Neljapäev, august 21, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riik peab kaitsealuse liigi elupaiga leiust maaomanikke teavitama

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — 2019. aastal märkis Keskkonnaamet keskkonnaregistrisse kanakulli elupaiga, kuid ei teavitanud sellest kinnistuomanikku, kelle maalt elupaik leiti. 2020. aastal esitas maaomanik Keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha osalist lageraiet samal kinnistul. Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, kuivõrd kanakull, kelle elupaik kinnistul oli tuvastatud, on liigina ohualdis ning lageraie olemus ja elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad.

Kaebaja vaidlustas metsateatiste registreerimata jätmise. Keskkonnaamet vaiet ei rahuldanud ja kinnistuomanik pöördus kohtusse. Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul oli Keskkonnaamet teinud mh menetlusvea kaebaja ärakuulamisel.

Päev enne metsateatiste registreerimisest keeldumist teavitas Keskkonnameti esindaja telefonikõnes kaebajat, et tema kinnistul on kanakulli elupaik ja et sellest tulenevalt jäävad metsateatised registreerimata. Riigikohtu hinnangul ei jätnud see kaebajale mõistlikku ajaakent piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja jaoks oli kanakulli elupaik tema kinnistul uudiseks.

Kolleegiumi sõnul ei ole välistatud, et õigeaegne elupaigast teavitamine oleks hoidnud ära vaidluse selle üle, kas ja millal on kanakull väidetavaid pesapuid kasutanud ja seega kas lageraie peaks olema lubatav. Kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine toimusid kaebaja selja taga, oli Riigikohtu hinnangul kaebajal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud.

Riigikohus sedastas, et maaomanike teavitamine on oluline. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik.

Menetlusvigadest hoolimata nõustus Riigikohus lõppastmes eelnevate kohtuastmetega, et metsateatiste registreerimata jätmine oli õiguspärane. Riigikohtu hinnangul poleks kaebaja ärakuulamine muutnud otsust.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Eesti Olümpiakomitee 100. aastapäev algas sinimustvalge heiskamisega Toompeal

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — 100 tegevusaasta täitumist tähistav Eesti Olümpiakomitee tähistas tähtsa päeva algust lipuheiskamisega Pika Hermanni torni.

Pika Hermanni tornis assisteerisid lipuheiskamist kahekordne olümpiavõitja ja Riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi, taasiseseisvunud Eesti esimene medalist Indrek Sei ning Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Eesti lipp heisati pidulikult kell 9.02.

Seejärel kinkis Riigikogu esimees Lauri Hussar Toompea lossi valges saalis toimunud tseremoonial EOK-le varem Pika Hermanni tornis lehvinud lipu. „Eesti lipu heiskamine ja hümni kõlamine olümpiamängude autasustamise tseremoonial on olnud läbi aegade väga suur tunnustus Eesti riigile. Tänane sinimustvalge heiskamine EOK osalusel Pikka Hermanni torni on omakorda sümboolse tähtsusega, et tähistada Eesti Olümpiakomitee sajandat sünnipäeva. Mul on au anda teile üle Pika Hermanni tornis lehvinud meile nii kallis sinimustvalge lipp, et tunnustada ja avaldada tänu Eesti sportlastele, treeneritele ning toetajatele,“ ütles Riigikogu esimees.

Tornilipu üleandmise tseremoonial osales ka Riigikogu kultuurikomisjoni liige ning ettevõtjate ja kultuuriorganisatsioonide koostöö toetusrühma esimees Kadri Tali.

Eesti Olümpiakomitee on 8. detsembril 1923 asutatud organisatsioon, mis tegeleb tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega, väärtustades ausa mängu reegleid. Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit. EOK liikmeteks on Eesti spordialaliidud, spordiühendused, maakondlikud spordiliidud ning Olümpiaharta alusel valitud füüsilised isikud.

Samuti vastutab Eesti Olümpiakomitee rahvuskoondise lähetamise eest olümpiamängudele. Kokku on Eesti ja Eestist pärit sportlased suve-ja taliolümpiamängudel võitnud 81 medalit (27 kulda, 23 hõbedat, 31 pronksi).

 

 

Eesti: Kaitsevägi sai juurde 82 reservohvitseri

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Täna toimus Tartus Kaitseväe Akadeemias reservohvitseri baaskursuse lõputseremoonia, kus akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus andis 82 reservohvitserile üle lõputunnistused ning lipniku auastmed.

„Täna te saate staatuse, mida te kannate elu lõpuni ning mida ei saa pärandada. See staatus toob kaasa väga palju kohustusi ning vastutuse viia lahingusse kõige ägedam vara, mis Eesti riigil on – Eesti sõdurid,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus aktusel peetud kõnes. „Need nädalad, mis te Võrus õppides veetsite, annavad teile piisava enesekindluse. Tänane ei ole lõpp, vaid see on alles algus. Te lähete tagasi enda üksusesse, kus saate oma rühma või meeskonna, kes eeldab teilt otsuste tegemist ning nende ellu viimist. Ärge jääge iial kõhklema, sest informatsiooni ei ole kunagi piisavalt, kuid teile on antud põhilised käitumismudelid, kuidas asi tegelikult lõpuni viia.“

Lipnik on kaitseväe reservohvitseri esimene auaste ning selle omandamiseks läbisid erinevate üksuste ajateenijad Kaitseväe Akadeemias kuuest moodulist koosneva seitsmenädalase reservohvitseride baaskursuse, mille eesmärk on valmistada ette rühmataseme reservohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule sõjaaja ametikohtadel teenimiseks.

„Sel aastal suurendasime kursusel praktiliste soorituste mahtu ning lisasime õppekavale juurde linnalahingu õppe,“ ütles Kaitseväe Akadeemia reservohvitseride suuna ülem-õpetaja kapten Henri Hendrikson, kiites aspirantide keskmisest kõrgemat õpivõimet, tunnustades õppurite suutlikkust viia juba peale nädalast väljaõpet läbi asjalikke rühma koosseisus rünnakuid hoonestatud alal. „Samuti koostöös diviisilt toetuseks saadud rühmaülematega saime kursuse jooksul oluliselt rohkem panna rõhku tagasisidestamisele ja juhtide kasvatustööle,“ lisas kapten Hendrikson.

Reservohvitseri baaskursuse õppekava läbimisel omandab kursuslane kesktaseme pädevused rühma kaitsvates, pealetungivates ja kaasnevates tegevustes ning kursuse läbimine on eeldus erialaõppele asumiseks ja sõjaaja rühmaülema või kompaniiülema abi ametikoha ülesannete täitmiseks.

Kursuse ülem kapten Hendrikson jagas värsketele reservohvitseridele edaspidiseks ka soovitusi: „Teie poole vaadatakse, kui valitseb ebakindlus. Te ei tea alati, mida tegema peab, aga teile on antud kogemuste pagas, et otsused oleksid parima võimaliku tulemiga. Tehke otsus, mille pärast ei pea häbi tundma ning hoidke oma meeskonda hästi, siis nad järgnevad teile kõikjale.“

Täna lipniku auastme pälvinud reservohvitserid on määratud nii 1. ja 2. jalaväebrigaadi kui ka teiste kaitseväe üksuste sõjaaja koosseisu ning nad jätkavad enda teenistust esmalt erialakursusel ja seejärel allüksuse kursusel vastavates struktuuriüksustes.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust.

Kaljulaid: kuni Euroopa kaitsekulutusi ei suurenda, on NATO tulevik ebakindel

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Washingtonis toimuval NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) transatlantilisel foorumil osaleva NATO PA Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidi sõnul kõlas foorumil eelkõige USA esindajatelt tugevalt sõnum, et kaitsekulutuste osas sõlmitud varasemate kokkulepete mittetäitmine eeskätt Euroopa liitlaste poolt on väga tõsine probleem, eriti arvestades järgmise aasta presidendivalimistega USAs.

Kaljulaidi sõnul viitasid mitmed USA esindajad vabariiklaste tõenäolise presidendikandidaadi Donald Trumpi pikaajalisele seisukohale ja kriitikale eelkõige Euroopa liitlaste aadressil. “Asjaolu, et siiamaani ei ole kõik NATO riigid suutnud tagada kaitsekulutuste taset kaks protsenti SKPst, on tõsine väljakutse. Seda enam, et NATO riigid on andnud olulisel määral lahingutehnikat ja ka moona Ukrainale – selle asendamine aga läheb raskelt. Venemaa on olnud sõjatööstuse käivitamisel lääneriikidest edukam. Euroopa ja ka Eesti peab neid hoiatusi NATO tuleviku suhtes võtma surmtõsiselt,“ ütles ta.

Kaljulaidi sõnul võimaldab varasemate rahastuskokkulepete mittetäitmine seada kahtluse alla USA võetud kohustused liitlaste ees kuni NATO artikkel viie kohustusteni välja. “USA poliitikutel, kes on varasemalt võetud liitlaskohustuste suhtes skeptilisemad, on väga lihtne osutada Euroopa liitlaste madalatele kaitsekulutustele ja küsida – miks peaks USA kaitsma liitlasi, kes kokkuleppeid ja lubadusi ei täida,” selgitas Kaljulaid.

NATO PA Eesti delegatsiooni liige Jüri Ratas rõhutas samuti, kui oluline on panustada vähemalt kaks protsenti SKPst kaitsekuludesse, kuigi nentis, et paljud seda jätkuvalt ei tee. Samuti tõi ta esile vajaduse tegutseda koos ja veel tugevamalt, et Venemaal ei tuleks mõttessegi ühtki NATO riiki tulevikus rünnata, ning märkis, et Ukraina toetamist tuleb jätkata, laskmata tekkida sõjaväsimusel.

USAs esmaspäevast kolmapäevani kestval NATO PA transatlantilisel foorumil arutavad poliitikakujundajad ning välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad Atlandi-üleseid suhteid ja koostöö tugevdamist nii Vilniuse tippkohtumise järel kui ka tuleval aastal peetava Washingtoni tippkohtumise eel.

Üritusel räägitakse Venemaa algatatud sõjast Ukrainas, sealhulgas Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõjust riigi majandusele ja sõja mõjudest Venemaale laiemalt. Arutelude keskmes on Ukraina toetamine, sealhulgas riigile sõjalise abi andmine ning Ukraina majanduse ja sõjajärgse ülesehituse toetamine. Samuti arutatakse foorumil Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni osalusel Rootsi tulevast rolli alliansis ning arenguid Lähis-Idas ja Aasias.

 

Eesti: Erikomisjon arutab koduteenuste korraldust

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet „Koduteenuste korraldus“.

2023. aastal käivitatud hooldereformiga soovib riik parandada muu hulgas koduteenuse kättesaadavust. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul leidis Riigikontroll aruande käigus, et auditeeritud omavalitsustes koduteenuse kättesaadavusega seaduses nõutud tasemel praegu tõsist probleemi ei ole – ametlikku menetlusse jõudnud juhtudel oli auditeeritud omavalitsustes koduteenust pakutud ja abita ei ole inimesed jäänud.

Samas toodi aruandes välja, et on mitmeid riskikohti, mis vajavad tähelepanu. Näiteks on abivajaduse hindamise metoodika omavalitsuste (KOV) võrdluses erinev, mistõttu ei ole täit kindlust, et kõiki vajadusi alati märgatakse või reageeritakse neile sarnaste asjaolude juures sarnaselt. Reinsalu sõnul tõid KOVid välja, et inimeste vajadused on pidevas muutumises ja üha sagedamini ollakse küsimuse ees, kas peaks pakkuma enamat kui seaduses kirjeldatud miinimum. „Teenuse arendamist pidasid tulevikku vaatavalt oluliseks kõik auditeeritud kohalikud omavalitused,“ lisas ta.

Nimetatud aruandes käsitleti, kas ja mida saaksid omavalitsused teha koduteenuse korraldamisel teisiti, et kindlustada teenuse osutamiseks ja arendamiseks eraldatud avaliku raha eest teenuse hea kättesaadavus.

Erikomisjoni istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ning nõunik Mailiis Kaljula, Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi, Tartu abilinnapea Mihkel Lees, Saaremaa abivallavanem Riina Allik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning auditijuht Tambet Drell.

 

 

 

1...383940...735Page 39 of 735