Reede, august 22, 2025

EESTI UUDISED

Mihkelson USAs: toetus Ukrainale peab kestma kuni võiduni

NordenBladet — Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on koos oma Läti kolleegi Rihards Kolsiga visiidil USAs, kus toimuvatel kohtumistel keskendutakse Ukraina toetuse hoidmisele ja selge võidustrateegia kujundamisele; Mihkelsoni sõnul on USA senaatorite ja esindajatekoja liikmete arvamus oluline, sest ainult Kongress saab teha Ukraina jätkuva toetamise rahastamise otsuseid.

Mihkelsoni sõnul on Eesti nagu ka Läti ja Leedu ühed aktiivsemad Ukraina toetajad, kes panustavad palju ka enda kaitsesse. „Kinnitame kohtumistel enda pühendumust nii heade suhete hoidmisele ja arendamisele USAga, liitlaskohustuste jätkuvale täitmisele kui ka Ukraina edasisele toetamisele. Muu hulgas kutsume kasutama Ukraina toetuseks Venemaa arestitud varasid,“ ütles ta ja lisas, et Ukraina vajab toetust nii kaua, kuni on sõja võitnud.

Täna esineb Mihkelson kõnega Balti riikide, Ukraina ja Iisraeli toetuseks korraldataval üritusel, kus osalevad USA senaatorid ja esindajatekoja liikmed, aga ka USA välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad ning saatkondade, Välisministeeriumi, mõttekodade ja huvigruppide esindajad.

Mihkelsonil ja Kolsil on täna plaanis eraldi kohtumised ka esindajatekoja liikmete Chip Roy ja Don Baconi ning mõttekoja Meridian esindajatega. Eile olid neil kohtumised Välisministeeriumis, Ameerika Juudi Komitees ning mitmes mõttekojas. Lisaks kohtusid väliskomisjonide juhid USA endise suursaadikuga NATO juures Kurt Volkeriga. Kõigi kohtumiste fookuses oli sõjaväsimuse narratiivi peletamine ja Ukraina selge võidustrateegia kujundamine.

 

 

Eesti: Erikomisjon arutab riigipiiri ehitamist

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada Eesti riigipiiri ehitust.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on värskelt koostatud Siseministeeriumi piiriehituse siseauditi järeldustes välja toodud, et valitsuse otsuste, eraldatud vahendite ning tegevuste ajakava võrdluses ei selgu üheselt, mis tähtajaks peab mis ulatuses olema idapiir välja ehitatud ja millised objektid kuuluvad idapiiri projekti koosseisu. „Vajalik on selgus kogu piiriehituse projekti ulatuse osas, see on eelduseks projekti ajalise jaotuse ja täiendavate vahendite vajaduse hindamise osas,“ rõhutas Reinsalu.

Erikomisjoni istungile on kutsutud Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ning siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

 

 

Antibiootikumiresistentsus pole enam homne mure

NordenBladet – 28. novembril toimus Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) eestvedamisel mikroobide antibiootikumiresistentsuse teemaline infopäev. Kokkusaamise eesmärgiks oli suurendada üldist teadlikkust antibiootikumiresistentsusest ja selle ohtudest ning koostöös erinevate valdkondade esindajatega võimestada arutelu selle ohjamise võimaluste üle.

Bakterite antibiootikumiresistentsus on kogu maailmas aastaid kasvanud ning omandanud tänaseks pandeemia mõõtmed. Praeguseks on see üleilmselt viie peamise surmapõhjuse hulgas, põhjustades igal aastal ligikaudu 0,7 miljonit surmajuhtumit. 2050. aastaks prognoositakse surmade arvu tõusu isegi 10 miljonini aastas. Juba praegu on antimikroobse resistentsusega seotud tervishoiukulud Euroopa Liidus ligi kaks miljardit eurot aastas.

“Resistentsete bakterite levik ei ole ainult ühe kitsa valdkonna küsimus. See mõjutab tervishoidu, põllumajandust, keskkonda ja paljusid teisi valdkondi,” ütles infopäeva avasõnades regionaalminister Madis Kallas. “Oluline on, et kõik osapooled oleksid ühes infoväljas ja tegevusruumis – saaksid ja jagaksid teavet, kogemusi ja parimaid praktikaid ning teeks koostööd lahenduste leidmiseks.”

Kokkusaamiselt jäi läbivalt kõlama vajadus teha koordineeritumat koostööd valdkondade vahel, sest resistentsuse leviku vähendamine ei ole vaid ühe sektori kätes. Lisaks tuli kordavalt esile vajadus leida viise keskkonnaekspertide senisest suuremaks kaasamiseks.

„Loomatervise valdkonnal on juba toimiv antimikroobse resistentsuse vähendamise tegevuskava ning Terviseameti kinnitusel rahvatervise valdkonnas seda koostatakse. Valdkondi ühendav AMRITA teadusprojekt oli hea näide ühe tervise põhimõttest lähtuvale koostööle loomatervise, inimtervise ja keskkonna ekspertide vahel,“ sõnas infopäeva peakorraldaja Imbi Nurmoja LABRISest.

Infopäeval leiti, et jätkuvalt on oluline teavitada inimesi (sealhulgas loomaomanikke), et antibiootikumid ei ravi viirushaigusi ning juhul, kui antibiootikumid on määratud, tuleb ravikuur alati lõpuni teha. Kindlasti ei tohi kasutada kellelegi teisele määratud ravimeid ning aegunud ja järelejäänud ravimid tuleb viia apteeki või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, kus neid tasuta vastu võetakse.

Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson, Eesti Maaülikooli kaasprofessor Piret Kalmus ning Põllumajandus- ja Toiduameti, Terviseameti, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, LABRISe ja Eesti Laborimeditsiini Ühingu esindajad.

Infopäeva korraldas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigiasutus. Keskusesse on koondunud toidu- ja söödaohutuse ning loomatervise valdkonna laboriteenused, riskihinnangute andmine ja riikliku referentlaboratooriumi volituste täitmine.

Eesti: Diviisi staabi- ja sidepataljon tähistas 105. sünnipäeva

NordenBladet — Diviisi staabi- ja sidepataljon tähistas täna Paides väeosa 105. aastapäeva piduliku rivistusega, millest võtsid osa ka nii nooremallohvitseride kursuse kui autojuhtide erialakursuse lõpetanud ajateenijad kui nende lähedased.

„Läbitud kursused on olnud rasked ning pakkunud teile piisavalt väljakutseid, andmaks teile parima ettevalmistuse edasiseks teenistuseks. Alates tänasest te ei vastuta enam ainult enda eest, vaid ka enda meeskonna eesmärkide saavutamise eest ning muidugi ka selle eest, et nad oleks õigel ajal õiges kohas,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Veiko Raaper.

Nooremallohvitseride erialakursuse eksam ehk lõpurännak toimus 21.-23. novembril ja see oli kursuse kõige suuremaid väljakutseid pakkunud osa õppuritele, kus kontrolliti omandatud teadmisi ja oskusi. Lõpurännakule järgnes allohvitseriks ristimise tseremoonia Padise kloostris, millest võttis osa üle 50 autojuhi erialakursuse läbinud sõduri diviisi staabi- ja sidepataljonist.

Septembris alanud kursuse jooksul omandasid ajateenistust läbivad ja tegevväelasest õppurid diviisi staabi- ja sidepataljonist, logistikapataljonist, brigaadi õhutõrjepataljonist, küberväejuhatusest ja toetuse väejuhatuse varustuspataljonist instruktoritele vajalikke juhtimise ja pedagoogilisi erialateadmisi. Suvise kutse jaoülematest saavad järgmise aasta alguses ajateenistust alustavate sõdurite esimesed juhendajad.

Staabi- ja sidepataljoni sünnipäevaks loetakse 21. novembrit 1918, kui veidi alla nädala pärast Eesti kaitseväe loomist rajati staabi toetuseks ja sidetööde tarbeks lahinguväljal inseneripataljon ja selle juurde Tallinna traadita telegraafijaam. Esialgu tegutses niinimetatud sädetelegraaf inseneripataljoni koosseisus, 1924. aastast koondati sidealad sidepataljoni alla. Pataljon taasloodi 29. oktoobril 1993.

Staabi- ja sidepataljon kuulub kaitseväe diviisi koosseisu ülesandega korraldada kaitseväe juhtimistoetust ja selle väljaõpet.

Eesti: Väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitis suureneb järgmisest aastast

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks ravikindlustuse seaduse muudatuse, mille kohaselt hüvitatakse lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale alates järgmise aasta 1. juulist haigus- ja hoolduspäevi tema sissetuleku või vanemahüvitise, mitte miinimumpalga alusel.

Reformierakondlasest riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on tähtis, et haige lapsega koju jäädes tunneksid vanemad end kindlalt ega kaotaks majanduslikult.

„Seni on lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi läinud vanemale makstud haigus- ja hooldushüvitist alampalga järgi. Paljudele peredele tähendab see sissetuleku märgatavat vähenemist ajal, mil vanem on haigestunud või hoolitseb haige lapse eest,“ ütles Pillak. Lisades, et eriti haavatavad on sellise olukorra tõttu üksikvanemad.

Pillak selgitas, et 2024. aasta 1. juulist hakkavad lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi läinud vanemad saama haigus- ja hooldushüvitist kas oma tegelikult sissetulekult või saadud vanemahüvitise alusel, sõltuvalt sellest, kumb on pere jaoks soodsam. Ta tõi välja, et kõnealune muudatus lahendab olulise kitsaskoha ca 11 tuhande lapsevanema jaoks.

“Tänu sellele muudatusele saavad vanemad vajadusel rahuliku südamega koju jääda ja oma laste eest hoolitseda. Mul on hea meel, et Riigikogu selle heaks kiitis. Vaatamata sellele, et EKRE saadikud tegid kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks,” sõnas Pillak.

Ühtlasi märkis ta, et EKRE ja Isamaa püüdsid tänasel ööistungil selle eelnõu vastuvõtmist kogu hingest takistada ja lõpuks hääletas opositsioon peredele kasuliku muudatuse vastu.

Avafoto: Unsplash