NordenBladet —Riigikogu eilsel istungil läbis esimese lugemise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (33 SE), millega soovitakse tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel 1 protsent SKPst, toetades seekaudu laiapõhjalist ühiskonna arengut ning soodustades ettevõtluse suuremat lisandväärtust.
„Teadus ja kõrgharidus. Õpetajate palk, kõrgharidus ja teadus, ütleksin nii, on investeering tulevikku. Ja sarnaselt kaitsekuludega, millega me kõik oleme leppinud, et see on seaduses fikseeritud, väärib ka panustamine teadusesse seaduses äramärkimist 1 protsendiga sisemajanduse koguproduktist aastast 2022,“ ütles Katri Raik (SDE) eelnõu tutvustamisel.
Algatajad põhjendasid, et mahajäämus teadus- ja arendustegevuse rahastamisel pidurdab Eesti liikumist teadmistemahuka majanduse poole. Teadlaste tööturg on rahvusvaheline ning piiratud teadus-ja arendustegevuse rahastamine sunnib Eesti teadlasi lahkuma parema teadus- ja arendustegevuse rahastusega riikidesse.
NordenBladet – Ööl vastu neljapäeva aitasid Narva kordoni piirivalvurid ja Ida prefektuuri politseinikud Kõrgesoo metsast välja 70-aastase marjulise. Sellest, et eakas marjuline vajab abi, sai politsei teada kolmapäeva hilisõhtul mehe tööandjalt, kes helistas Häirekeskuse numbrile 112.
Narva kordoni juht Raivo Metsma rääkis, et 70-aastase mehe kadumisest teatas Häirekeskusesse esmalt tema tööandja.
“Mees helistas tööandjale ja ütles, et on metsa eksinud ega saa seetõttu järgmisel päeval tööle tulla. Samuti teavitas ta sellest oma abikaasat. Õnneks jõudis info meieni enne, kui oli liiga hilja. Suur tänu inimesele, kes abivajajast politseid teavitas,“ sõnas Metsma.
Narva kordoni juht tuletab aga meelde, et sellises olukorras peab esimene kõne olema alati hädaabinumbrile 112. “Siis saame kohe reageerida ja väärtuslikku telefoniakut saab kasutada sihtotstarbeliselt. Sugulastele annab vajaliku info edasi juba politsei,“ sõnas Metsma.
Kuna mees kasutas telefoni, et rääkida tööandja ja naisega, oli aku peaaegu tühi, kuid politseinikud said mehele siiski helistada, et ta võimalik asukoht täpsustada. Abi oli ka sellest, et mees ütles politseinikele telefonitsi, et kuulis signaalrakettide laske, mis andis teda otsivatele politseiametnikele täpsema suuna kätte.
Metsma sõnul olid Kõrgesoos, kus meest otsiti, äärmiselt rasked maastikutingimused. “Ümberringi olid laukad ja sügavad kraavid. Sellisel maastikul nö otseteed ei olegi, sellepärast kutsusime appi ka meie koerajuhid, kes aitasid mehe soost välja, toimetasid ta piirivalvekaatrini ja siis juba koju. Arstiabi ta ei õnneks vajanud,” sõnas Metsma.
“Positiivne oli see, et mehel oli seljas helkurvest, mis lihtsustas tunduvalt tema ülesleidmist – taskulambiga valgustades säras helkurvestiga inimene ka pimedas metsas nagu jõulupuu,“ ütles Raivo Metsma. “Vanahärra juba metsas ööbimiseks, kuid kukkus laukasse ja ta riided said märjaks. Sellistes tingimustes ei ole kahjuks ellujäämise võimalused kuigi suured, kui öösiti on juba oodata ka miinuskraade.”
Kuna tuleval nädalavahetusel meelitavad sügissaadused paljusid inimesi metsa ja rappa, palub politsei suhtuda inimestel korilusega seotud retkedesse väga tõsiselt ja mitte panna oma elu ohtu ämbritäie jõhvika või seente pärast. „Päike loojub juba kella 18.30 õhtul, ööd on juba üsna külmad ja metsa jäämine ööseks, eriti eakatel või terviseprobleemidega inimestel, võib lõppeda traagiliselt,“ toonitab Metsma.
Metsa või rappa minnes:
võtke kaasa täislaetud akuga mobiiltelefon;
riietuge soojalt, vastavalt ilmastikuoludele, eelistades erksaid värve;
võimalusel pange selga helkurvest;
võtke kaasa ka vett, natuke süüa, tikud, taskulamp ja vajalikud ravimid;
ärge jätke metsast või rabast väljumist pimedaks ajaks.
Kui olete metsa või rappa eksinud, helistage kohe 112.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist kodanikupalga asjus ja leidis, et praegu sellist süsteemi Eestis kehtestada ei saa ning otsustas pöördumise tagasi lükata.
Kodanikupalka katsetati aastatel 2017–2018 Soomes, kus 2000 töötut said 560 eurot kuus. See põhisissetulek jäi püsima ka siis, kui osaleja sai mistahes tööd.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et Eesti jälgib kindlasti tähelepanelikult Soome eksperimendi tulemusi ja on valmis tulevikus selle teema üle debateerima. „Praegu aga ei tundu sellise süsteemi rakendamine Eestis mõistlik, kuna puudub rahaline analüüs ja veendumus, et praegust sotsiaalsüsteemi saaks mõne efektiivsemaga asendada,“ sõnas Mölder.
Komisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et kodanikupalga võimaluste üle võib kahtlemata aru pidada, kui selle üheks eesmärgiks on pakkuda inimestele rohkem majanduslikku kindlustunnet. „Praegune sotsiaalsüsteem ei taga küll täielikku turvatunnet, kuid tänane arutelu kodanikupalga üle ei jätnud tunnet, et kodanikupalk seda teeks,“ lisas ta.
Riigikogule laekunud pöördumises tehti ettepanek uurida tingimusteta põhisissetuleku teostatavust ja mõju. Pöördumise autorite hinnangul võiks kodanikupalk olla inimestele majanduslik turvavõrk, mis aitaks kaotada vaesumishirmu, aga ka suurema osa sotsiaaltoetustest.
NordenBladet — Tartu Ülikoolis alustas tööd molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Oma peamistes uurimisteemades on ta keskendunud krooniliste põletikuliste nahahaiguste ning astma tekke ja ägenemisega seotud molekulaarsete mehhanismide kirjeldamisele, et töötada selle põhjal välja tõhusamaid ravimeetodeid. Rebane tõdes, et ravimiarendust ei ole mõtet teha ilma teadmisteta haiguste mehhanismidest ja teadmiseta, kuidas potentsiaalsed ravimikandidaadid rakkudes käituvad.
Bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane selgitas, et kroonilised põletikulised haigused on väga levinud ja nendega kaasnevad suured ravikulud. Osa selliseid haigusi, näiteks allergiline astma, on seoses ühiskonna moderniseerumisega märkimisväärselt sagenenud.
Üks enamlevinud kroonilisi põletikulisi nahahaigusi, mida Ana Rebane koos oma uurimisrühmaga käsitleb, on atoopiline dermatiit. Seda põeb läänemaailmas 10–20% lastest ja kuni 3% täiskasvanutest. „Kui paljud lapsed kasvavad sellest välja, siis täiskasvanueas avalduv atoopiline dermatiit jääb sageli inimest tülitama elu lõpuni,“ rääkis Rebane.
„Nende haiguste jaoks kasutusel olevad ravivõimalused ei ole alati efektiivsed ning võivad põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid ja ravimiresistentsust. Seetõttu on alusuuringud, mis aitavad paremini kirjeldada molekulaarseid protsesse kroonilistes põletikulistes haigustes, ning teadustöö, mis on suunatud uut tüüpi ravimeetodite väljatöötamisele, väga olulised,“ ütles Rebane.
Vastne professor keskendub oma töös geenide avaldumist reguleerivate molekulide, mikroRNA-de funktsioonide uurimisele ning võimalike mikroRNA-põhiste ravimeetodite arendamisele, kasutades selleks kullerpeptiide, millel on võime transportida rakkudesse eri suurusega molekule. Nii huvitab Rebast teadustöös muu hulgas see, kas täiskasvanutel oleks võimalik atoopilisest dermatiidist vabaneda, kui immuunsüsteemi käitumist õnnestuks teaduspõhiselt muuta.
Rebase sõnul on praegu väga huvipakkuv RNA-põhise ravi meetoditega seotud uuringute ja arendustöö uus laine. „Pärast esmast entusiasmi selle sajandi alguses leiti, et seda tüüpi täppisteraapiameetodite arenduses on palju takistusi. Näiteks on keeruline saavutada teraapiliste RNA-de transporti haiguskoldesse ja rakkudesse ilma immuunsüsteemi liigselt aktiveerimata,“ rääkis ta.
Viimasel ajal on teaduslaborid ja väiksed firmad saavutanud siiski mitmete keemiliselt modifitseeritud RNA oligotega suurt edu. Paljud uued ravimikandidaadid on jõudnud kliiniliste katsete etappi ning Ameerika Ühendriikides on kasutusloa saanud ka esimene RNA interferentsil põhinev ravim, mis on mõeldud peamiselt maksas toimiva ensüümi transtüretiini päriliku ületootluse ja sellega seotud amüloidoosi pärssimiseks, aga ka sellega kaasneva polüneuropaatia raviks.
Ana Rebane on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor alates 1. oktoobrist 2019. Tutvu meditsiiniteaduste valdkonna uute professoritega lehel „Kolm küsimust uuele professorile“.
NordenBladet — Eelmisel nädalalavalikustatud Balti teaduskoostöö programmi taotlusvooru tulemustega määrati toetus seitsmele teadusprojektile kogusummas kuus miljonit eurot. Taotlusi esitati väga erinevates teadusvaldkondades ja konkurents oli erakordselt tihe.
Rahastuse saanud projektid kestavad kolm kuni neli aastat ja neis tegeletakse teemadega, mis sageli nõuavad mitme valdkonna teadlaste koostööd. Näiteks ühendatakse ühes toetuse saanud projektidest meditsiini ja informaatika (tehisintellekti) võimalused, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Mitu toetuse saanud projekti tegelevad keskkonnamõjude ja kliimamuutuste temaatikaga. Näiteks töötatakse välja metoodika, kuidas mulla mikrobioomi abil hinnata erineva maakasutuse keskkonnamõjusid kliimamuutuste tingimustes. Teises projektis püütakse leida keskkonnasõbralikke lahendusi ja tehnoloogiaid, mis arvestavad Läänemere rannikuala eripärasid ning mis aitaks hinnata ranna seisukorda ning rannikuehituste riske. Samuti uuritakse uute, biotoormel (puidul) põhinevate materjalide rakendusvõimalusi seal, kus seni on kasutatud pigem fossiilset päritolu plaste (nt autotööstuses, pinnakatete ja pakendite koostises). Väga aktuaalne valdkond on hetkel taastuvenergia – üks projektidest on suunatud muuhulgas kodumajapidamistes kasutatavate väikese võimsusega akupõhiste energiasalvestite arendamisele. Omaette projekt keskendub pärimuslike paikadega seotud protsessidele Eesti, Läti, Leedu ja Norra maapiirkondades. Kõik kolm Balti riiki ja Norra osalevad ka uuringus, milles analüüsitakse akadeemiliste tekstide kirjutamise kultuurilisi erinevusi.
“Balti teaduskoostöö programm loob Norra, Eesti, Läti ja Leedu teadlastele tingimused paremaks koostööks ning aitab kaasa uute koostööpartnerite leidmisele. Usume, et kaudselt on programmi mõju laiemgi ning see suurendab ka Balti teadlaste mõjukust üleeuroopalises koostöös, sh osalust Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa Horisont,” sõnas Norra Teadusnõukogu vanemnõunik Birgit Jacobsen. “Ootused Balti teaduskoostöö programmile on kõrged. Nüüd, mil esimene taotlusvoor on lõppenud ja rahastuse saanud projektid välja valitud, jääme suure põnevusega ootama nende elluviimist,” lisas Jacobsen.
„Balti teaduskoostöö programm on eriline selle poolest, et tingimuseks on koostöö Balti riikide ja Põhjamaade vahel. Nagu taotluste suur hulk ja teemade mitmekesisus näitas, on meie teadlastel palju häid ideid, mida oma naabritega koostöös arendada. Rahastuse saanud projektid on erinevatest teadusvaldkondadest, kuid tegelevad kõik väga eluliste ja päevakavaliste teemadega. Eesti Teadusagentuuril oli au ja rõõm olla esimene korraldaja ning loodame, et Balti riikide teaduskoostöö kogub ainult hoogu juurde. Paljud väga head taotlused jäid suure konkurentsi tõttu sel korral toetustest ilma, kuid julgustame teadlasi esitama oma ideid järgmistesse, Läti ja Leedu taotlusvoorudesse,” ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Balti teaduskoostöö programm on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatav programm Balti riikide ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) teaduskoostöö soodustamiseks. Programmi kogumaht on koos Eesti, Läti ja Leedu riigipoolse kaasrahastusega 22 miljonit eurot. Kokku on kolm taotlusvooru, millest esimese korraldas Eesti ning teine ja kolmas on avanemas järgmise aasta jaanuaris ja veebruaris vastavalt Lätis ja Leedus.
Äsja lõppenud taotlusvoorus laekus kokku 130 taotlust. Neist 46% esitasid teadlased Tartu ülikoolist, 32% Tallinna Tehnikaülikoolist, 6% Eesti Maaülikoolist, 6% Tallinna Ülikoolist ning ülejäänud 10% teistest teadusasutustest.
Kokku taotleti programmist toetust üle 114 miljoni euro. Eesti vooru kogueelarve on 6 miljonit eurot.
Kõige enam taotlusi esitati loodusteaduste valdkonnas (26%), järgnesid arsti- ja terviseteadused (23%), sotsiaalteadused (19%) ning tehnika ja tehnoloogia (19%). Kõige rohkem taotlusi oli suunatud ressursside säästlikumale kasutamisele (58 taotlust), järgnesid keskkonnasõbralikud lahendused (56 taotlust) ning terviseteemalised taotlused (55).
Taotlusi hindasid väliseksperdid ja rahvusvaheline, tunnustatud teadlastest koosnev programmi juhtkomisjon ning lõpliku rahastamisotsuse langetas programmioperaator Haridus- ja Teadusministeerium.
