Kolmapäev, juuni 18, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu liikmed esitasid eelnõu rahvusooper Estonia juurdeehituse eriplaneeringu algatamiseks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu Rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma liikmed esitasid täna Riigikogu menetlusse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitselased piirangud, mis välistavad rahvusooper Estonia juurdeehituse.

Toetusrühma esimehe Siim Kallase hinnangul on riigi eriplaneeringu algatamine üks võimalus nende takistuste ületamiseks. „Vähemalt sada aastat on Eesti ühiskonnas arutatud ja kurdetud tõelise ooperiteatri puudumise üle, kuid pole tehtud ühtki otsust Estonia juurdeehituse ega uue ooperiteatri ehitamise alustamiseks. Samuti pole kehtestatud ühtegi vastavat planeeringut,“ ütles Kallas.

„Ooperikultuuri olemasolu on kahtlematult meie rahvuslik väärtus. Eriplaneeringu algatamise ettepanekuga antakse täitevvõimule täiendav poliitiline tugi ja see peaks kiirendama protsessi, mille lõpptulemuseks on rahvusooperi vajalik juurdeehitus,“ sõnas Kallas. Ta rõhutas, et eriplaneeringu algatamise otsus peab sisaldama põhjendusi, mis määratlevad rahvusvaheliste huvide kaitstuse ja maailmapärandi nimekirja kantud muinsuskaitseala säilitamise eesmärgid.

Riigikogus moodustatud ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. XV Riigikogus on moodustatud 86 toetusrühma.

 

Eesti: Erikomisjon arutab õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet „Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus“.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on arutelu eesmärgiks saada teada, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on olemas õige ja täpne teave õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse ning ainepädevuse kohta. Aruande kokkuvõte ütleb, et õpetajate teadmiste ja oskuste tase mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti, kuid Riigikontrolli hinnangul jääb Eesti õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele riiklikust eesmärgist kaugemale, kui ametlik statistika näitab.

Andmeanalüüs näitas, et paljudel loodus- ja täppisteaduste ainete õpetajatel ainealane ja -didaktiline ettevalmistus puudub. Reinsalu ütles, et professionaalsete õpetajate nappuse probleem on seega suurem, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavuse statistikast paistab. „Aja- ja asjakohaste õpetajapoliitika otsuste tegemiseks on vajalik saada usaldusväärseid andmeid,“ lisas ta.

Erikomisjoni istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld, Eesti Keemiaõpetajate Liidu juhatuse liikmed Miia Rannikmäe ja Erkki Tempel, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liikmed Külli Relve ja Marje Loide, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esimees Hele Kiisel, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, Tallinna Ülikooli loodusteaduste didaktika professor Priit Reiska, Tallinna Ülikooli füüsika ja füüsika didaktika lektor Erkki Soika, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Triin Jõeleht ja Riina Saaremägi.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

 

Soome: Süsteemihaldurid jätkavad EstLink 2 rikkekoha otsinguid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eesti ja Soome elektrisüsteemi haldurid Elering ja Fingrid jätkavad riikidevahelise elektriühenduse EstLink 2 rikkekoha otsinguid.
Reede jooksul rikkekohta välja selgitada ei õnnestunud. Tööd jätkuvad ka nädalavahetusel.

Kui selgub rikke põhjus ja selle likvideerimise aeg, teavitavad süsteemihaldurid sellest kiire turuteate ehk UMM-i vahendusel elektribörsi NordPool UMM-ide lehel.

Reede õhtul uuendatud UMM-i rikke kohta näeb siin: https://umm.nordpoolgroup.com/#/messages/5c32c249-7d74-44f1-809b-d4ad14c0eca7/4

Eesti elektrisüsteem töötab tõrgeteta. Varustuskindlusele ohtu ei ole.

 

 

Balti riikide spiikrid külastavad ühiselt Kanadat ja USAd

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed Lauri Hussar, Daiga Mieriņa ja Viktorija Cmilyte-Nielsen sõidavad ühisvisiidile Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et arutada julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja riikide koostööd.

Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb laupäeval Torontos suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud festivalil PostEstDocs, kus näidatakse filme, mis jutustavad 1944. aastal Kanadasse põgenenud eestlaste lugusid. Samuti kohtub ta Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liikmete ning KESKUSe projektijuhi Ellen Valteriga, kelle juhtimisel rajatakse tuleva aasta kevadeks Toronto kesklinna Eesti pärandit tutvustav ja innovatsiooni edendav Eesti keskus.

Pühapäeval asetab Hussar koos Hamiltoni luteri koguduse esindajatega pärja Eestist põgenenute mälestuskivile ning külastab Hamiltoni Eesti kooli, mis õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele eesti keelt ja kultuuri, et hoida alal eesti kogukonda ja hoida Eestiga sidet.

Balti riikide parlamentide spiikrite ühisvisiit algab esmaspäeval Ottawas, kus nad kohtuvad Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergus’i ning Põhja- ja Baltimaade sõprusgrupi liikmetega. Kohtumistel arutatakse arenguid Läänemere piirkonnas, NATO laienemist, Ukraina toetamist ja olukorda Lähis-Idas.

Seejärel sõidavad Balti riikide parlamentide esimehed USAsse, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga, et arutada koostööd, Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamist, abi andmist Ukrainale ning Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehituseks. Parlamentide esimehed kohtuvad Washingtonis ka senati väliskomisjoni juhi Benjamin Cardini, esindajatekoja endise spiikri Nancy Pelosi ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.

 

 

Eesti: Tallinnas toimus sõjatehnoloogiate konverents EstMil.Tech 2024

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Täna, 25. jaanuaril lõppes Tallinnas TalTechi peahoones Kaitseväe Akadeemia, kaitseministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös korraldatud sõjatehnoloogiate konverents, mille fookuses oli sõjatehnoloogiate väljakutsed väikeriikide kontekstis.

„Interdistsiplinaarsus arenduse etapis ja uudsete lahenduste kiire integratsioon on edu saavutamisel olulisteks teguriteks,“ ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis konverentsi avakõnes. Samuti julgustas hr Karis teadlasi ja kaitsetööstust kõrgemat ambitsioonitaset seadma.

Sõjatehnoloogiate konverentsi üheks peaesinejaks oli endine Saksa armee maaväe ülem ning NATO Brunssumis paikneva ühendväejuhatuse ülem kindral reservis Jörg Vollmer, kes keskendus enda ettekandes sõjalise tehisintellekti rollile tuleviku sõjapidamises.

Konverentsi teine peaesineja, Fraunhoferi kommunikatsiooni, infotöötluse ja ergonoomikainstituudi ning Bonni Ülikooli teadur professor Wolfgang Koch, arutles enda ettekandes aga sõjalise tehisintellekti arendamise õppetundide ja väljakutsete üle.

Lisaks tehisintellekti juhtivteemadele tulid kahepäevasel konverentsil arutlusele ühendoperatsioonide ja elektroonilise sõjapidamise väljakutsed, võimalikud mudelid koostööks väiksemate kaitsetööstustega ning diskuteeriti teadus- ja arendustegevuse rahastamise üle.

Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus rõhutas enda tuleviku sõjapidamise ettekandes süsteemide ühilduvuse, standardiseerituse ja kasutajasõbralikkuse osatähtsust.

Sõjatehnoloogiate konverentsi ettekannetes ja paneelides võtsid sõna kaitseväelased ja teadlased Kaitseväe Akadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist, Bonni Ülikoolist, Londoni King’s College’ist, Varssavi Tehnikaülikoolist, Royal United Services Institute’ist ning Fraunhoferi kommunikatsiooni, infotöötluse ja ergonoomikainstituudist. Samuti eksperdid Ukraina sõjatandrilt ja NATO innovatsioonifondist ning kaitsetööstuse ettevõtetest.

Konverentsil osales üle 320 huvilise 19 erinevast riigist. Osalejate seas olid esindajad erinevate riikide kaitsevägedest, kaitseministeeriumitest ja kaitsetööstusest ning julgeolekueksperdid NATOst, EL organisatsioonidest ja sõjatehnoloogiate arendamisega tegelevatest teadusasutustest.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...313233...734Page 32 of 734