NordenBladet —

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 15. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE).

Eelnõuga kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Täpsemalt sätestatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu vastavast määrusest tulenev võimalus ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks. Määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.

Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid.

Nimetatud projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.

Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Väliskomisjoni 15. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (360 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Hanah Lahe ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Reili Rand ning  nimetada delegatsiooni asendusliikmeks ka Tõnis Lukas.

Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu 2023. aasta 25. mai otsusega moodustati Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon koosseisus: delegatsiooni juht Liisa-Ly Pakosta, liikmed  Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliikmed Ants Frosch ja Hanah Lahe.

Väliskomisjoni käesoleva aasta 15. jaanuari istungil arutati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut arvata Hanah Lahe ENPA delegatsiooni koosseisust välja kuni 2024.aasta kevadistungjärgu lõpuni. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas ettepaneku nimetada delegatsiooni koosseisu Reili Rand ja Isamaa fraktsiooni ettepanek on nimetada delegatsiooni koosseisu Tõnis Lukas. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

NordenBladet — Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on alanud aasta üks suurimaid väljakutseid üleminek ühtsele eesti koolile, samuti peab uus aasta tooma tema sõnul plaani Eesti majandusele.

Hussar ütles ETV eetris olnud uusaastatervituses, et eelmise aasta suurim lootus kahjuks ei täitunud – Ukraina ja Venemaa sõjale ei tulnud lõppu. „Me saame vaid loota, et äsja alanud aasta toob rahu Ukraina võidu näol või siis tingimustel, mille on sõnastanud president Zelenskõi. Kuni see ei ole juhtunud, kõnnib sõja vari ka meie kõrval,“ ütles ta.

Tema sõnul vaatab realistlik julgeolekupoliitika meile vastu riigi rahakotist – Eesti ostab relvi ja laskemoona, sest ainus viis sõda ära hoida on selleks valmistuda. „Meie naabrus on ajalooline paratamatus ning ehkki rahvusel ja kultuuril ei olegi hinda, tuleb riigikaitse eest maksta ühiskonnale esitatavate arvete alusel,“ ütles ta ning kinnitas, et me saame hakkama ning Eesti on tänu ühistele pingutustele ja liitlaste panusele tugevam kui kunagi varem.

Uue aasta suurimaid väljakutseid on Hussari sõnul aga seotud Eesti põhiseaduse preambulis sõnastatud eesmärgiga keele ja kultuuri kestmisest. „Eestlased on tänapäevane rahvus ning me suudame lõpuks teha seda, mida iga endast lugupidav Euroopa rahvas on ammu teinud – haridussüsteem muudetakse tervikuna riigikeelseks. Koolikeele reformi reaalne algus saab olema alanud aasta üks märgilisi samme. Selle astumine võtab aastaid, selle kõiki tulemusi hakkame nägema aastakümnete pärast,“ rääkis ta.

Riigikogu esimees märkis, et ühtsele eesti koolile üleminek aitab purustada ka illusiooni, justkui paikneks füüsiliselt üksteise kõrval elavad inimesed kultuuriliselt eri planeetidel. Tema sõnul on see olnud viimaste aastakümnete üks suuremaid silmamoondusi Eestis. „Niisamuti on Eesti poliitikas hoitud kunstlikult elus arusaama, justkui oleks olemas mitu erinevat Eestit, mis tiirlevad suletud orbiitidel, kohtudes pigem harva, ega suuda ka kohtudes jääda viisakalt eriarvamusele. Meil on ainult üks Eesti ja tema hoidmine on meie kõigi kohustus,“ lausus ta.

Hussar tõi esile, et kevadel täitub Eestil 20 aastat Euroopa Liidu liikmena ning lisaks toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised, mille üks keskne teema saab olema keskkond ja energeetika. „Loodan, et see lähtub teaduslikust arusaamast, hindab adekvaatselt meie ühe kiiremini soojeneva planeedi olukorda ja pakub ka lahendusi tuleviku tarvis,“ ütles ta.

Samuti peab uus aasta tooma tema sõnul plaani Eesti majandusele, mis annab ettevõtjatele vabaduse ja võimaluse läbi lüüa. „Eesti majandus on sama tugev, kui tugev on meie ettevõtja, kui atraktiivne on ettevõtluskeskkond ning kui kiiresti viib meid edasi innovatsioon. Eesti majanduse heast käekäigust sõltume me lõpuks kõik,“ ütles Riigikogu esimees.