel ja alliansi kohalolekut,“ ütles Sester.
Assamblee komiteed vaatavad üle ja annavad hinnangu erinevatele raportitele.
Julgeoleku tsiviilmõõtme komitees tulevad arutelu alla piiride turvalisus ning põgenikkriisi lahendamine. Veel kõneldakse korruptsioonist ja inimõiguste olukorrast Venemaal ning Ukrainas.
Kaitse- ja julgeolekukomitee arutab Venemaa väljakutsele reageerimist ning tuumaheidutuse ja relvastuskontrolliga seotud küsimusi. Teemaks on atlandiülene kaitse- ja julgeolekualane koostöö ning strateegia uuendamine Iraani suhtes. Samuti vaadatakse üle liitlasvägede ja nende rahvusvaheliste partnerite jõupingutuste toetamine Afganistanis.
Majanduskomitees räägitakse Suurbritannia kaubanduspoliitikast pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust, sealhulgas kaubandussuhetest Euroopa Liidu, USA ja Kanadaga. Komitee raportid puudutavad ka digitaalturge ja küberturvalisust ning Põhja-Makedoonia arengut NATOga liitumisel. Samuti on kõne all rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusus seoses Venemaaga.
Poliitikakomitee teemade ring puudutab alliansi 70. aasta pikkust tegevust ja atlandiüleste suhete olukorda. Esitletavate raportite seas on NATO väljakutsete ja võimaluste analüüs turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks Aafrikas ning julgeoleku dünaamika Pärsia lahe rannikul.
Teadus- ja tehnoloogiakomitee alustab tehnoloogia trendide ja tehisintellektist julgeolekus. Põhiliseks aruteluteemaks on NATO tänapäevases kübermaailmas ning see, kuidas julgeolekut ja kaitset tugevdada.
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas kinnitas kohtumisel Saksa kaitseministri Annegret Kramp-Karrenbaueriga, et Eesti ja Saksamaa on samameelsed riigid ning rõhutas Saksamaa suurt panust meie regiooni turvalisuse tagamisel.
„Eestit ja Saksamaad seovad tugevad ajaloolised sidemed ning väga tihe koostöö tänapäeval. Oleme mõlemad pühendunud liitlased nii NATOs kui ka Euroopa Liidus ja peame tähtsaks mõlema organisatsiooni tulevikku,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Partneritena soovime mõlemad, et meie tuleviku Euroopa oleks turvaline ja siin oleks hea elada.“
Ratas lisas, et Eesti hindab väga Saksamaa tööd Baltimaade julgeoleku tagamisel. „Saksamaa osaleb liitlaste suurendatud kohaloleku raames NATO lahingugrupis Leedus, on üks suurimaid panustajaid Balti õhuturbesse ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse asutajaliige. Teeme koostööd ka ühistel välismissioonidel, mis aitavad tagada julgeolekut üle maailma. Naasin äsja Afganistanist, kus Eesti kaitseväelased tegutsevad koos Saksa üksustega. Meie riigid osalevad ka Mali operatsioonidel,“ ütles peaminister. „Tulevikule mõeldes on meil väga palju sarnaseid huvisid küberkaitse alal ning see on valdkond, kus saaksime veelgi rohkem koos tegutseda.“
Ratas ja Kramp-Karrenbauer rääkisid veel kahe riigi majanduskoostööst, kus suurim arengupotentsiaal on idufirmade koostööl ja innovatsioonil. „Oleme kindlasti huvitatud Saksamaa kogemusest kõrgtehnoloogia valdkonnas ja innovaatilises teadus- arendustegevuses,“ kinnitas peaminister.
Veel puudutasid Ratas ja Kramp-Karrenbauer Eesti tulevast rolli ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmena, kliimaküsimusi ning Saksamaa eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus tuleva aasta teises pooles.
NordenBladet — Riigikogu tänasel täiskogu istungil läbisid esimese lugemise kaks seaduseelnõu, mis tagavad laeval töötavatele inimestele täiendava kaitse.
Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.
Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.
Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.
Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.
ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE).
2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.
2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.
Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.
Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (41 SE) sooviti jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida-Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks. Muudatus tooks seletuskirja kohaselt piirkonda aastas juurde umbes 20 miljonit eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et Ida-Virumaa põlevkivisektor maksab riigile enamiku riigieelarvesse laekuvatest keskkonnatasudest, kuid see ei paranda praegu tervikuna kohalikku elukeskkonda Ida-Virumaal. Eesti põlevkivitööstuse ettevõtted maksavad arvestuslikult keskmiselt 70% kõikidest keskkonnatasudest.
Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE), kes tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Ettepaneku poolt hääletas 51, vastu oli 31 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis seega toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (40 SE) sooviti luua võimalus taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning kes elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Eelnõuga loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusena pikaajalise elaniku elamisloa nõudest. Säilib nõue taotleja viibimiseks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel.
Läbirääkimistel võttis sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), kes kutsus üles eelnõu toetama.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 74, vastu oli üheksa Riigikogu liiget. Ettepanek leidis seega toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Täiskogu tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu:
Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (37 SE) võimaldatakse mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või kes loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
NordenBladet —Riigikogu maaelukomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes viimasel ajal esile kerkinud kalaskandaal ja sellega seotud asjaolud. Komisjoni istungil saadi kinnitus, et kalatoodete ohutuse üle on järjekindel kontroll.
Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul toodi komisjoni istungil välja kalaskandaali põhjustanud tegurid, mis olid listeeriabakteri leiu kohta M. V. Wooli kalatööstuses. Tamme hinnangul läks „lumepall“ veerema seoses oletustest tuleneva seoste otsimise kaudu. „Veendusime koos asjaomaste asutustega, et M. V. Wooli kalatööstusest väljastatud tooted on ohutud ega kahjusta tarbijate tervis,“ ütles Tamm.
Komisjoni istungil tõdeti veelkord, et Veterinaar- ja Toiduamet on leidnud küll listeeriabakteri tootmiskeskkonnast, kuid tehase valmistoodang on pideva kontrolli tulemusena olnud ohutu, mistõttu on see lubatud saata tarbijateni. Komisjoni istungil kinnitasid Veterinaar- ja Toiduameti esindajad, et ettevõtet on kontrollitud ja kontrollitakse järgekindlalt kalatoodete toiduohutusele vastavuse kohta. Viimaste kuude kontrolli tulemused pole näidanud bakterite levikut.
Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas tähtsaks toiduohutusega seotud probleemide avalikku käsitlemist, et tagada tarbijate teadlikkus toiduainete kvaliteedi kohta. „Täielik avalikustamine on toiduohutuse aluseks. Just see on kõige parem meetod, kuidas saavutada tarbijate usaldus,“ ütles Kruuse. Ta ei pidanud õigeks maaeluminister Mart Järviku sekkumist Veterinaar- ja Toiduameti tegevusse seoses esile kerkinud kalaskandaaliga. „Veterinaar- ja Toiduamet on sõltumatu organisatsioon, mille tegevusse sekkumine paneb kahtluse alla toiduohutust jälgiva ametkonna tegevuse. „Ükski minister ei saa seada kahtluse alla rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat,“ märkis Kruuse. „Tulemuseks on usaldusväärsuse kahanemine nii ametkonna tegevuse kui ka meie toiduainetetööstuse toodete kvaliteedi suhtes,“ lisas ta.
Komisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et me kõik seisame eesti puhta toidu eest. Istungil rõhutati, et Veterinaar- ja Toiduameti järjekindel põhjalik tegevus peab tagama toiduohutuse tagamise. Sellest tuleb anda avalikkusele teada põhjendatud informatsiooni kaudu, et vältida faktide mitmeti tõlgendamist.
NordenBladet —Riigikogu juhatus registreeris Mart Võrklaeva Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitas tema asumise keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale.
Riigikogu juhatus kinnitas Riho Breiveli lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asumise õiguskomisjoni liikme kohale ning Rein Suurkase lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.
