Eesti: Riigikogu võttis vastu omastehooldajate koormust vähendava seaduse

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Vastu võeti valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.

Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.

Päeva- ja nädalahoiuteenust saab kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.

Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.

Seaduse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu (496 SE), millega muudetakse paindlikumaks ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning vastavalt vajadusele uuendada teenuse sisu ja mahtu.

Samuti viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Menetlusest langes välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE), millega sooviti moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest probleemkomisjon, mille ülesanne oleks olnud kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I), Mart Helme (EKRE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 47 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget ning sellega langes eelnõu menetlusest välja.

 

 

NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee saabus Eestisse visiidile

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Visiidi fookuses on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjud nii Venemaa ühiskonnale ja majandusele kui ka Eesti majandusele ja julgeolekule. Kohtumistel räägitakse lähemalt ka olukorrast lahinguväljal, Ukraina jätkuvast toetamisest ning julgeoleku tagamisest Läänemere piirkonnas. Lisaks arutatakse kohtumistel Eesti ja NATO küberkaitsevõimekust ja -prioriteete.

Komitee esindajad kohtuvad täna Riigikogus NATO PA Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidi ja liikmetega ning osalevad kogu päeva kestvatel aruteludel Riigikogu konverentsisaalis. Ukraina toetamisest ja Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamisest räägivad saadikutele riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning sanktsioonide mõjust Venemaa majandusele kõneleb põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. Aruteludes osalevad ka Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitseliidu ja Sihtasutuse CR14 esindajad.

Neljapäeval kohtub delegatsioon Riigikogu liikme Andres Sutiga, kes räägib koroonakriisi ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjudest Eesti majandusele. Samuti kohtutakse NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajatega. Reedel külastavad saadikud kaitseväe linnakut Tapal.

NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee delegatsiooni kuulub ligi 20 parlamendisaadikut NATO riikidest ja Ukrainast.

Avafoto: NATO Parlamentaarse Assamblee majandus- ja julgeolekukomitee kohtumised Riigikogus. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

 

 

Korruptsioonivastane erikomisjon arutab Nordica tegevust avalikul istungil

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Nordicat ei ole tänaseks erastatud, ettevõtte kahjum on suur ning 1. novembrist lõpeb riikliku lennuettevõtte Nordica koostöö SASiga, mille järel jäävad veel mitmed lennukid rakenduseta.

„Niisuguses seisus riikliku ettevõtte juhtimisel ja erastamisel on oluline jätkuvalt teada rakendatavatest huvide konflikti vältimise meetmetest. Seda enam, et ASi Nordic Aviation Group endiste juhtide üle algatati erikontrolli raporti põhjal kriminaalmenetlus, et selgitada välja, kas lepingu sõlmimisega on tehtud ettevõttele kahju,“ tõi esimees esile.

Kovalenko-Kõlvart lisas, et riigi peaprokurör kommenteeris erikomisjoni 7. oktoobri istungil, et Nordica juhtimisel ei kasutatud avalikke vahendeid säästlikult, samuti on ettevõttel esitamata majandusaasta aruanne. „Nordica juhtatus esitab 15. oktoobriks edasise tegevuskava ning komisjon peab oluliseks enne seda saada ülevaade Kliimaministeeriumi ootustest tegevuskava suhtes, et tegevuskava avalikustamisel oleks võimalik neid võrrelda,“ sõnas ta.

Avalikule istungile on kutsutud taristuminister Vladimir Svet ja Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.

 

Balti Assamblee kirjandusauhinna laureaat on Rein Raud

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) auhinna kirjanduse kategoorias sai romaani „Katkurong“ eest Eesti kirjanik ja luuletaja Rein Raud.

Rein Raua „Katkurong“ ilmus 2023. aastal ja jutustab 20. sajandi alguses toimuva filmilikult hoogsa loo velsker Jakob Sarapikust, kes saadetakse likvideerima Mandžuurias möllanud katkuepideemia tagajärgi ning töötab hiljem Tallinna Keskvanglas. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov avaldas head meelt selle üle, et oma eelmise romaaniga mullugi BA kirjandusauhinnale kandideerinud Raual õnnestus tänavu preemia koju tuua. „Eelmine Eesti päritolu BA kirjandusauhinna laureaat Kai Aareleid on öelnud, et Jaan Krossi järgses eesti kirjanduses on vähe Rein Rauaga võrreldavaid romaanikirjanikke, kes valdaksid ühesuguse meisterlikkusega karakteriloomet, loo punumise oskust ja selget ning samas kujundlikku keelt – rääkimata iga lause taga kumavast eruditsioonist. On väga hea meel juhatada Rein Raua radadele ka Läti ja Leedu inimesi,“ sõnas ta.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Läti filmirežissöör Dāvis Sīmanis, kelle tänavune film „Maria vaikus“ kujutas saatuslikke ajaloolisi sündmusi Baltimaade ajaloos ning pälvis tunnustust ka Berliini filmifestivalil. Teadusauhinna pälvis Leedu teadlane Limas Kupčinskas väljapaistva panuse eest seedimist ja maksa puudutavate haiguste uurimisse ja ravi innovatsiooni.

Eesti nominent kunstiauhinnale oli maalikunstnik Kristi Kongi ning teadusauhinna nominent oli taas Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia BA 43. istungjärgu ajal, 18. oktoobril Vilniuses. Žüriisse (pildil, Foto: Balti Assamblee) kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Vano Allsalu, Karl Martin Sinijärv, Ragne Kõuts Klemm, Donata Mitaitė, Ramutė Rachlevičiūtė, Valdemaras Razumas, Ieva Kolmane, Edīte Tišheizere ja Valdis Muktupāvels.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

Avafoto: raamat “Katkurong” Rein Raud

Õigusemõistmise nädal (30.sept – 06.okt): mida peaks teadma tööõigusest?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet —30. septembrist 6. oktoobrini toimuva õigusemõistmise nädala keskmes on tänavu tööõigus. Kohtunikud külastavad koole ja jagavad sotsiaalmeedias teadmisi tööõigusest, toimuvad õigusteemalised ekskursioonid ning vaadata saab töövaidluse teemalise kohtuistungi veebiülekannet.

Õigusemõistmise nädal on Eesti kohtute iga-aastane ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua. Tänavu tähistatakse seda juba kaheteistkümnendat korda.

Selle aasta keskseks teemaks on tööõigus ja kohtunike sellekohased suunised. Näiteks räägivad kohtunikud sotsiaalmeedias nädala jooksul jagatavates lühivideotes, kas proovitöö eest võib küsida tasu, mis on punased lipud töölepingus, mis hetkest on inimene ametlikult tööle võtud, miks ümbrikupalk pole hea ja mis on töökius.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku Vahur-Peeter Liini sõnul on tööõiguse teadmised olulised, sest tööõigus puudutab väga paljusid. „Enamus meist millalgi töötab. Tööõigus on mõeldud töötaja kaitseks. Kui Sa aga enda õigusi ei tea, võid jääda kaitseta,“ rääkis Liin.

Projekti „Tosin kohtunikku kooli“ egiidi all külastavad kohtunikud koole Väike-Maarjast pealinnani ja Raplast Pärnuni. Juttu tuleb nii tööst ja selle proovikividest kui ka sellest, mida peaks teadma koolilõpetaja, et peatses tööelus kohtuvaidlusi vältida. Lisaks füüsilistele koolitundidele saavad õpilased üle Eesti osa võtta ka Tagasi Kooli veebitunnist „Mis on peamised lõksud, kuhu tööle minnes võid langeda“, kus kohtunik Liina Naaber-Kivisoo räägib näidete varal tööõigusest ja annab praktilisi soovitusi.

Riigikohtu esimees Villu Kõve peab väga oluliseks, et kohtunikud käiksid koolides ja kohtuksid õpilastega. „Kohtunikena on meie ülesanne mitte ainult kohtuasjade lahendamine, vaid uue põlvkonna kasvatamine, et ka tulevikus jätkuks õiglane õigusemõistmine ja jaguks inimesi, kes valivad karjääri õigussüsteemis,“ ütles Kõve. „Kohtunike ja noorte kohtumised on kui sild oleviku ja tuleviku vahel, mis aitab kindlustada jätkusuutlikku õigusemõistmist,“ lisas ta.

Kõik huvilised on oodatud registreeruma kohtuistungi veebiülekande jälgimisele, kus arutluse alla tulev vaidlus puudutab ühelt poolt töötaja nõuet seoses saamata jäänud töötasu, päevarahade ja puhkusehüvitisega ning teisalt tööandja kahjunõuet töövahendi kahjustamise eest.

Teisipäeva ja neljapäeva õhtul saab Tartus osaleda ekskursioonil „Õigusekultuuri radadel“. Rännaku viib läbi õigusajaloolane ja Riigikohtu andmekaitsespetsialist-arhivaar Toomas Anepaio, alguspunkt on omaaegse Riigikohtu hoone juures Vanemuise 35. Kuigi kohtade arv on piiratud, siis esmaspäeva hommikuse seisuga on vabu kohti veel mõlemale ekskursioonile registreerumiseks.

Avafoto: Unsplash

 

1...343536...756Page 35 of 756