NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjon leiab, et strateegiline kommunikatsioon ja võitlus Venemaa desinformatsiooni ja propagandaga on oluline osa Eesti laiast riigikaitsest ning psühholoogilise kaitse tähtsust ei tohi alahinnata.

Riigikaitsekomisjon sai tänasel istungil ülevaate digitehnoloogia arenguga seotud riskidest, NATO strateegilise kommunikatsiooni arengutest, Eesti-vastasest vaenulikust mõjutustegevusest ja selle tõrjumisest. Komisjon leidis, et Vene inforuumi ja eriti sotsiaalmeedia kasutamine relvana avatud ja demokraatlike ühiskondade vastu on saavutanud taseme ja ulatuse, mis nõuab lääneliitlastelt kiireid ja otsustavaid vastusamme selle mõju minimeerimiseks.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul tuleb endale teadvustada, et Venemaa käsitleb küber- ja infosõda ühe mündi kahe poolena. „Meil tuleb enesekaitseks järjepidevalt ja avalikult paljastada, mis on Venemaa strateegilised eesmärgid ning nende saavutamise meetodid ja vahendid,“ ütles ta.

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas märkis, et Venemaa infooperatsioonide arv lähiajal ainult suureneb.

Riigikaitsekomisjonis teema tõstatanud komisjoni liikme Peeter Tali sõnul on iga järgnev konflikt maailmas näidanud, et võitlus kandub üha enam füüsiliselt sõjatandrilt infoväljale. Lisaks konventsionaalsele sõjapidamise võimekusele panustab Eesti tema sõnul koos liitlastega järjest enam infovõitlusesse, et olla vastu neile, kelle moraal ei käi kokku lääne demokraatiaga ja kelle eesmärgiks on põhiseaduslikel väärtustel seisva ühiskonna lõhestamine.

„Putini režiimi kolm peamist sihtmärki vabas maailmas on sõnavabadus, demokraatlik ühiskonnakorraldus ja õigusriik,“ ütles Tali. „Vene eriteenistused üritavad strateegilisel tasemel üles leida praod rahvusvahelistes organisatsioonides ning lõhkuda need ületamatuteks kuristikeks. Operatiiv-taktikalisel tasemel püüab Kreml külvata usaldamatust valitsussektori ja kodanike vahel või vaenu erinevate sotsiaalsete rühmade vahel.“

Riigikaitsekomisjoni arutelus peeti oluliseks sõja vältimiseks ja tugeva demokraatia hoidmiseks võimalikult laia hulga inimeste kaasamist ühiskonna arengusse, meediavabaduse tagamist, vaenuliku propaganda tuvastamist ja selle ümber lükkamist. Uueks väljakutseks on komisjoni liikmete sõnul tehisintellekt ja selle väärkasutuse mõju neutraliseerimine.

Komisjonis juhiti tähelepanu, et Venemaa rünnak Ukraina vastu on õpetanud, et kui iga ühiskonnagrupp ja inimene panustab võitlusesse, on võimalik agressorile vastu seista. Infosõjas on määrav ühiskonna vastupanu tervikuna, sealhulgas oskus tunda ära ja mitte lasta end eksitada vastase propagandavaledest, märkis komisjon.

Komisjoni liikmed olid seisukohal, et strateegiline kommunikatsioon ning võitlus Venemaa desinformatsiooni ja propagandaga on oluline osa Eesti laiast riigikaitsest ning psühholoogilise kaitse tähtsust ei tohi alahinnata. Ajaloost leiab väga palju vastasseise ja sõdu, mille võitjaks on osutunud narratiiv ehk suur lugu, märkisid nad, pidades vajalikuks strateegilise kommunikatsiooni valdkonna tugevdamist. Komisjon jätkab teema käsitlemist tuleval aastal.

Riigikaitsekomisjoni tänasel istungil esinesid ettekandega valitsuskommunikatsiooni direktor Rasmus Ruuda ja Riias asuva NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsikeskuse asedirektor Einar Linn.

NordenBladet — Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsis Riigikogu infotunnis siseminister Lauri Läänemetsalt peaministri ülesannetes, kuidas juhtus nii, et valitsus viib ellu ühe erakonna ja ühtlasi kõige kallima lubaduse ehk maksuküüru kaotamise, kuid täitmata jääb kõigi erakondade ühine lubadus – õpetajate palga tõstmine.

Siseminister peaministri ülesannetes ütles küsimusele vastates, et arvestades riigieelarve olukorda ja vajadust seda parandada, pole 2024. aastal võimalust suuremaks õpetajate palga tõusuks, kuivõrd selleks on vaja katteallikaid. Ta kinnitas samas, et õpetajate palka saab tõsta 2025., 2026. ja 2027. aastal. „Katteallikate osas me oleme kokku leppinud, et me neid maksumuudatusi ja kõiki muid asju hakkame siin lähiajal valitsuses vaatama,“ lausus Läänemets.

Ministri sõnul on haridus kogu majanduskasvu alus ja selleks, et ühiskond oleks jõukam, on vaja oskusi ja teadmisi, mis tulevad haridussüsteemist. „Kui me räägime 2025.–2026. aasta eelarvest, siis minu arvates me võiks õpetajatega kokku leppida,“ sõnas siseminister ja viitas, et palgatõusu kokkuleppimine kollektiivlepingus oleks väga hea mõte. Läänemets lisas, et valitsusel on kohustus streik ära hoida ja õpetajatega tuleb uuesti läbirääkimistesse minna.

Läänemets lisas, et küsimus pole ainult selles, et õpetajate palk peab vastama nende töökoormusele, vaid küsimus on selles, milline on Eesti tulevik. „Mida paremad õpetajad meil haridussüsteemis on, seda kindlam ja parem on Eesti majanduse ja Eesti tulevik,“ sõnas siseminister. Ta nentis, et kuivõrd erakondade ühine lubadus on tõsta õpetajate palk 120 protsendini Eesti keskmisest, siis peab see palk arusaadavalt tõusma rohkem kui keskmine palk.

Siseminister osutas, et riigieelarves on kavandatud maksumuudatused, mis samuti inimeste toimetulekut mõjutavad. Ta juhtis tähelepanu alampalga tõstmisele, mis tema sõnul aitab vähendada vaesust ja tõsta ka nende inimeste sissetulekut, kes saavad 1000-, 1200- või 1400-eurost palka. Seeder märkis, et inimeste sissetulekut mõjutavad vastukaaluks ja hulga enam käibemaksu, aktsiiside ja tulumaksu tõus, perehüvitiste vähendamine, tulumaksuvabastuse kaotamine alates pere teisest lapsest ja eluruumi intresside kompenseerimise kaotamine ning selle kõrval ka inflatsioon ja hinnatõus.

Läänemets kommenteeris, et sotsiaaldemokraatide nägemuses oleks ideaalne maksusüsteem n-ö normaalne astmelise tulumaksu süsteem, mis maksaks küll riigile mitusada miljonit eurot. Tema hinnangul tehakse maksuküüru kaotamisega esimene samm astmelise tulumaksu süsteemi tulekuks.

Siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes vastas veel Aleksandr Tšaplõgini küsimusele säästupoliitika, Varro Vooglaiu küsimusele Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohta keelata meeleavaldus Tartus, Anti Poolametsa küsimusele Ukraina ajateenistusealiste isikute, Tõnis Lukase küsimusele õpetajate palkade ning samuti Tõnis Lukase küsimusele agressorriikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmise kohta.

Justiitsminister Kalle Laanet vastas Tanel Kiige küsimusele usaldushääletuste kaskaadi, Riina Solmani küsimusele kohtumenetluse, Tõnis Lukase küsimusele valimisõiguse ja Andres Metsoja küsimusele elektrikatkestusega seotud kahjude hüvitamise kohta. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vastas Rain Epleri küsimusele Eesti konkurentsivõime, Tõnis Lukase küsimusele sisserände ja Andres Metsoja küsimusele taristu pika plaani kohta.