Riigikogu juhatus võttis menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate palgatõusu rahastamise kohta” eelnõu (361 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks 2024. aastaks vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu kompromissettepanekule. Samuti viia läbi haridustöötajate kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised järgmise kolme aasta palgakokkuleppe üle ja sõlmida kollektiivleping Eesti Haridustöötajate Liiduga ning töötada kiiresti välja tõhusad meetmed haridustöötajate töötasu ja töökoormuse kaasajastamiseks ning piisava õpetajate järelkasvu tagamiseks, et tagada kvaliteetse hariduse jätkusuutlikus Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
NordenBladet — Riigikogus toimub kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk“.
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof toob oma kõnes välja, et meie koolivõrk on tasakaalust väljas ja koolivõrgu korrastamine paratamatu. Ta toonitab, et selleks tuleb leida Eestile sobiv mudel, näiteks kogukonnamajad hõrealadel. Veel keskendub Pikhof oma kõnes koolitöö kaasajastamise ning koolide ja omavalitsuste vahelise koostöö vajalikkusele, samuti juhib ta tähelepanu hariduslõhe süvenemisele.
Istungil teevad ettekande Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur.
Riigikogu liikmed võivad igale ettekandjale esitada kaks küsimust. Pärast ettekandeid toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.
NordenBladet — Peaminister selgitas Riigikogu infotunnis, et Venemaa kodanikelt valimisõiguse ära võtmine võtab aega, sest selleks on vaja muuta põhiseadust.
Peaminister Kaja Kallas sõnas vastates Riigikogu liikme Riina Solmani küsimusele Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääletusõiguse äravõtmise viibimise kohta, et koalitsiooni eesmärk oli nimetatud inimeste valimisõigus peatada kiiresti, ilma põhiseadust muutmata, et agressorriikide kodanikud ei saaks siin hääletada, kuniks Ukrainas kestab täiemahuline sõda.
Juriidiliselt oli algselt pakutud lahendus Kallase sõnul analoogne sellele, kuidas on peatatud vangide valimisõigus. „See oleks nii-öelda kiire lahendus, mis jõuaks jõustuda enne seda, kui kohalikud omavalitsuste valimised 2025. aastal on. Nüüd nii president kui ka õiguskantsler ütlevad, et seda ei ole võimalik teha ilma põhiseadust muutmata,“ selgitas Kallas.
„Mis meie järgmine samm on? Justiitsministeerium teeb uue analüüsi, uue variandi, kuidas saab seda teha põhiseadust muutes. Võib-olla tõepoolest siin Riigikogus on sellele ülekaalukas toetus. Põhiseadust teatavasti me saame muuta kas väga suure häälteenamusega või kahes järjestikuses koosseisus,“ märkis Kallas.
Infotunnis osalesid lisaks peaministrile ka haridus-ja teadusminister Kristina Kallas ning kaitseminister Hanno Pevkur.
Peaminister vastas Riigikogu liikmete küsimustele valitsuse otsuste, Pronkssõduri, õpetajate palkade, õpetajate streigi, majanduse konkurentsivõime, olukorra kohta Eesti vabariigis ja Rail Balticu kohta. Haridusminister vastas küsimustele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta ja Eesti hariduse küsimuste kohta. Kaitseminister vastas küsimustele ohuhinnangute ja kaitseplaneerimise kooskõla ning idapiiri kaitsmise kohta.
NordenBladet — Riigikogu tuumaenergeetika toetusrühm korraldab täna kell 10 Riigikogu konverentsisaalis seminari tuumaenergeetika arenguvõimalustest Eestis, arutelu saab jälgida otseülekandes.
“Tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu suhtes peab Riigikogu sel aastal seisukoha kujundama. Arutelu selle võimaluse üle peab olema avatud, põhjalik ja faktipõhine ning antud seminari eesmärgiks ongi luua esimene võimalus saada detailsemat informatsiooni eelmise aasta lõpus avaldatud tuumaenergia kasutuselevõtu raporti kohta ja pidada tuumaenergia teemal ka esimesi arutelusid erakondade esindajate vahel,” ütles toetusrühma esimees Mario Kadastik.
Seminari algul esinevad ettekandega Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) esindaja Anna Hajduk Bradford ja riikliku tuumaenergia töörühma koordinaator Reelika Runnel, kes tutvustab eelmise aasta detsembris avaldatud raportit tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalustest Eestis.
Kohaliku omavalitsuse vaadet võimalikule tuumajaamale kirjeldab Viru-Nigula vallavolikogu esimees Ainar Sepnik ning võimaliku arendaja vaadet Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets. Samuti saab sõna Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Madis Vasser.
Pärast ettekandeid toimub parlamendierakondade esindajate debatt tuumaenergia võimalikkusest ja sobilikkusest Eestis. Debatil osalevad Mario Kadastik (Reformierakond), Toomas Uibo (Eesti 200), Priit Lomp (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Laats (Keskerakond), Rain Epler (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) ja Riina Solman (Isamaa).
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil munitsipaalkoolide pidamiseks antava toetuse eraldamist.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on oluline teada, millistest õigusaktidest lähtudes on Rahandusministeerium näinud võimalust, et haridus- ja teadusminister saab käskkirjaga suurendada 2024. aasta riigieelarve seaduses konkreetse summana ja sihtotstarbeliselt üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suurust. „Ajapuudus ei saa olla asjakohane põhjus, et rikkuda eelarveseadust,“ nentis Reinsalu.
Erikomisjoni istungile on kutsutud riigikontrolör Janar Holm, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ning analüütikud Anneli Ratnik, Merike Väljako ja Kairit Eha, personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa, regionaalminister Madis Kallas, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Andrus Jõgi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ning nõunik Angela Saksing ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri
