Reede, august 8, 2025

EESTI UUDISED

E- Eesti nõukogu: Isejuhtivad sõidukid ootavad seadusemuudatust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —E- Eesti nõukogu sai viimasel istungil ülevaate isejuhtivate sõidukite hetkeseisust ja perspektiivist. Arutelul jõuti tõdemusele, et kui isejuhtivate sõidukite testimine Eesti avalikel teedel on küll juba seadustatud ja toimib, siis laiema õigusruumi kohaldamiseks on vajalik ära oodata kratiseaduse jõustumine.

Riigikantselei juurde loodud tehisintellekti ekspertidest koosneva rühma poolt välja töötamisel oleva nn krati seaduse põhiline eesmärk on võimaldada kasutada tehisintellekte erinevates valdkondades, ent mis paralleelselt tehisintellekti kasutamise kõrval kaitseks ka inimest.

„Eesti teedel on seadusega reguleeritud küll isesõitvate autode testimine, kuid keeruliseks läheb asi siis, kui me proovime ühildada seadusandluse ja isesõitva auto juhi ning viia nad koos linnaliiklusesse,“ ütles E-Eesti nõukogu tööd juhtinud peaminister Jüri Ratas.

Ta lisas, et tehisintellekti pideva arengu ja selle tulekuga meie igapäevaellu tekib vajadus luua seaduslik raam, mis ühest küljest reguleeriks tehisintellekti kasutamist, ent teisalt kaitseks ka inimest. „Kehtiva seaduse järgi vastutab oma tegevuse eest liikluses sõiduki juht,“ kirjeldab Ratas ning lisab, et reguleerimata on vastutus aga isejuhtiva auto otsuste eest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asub lähiajal ette valmistama uut transpordi arengukava, kuhu lisatakse ka isejuhtivate autode temaatika. Nn krati seaduse eelnõuga, kuhu on isejuhtivaid sõidukeid puudutav regulatsioon samuti lisatud, tuleb justiitsministeerium välja järgmise aasta keskpaigas.

Veel said nõukogu liikmed Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu asedirektori Tõnu Esko vahendusel ülevaate personaalmeditsiini ja geeniinfo hetkeseisust ning tulevikusuundadest.

Ühe teemana arutati sisendi andmist infoühiskonna arengukava koostamisse. Infoühiskonna arengukava saadetakse heaks kiitmiseks valitsusse järgmise aasta veebruaris ning enne seda tutvustatakse seda ka E-Eesti nõukogule. Arengukava plaanitakse vastu võtta 2020. aasta lõpuks.

E- Eesti nõukogu juhib Eesti infoühiskonna ja e-riigi arengut, asutab vajadusel ekspertkomisjone ja töörühmi ning tellib analüüse IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) -poliitika valdkonnas. Nõukogu esimees on peaminister Jüri Ratas, lisaks kuuluvad nõukogusse teised infoühiskonna arenguga seotud ministrid, eksperdid ja IKT-sektori esindajad. Nõukogu tööd korraldab riigikantselei strateegiabüroo.

Lisaks:

  • Isejuhtivate sõidukite ajastu algus. Ekspertrühma lõppraport (PDF)

 

Avafoto: Isejuhtiva auto demonstratsioon 14. oktoobril TalTech ülikoolilinnakus. (Riigikantselei)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Sotsiaalkomisjon: perearstinduse probleemid tuleb kiiremas korras lahendada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus perearstinduse olukorra ja probleemidega ning võimalike lahenduskäikudega.

Eestis töötab praegu 743 perearsti ja on 786 perearstinimistut. Neist 79 nimistus on alla 1200 isiku, mis on nimistu alumine piirmäär. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et kellelegi ei ole saladuseks esmatasandi arstiabi probleemid maapiirkondades. „Arstide seas ei ole suurt motivatsiooni tööd teha väljaspool Tallinna või Tartut ja eriti teravalt torkab huvipuudus silma just nooremate arstide hulgas. Seega tuleks väljaspool Tallinna ja Tartut töötavaid perearste motiveerida läbi rahaliste vahendite, seahulgas nii praegu töötavaid kui ka sinna tööle suunduvaid perearste.“

„Samuti on murekohaks Tallinna linna eripära, kus on samal ajal nii suuri nimistuid kui ka väikeseid ja perearstid kolivad väiksematest piirkondadest üldse ära,“ lisas Mölder.

Tema sõnul oleks kohalikel omavalitsustel palju teha noorte julgustamisel oma nimistuid avama. Samuti võiks tulevikus perearsti ja nimistu lahti siduda ning kokku siduda äriühingu ja nimistu. Ehk perearst ei saaks enam oma nimistuga ettevõttest lahkuda. „Lahenduste otsimist ei ole mingit mõtet kusagile kaugusse lükata ja kui süsteem ise paika ei lähe, tulebki riigil ja omavalitsustel hoogu anda,“ sõnas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et esmatasandi arstiabis on oluline koostöö ja seda nii sotsiaalvaldkonna kui ka tervishoiu vahel. „Rõõmustav oli täna Haigekassa esindajalt kuulda, et kauaoodatud probleemile hooldekodudes töötavate õdede ja nende rahastuse küsimuses on lahendus leitud ja lootus on, et juba 1. jaanuarist hakkab Haigekassa ka seda teenust teatud tingimustel rahastama.“

Küti sõnul teeb head meelt, et muredele lahenduste otsimisega tegeletakse aktiivselt ja Sotsiaalministeeriumis on valmimas eelnõu, mis viib sisse muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. “Kindlasti hoiab sotsiaalkomisjon selles valdkonnas toimuvatel tegevustel ja lahenduste otsimistel ka edaspidi silma peal,“ ütles Kütt.

Perearstinduse probleeme aitasid sotsiaalkomisjonil lahata Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haigekassa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Ratas: Ülemkogu eesistujal on oluline roll Euroopa ühtsuse looja ja hoidjana

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas arutas Eestit külastava tulevase Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga Euroopa ees seisvaid olulisi küsimusi.

Peaminister Jüri Ratase sõnul raamistab Euroopa Liidu liikmesriikide lähiaastate tööd üheskoos kokku lepitud strateegiline tegevuskava. „See püstitab suured küsimused, millele peame kõikide liikmesriikidega ühiselt vastuseid leidma. Nendeks on eurooplaste turvalisus ja heaolu, kliima- ja keskkond, majanduskasv ning euroopalike väärtuste kaitsmine kogu maailmas. See tähendab, et järgnevatel aastatel keskendume eelkõige sellele, mis on tähtis meie inimeste jaoks,“ sõnas peaminister. Samuti nimetas Ratas ühe suure väljakutsena näiteks Brexitit.

Ratas pidas väga oluliseks ühtsust ja tugevat koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. „Ülemkogu eesistujal on oluline roll Euroopa ühtsuse looja ja hoidjana,“ lausus peaminister.

Lähiaja olulisemaid ülesandeid on Ratase sõnul ka Euroopa Liidu tulevase pikaajalises eelarves kokkuleppimine. „Eelarvekava näitab, millisena soovime näha ühist tulevikku. Euroopa Liit peab järgmises eelarves toetama reforme ja investeeringuid tulevikku, aga ka tavapärast ühispoliitikat teaduse, siseturu, ühtekuuluvuse ja põllumajanduse küsimustes,“ sõnas peaminister.

Ratase sõnul määravad tulevikku aina enam kliimaküsimused. Euroopa Liit on kliimaküsimuste eestkõneleja kogu maailmas. „Eesti on liitunud riikidega, kes toetavad Euroopa Liidus aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamist. Meie jaoks on kliimaneutraalsus proovikivi energeetika sektorile. Põhjalikku muutust tähendab see aga kogu Euroopas. Peame olema valmis tegelema ka keeruliste küsimustega ning mõtlema kliimapöörde tegemisel ka sotsiaalsele õiglusele,“ lausus Ratas.

Peaminister märkis veel, et Eestile on Euroopa Liidus väga oluline ühenduse konkurentsivõime ja infoühiskonna areng. „See aitab heaolul jõuda kõigi inimesteni. Seepärast on meil vaja rohkem tähelepanu pöörata tõhusale ja järjest arenevale siseturule ning minema edasi sellest, mis sai kaks aastat tagasi Tallinna digitippkohtumisel kokku lepitud,“ ütles Ratas.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

HOMME algab neli päeva vältav Tallinn Fashion Week 2019

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Homme, 16.oktoobri õhtul algab seitsmeteistkümnes Tallinn Fashion Weeki moenädal, mis meelitab moerahva neljaks päevaks Kultuurikatlasse ning toob 16.-19. oktoobril lavale Eesti moedisaini silmapaistvamate tegijate loomingu. Moenädala avapäev kulmineerub suurejoonelise Kuldnõela galaga, mille raames antakse üle tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad.

Kell 18 avab moenädala kolme disaineri, Agne Talu-Vürmeri, Kalle Aasamäe ja Vilve Unt´i loomingut esitlev moeetendus.

Avaetendusele järgneb kell 20 Kuldnõela gala, mille raames jõuab publiku ette kodumaise moekunsti tipp. Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viimase viie aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele. Kuldnõela auhinnale on tänavu nomineeritud Iris Janvier, Kirill Safonov ja Tanel Veenre.

Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks sähvatuseks meie moetaevas. Hõbenõela nominentideks on Gita Siimpoeg, Eve Hanson ja Kersti Pohlak.

Kuldnõela žürii koosseisu kuuluvad: Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeajakirjanik), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor, lapsehoolduspuhkusel), Filippo Caroti (moefotograaf), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor) ja Aljona Eesmaa (veebilehe Portail peatoimetaja).

Kuldnõel on sepistatud rauast ja nõelasilma osa on kaetud kullaga, Hõbenõel on sepistatud ja poleeritud terasest. Kuldnõela ja Hõbenõela autoriks on Jaanus Valt.

Sotsiaalkomisjon sai ülevaate järgmise aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonna kuludest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus tänasel istungil järgmise aasta riigieelarve Sotsiaalministeeriumi valitsemisala osaga. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et sotsiaalvaldkonna kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 9,5 protsenti. Kaks kolmandiku sellest võtavad enda alla pensionide ja ravikindlustuse kasv.

Uuest eelarvest on Mölderi sõnul esile tõstmist väärt täiendava raha eraldamine vähiuuringutele ja isa vanemapuhkusele ning puuetega laste toetused. „Vähktõve ennetuseks ja sõeluuringuteks on ette nähtud ligi 1,16 miljonit eurot, millest miljoni moodustab täiendav raha,“ ütles Mölder.

Ta lisas, et järgmise aasta 1. juulist jõustub isa täiendav vanemahüvitis. „Selle saamise õigus on isal, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem. Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Selle kuludeks on eelarvesse prognoositud 7,6 miljonit eurot, täpne summa selgub aasta lõpus,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et kahjuks ei leia eelarve midagi omastehooldajate murede lahendamiseks ja pensioni baasosa tõus on vaid 7 eurot, mis tema sõnul kindlasti ei vasta valimiste eel lubatule ja inimeste poolt oodatule.

„Tõsi, puudega laste toetusteks on 2020. aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit rohkem kui tänavu, kuid see otsus toetusi tõsta langetati juba Riigikogu eelmise koosseisu poolt ja sedagi vaatamata valitsuse mittetoetavale seisukohale. Eestis elab ligi 13 000 puudega last, kelle elu ja kelle vanemate elu selle toetuse tõttu veidigi paraneb,“ rääkis Kütt. Tema sõnul on hea ka see, et lisaks suunatakse Euroopa Sotsiaalfondi tulemusreservist raske ja sügava puudega laste tugiteenuste tegevuste jätkamiseks 2021-2023. aastal 8,05 miljonit eurot.

Järgmise aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonda puudutavat osa tutvustasid sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...479480481...735Page 480 of 735