Neljapäev, august 21, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Majanduskomisjon saatis väärismetallitoodete müümist lihtsustava eelnõu suurde saali

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eelnõuga kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp toonitas, et oma aja ära elanud reeglid tuleb ära muuta. „Peame silmas pidama, et ettevõtjate halduskoormuse leevendamine ei tuleks tarbija õiguste kaitse arvelt. Tarbijakaitse on seaduse kehtimise 20 aasta jooksul siiski astunud tubli sammu edasi ning pole enam põhjust keelata näiteks kelli ja kuldehteid turul või avalikul üritusel müüa,“ selgitas ta.

Komisjoni aseesimees Lauri Laats lausus, et seadusemuudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus. „Nimemärgiste elektroonilise registreerimise võimaldamine ja iga-aastase registreeringu uuendamise nõude kaotamine on sellised asjad, mille Eesti-sugune IT-riik oleks võinud juba varem ära teha,“ nentis ta.

Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja  sisuline pädevus.

Istungil osalesid majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav.

Majanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele ettepanekuga 14. veebruaril esimene lugemine lõpetada.

 

 

Eesti: Riigikogus olid arutusel sisserändega seotud küsimused

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu sai vastused kolmele arupärimisele.

Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Maastiku esitatud arupärimisele sisserände kohta (nr 588).

Arupärijad soovisid teada, kui palju on meil juba praegu erinevate kategooriate sisserändajaid ja kas valitsuse arvates tuleks sisserännet piirata või hoopis soodustada.

Kallas selgitas, et igal aastal Vabariigi Valitsus määrab sisserände piirarvu, 2024. aastal on 1303, mis on vähem kui 2023. aastal. „Selle piirpiirarvu kehtestamise eesmärk ongi reguleerida seda, kes siia tulevad ja jäävad,“ ütles Kallas. Ta lisas, et valitsuskoalitsioon pole kokku leppinud välismaalaste seaduses kehtestatud sisserände piirarvu üldregulatsiooni muutmises. „Meil on selge eesmärk korrastada välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioone, aga see eelnõu ei ole kuidagi valmis ja seda pole arutatud ka valitsuse istungil,“ nentis Kallas.

Peaminister märkis, et Eesti rändepoliitika on läbi aegade lähtunud tasakaalustatuse põhimõttest: peab arvestama Eesti arenguvajadustega, peab olema suunatud rahvusriigi kestlikkusele, avaliku korra, riigi julgeoleku tagamisele – selles osas ei ole mitte midagi muutunud. „Soodustatud on olnud nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust või kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega,“ märkis Kallas.

Peaministri sõnul on tähtajaliste elamislubade väljastamiste arvud üldjoontes olnud stabiilsed. Erandlik oli pandeemia, 2020. aasta. „Kui me võrdleme 2023. aastat 2022. aastaga, siis meil vähenes tähtajalise elamisloa taotluste esitamine põhjuste lõikes järgmiselt: töötamiseks – vähenes – 16,6%, õppimiseks 23%, pererändeks 41% – vähenes taotluste arv. Nagu ma ütlesin, on soov neid reegleid ka korrastada, et kõik oleks arusaadav,“ selgitas Kallas.

Kallas selgitas, et valitsus lähtub Riigikogus kehtestatud reeglitest. Nende sisserännet puudutavate valikute tegemisel peab arvestama, et töörändega kaasneb ka pereränne.

Kallas toonitas, et integreerumisele pöörame eraldi tähelepanu. Näiteks on meil valdkonna arengukava: sidusa Eesti arengukava. Seal on eesmärgid, tegevussuunad. Kõigi uussisserändajate teekond Eestis algab kohanemisest ja selleks on kohanemisprogramm – 2025. aastast seda pakutakse –, mis koosneb erinevatest tasuta koolitustest. Kõige tähtsam meie jaoks on loomulikult eesti keele õpe. „Seetõttu me panustamegi eesti keele õppesse, keeleõpet toetavatesse tegevustesse nii Eesti riigieelarvest kui ka rahvusvaheliste tõukefondide raha just selleks, et inimesed oleksid samas keeleruumis ja samas inforuumis, seetõttu nad saavad ka paremini integreeruda,“ ütles Kallas.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise kohta (nr 289).

Arupärimisele jalgpallihallide rajamise kohta (nr 498) vastas kultuuriminister Heidy Purga.

Arupärimistele käibemaksu tõusu (nr 344), riigi infrastruktuuri alarahastamise (nr 421) ja lemmikloomaregistri (nr 594) kohta vastamine lükkus edasi. Nendele pidi vastama regionaalminister Madis Kallas.

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi regionaalminister Madis Kallasele esitatud arupärimise regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 495).

Istung lõppes kell 17.33.

 

 

Eesti: Riigikogu liikmed esitasid eelnõu rahvusooper Estonia juurdeehituse eriplaneeringu algatamiseks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu Rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma liikmed esitasid täna Riigikogu menetlusse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitselased piirangud, mis välistavad rahvusooper Estonia juurdeehituse.

Toetusrühma esimehe Siim Kallase hinnangul on riigi eriplaneeringu algatamine üks võimalus nende takistuste ületamiseks. „Vähemalt sada aastat on Eesti ühiskonnas arutatud ja kurdetud tõelise ooperiteatri puudumise üle, kuid pole tehtud ühtki otsust Estonia juurdeehituse ega uue ooperiteatri ehitamise alustamiseks. Samuti pole kehtestatud ühtegi vastavat planeeringut,“ ütles Kallas.

„Ooperikultuuri olemasolu on kahtlematult meie rahvuslik väärtus. Eriplaneeringu algatamise ettepanekuga antakse täitevvõimule täiendav poliitiline tugi ja see peaks kiirendama protsessi, mille lõpptulemuseks on rahvusooperi vajalik juurdeehitus,“ sõnas Kallas. Ta rõhutas, et eriplaneeringu algatamise otsus peab sisaldama põhjendusi, mis määratlevad rahvusvaheliste huvide kaitstuse ja maailmapärandi nimekirja kantud muinsuskaitseala säilitamise eesmärgid.

Riigikogus moodustatud ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. XV Riigikogus on moodustatud 86 toetusrühma.

 

Eesti: Erikomisjon arutab õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet „Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus“.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on arutelu eesmärgiks saada teada, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on olemas õige ja täpne teave õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse ning ainepädevuse kohta. Aruande kokkuvõte ütleb, et õpetajate teadmiste ja oskuste tase mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti, kuid Riigikontrolli hinnangul jääb Eesti õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele riiklikust eesmärgist kaugemale, kui ametlik statistika näitab.

Andmeanalüüs näitas, et paljudel loodus- ja täppisteaduste ainete õpetajatel ainealane ja -didaktiline ettevalmistus puudub. Reinsalu ütles, et professionaalsete õpetajate nappuse probleem on seega suurem, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavuse statistikast paistab. „Aja- ja asjakohaste õpetajapoliitika otsuste tegemiseks on vajalik saada usaldusväärseid andmeid,“ lisas ta.

Erikomisjoni istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld, Eesti Keemiaõpetajate Liidu juhatuse liikmed Miia Rannikmäe ja Erkki Tempel, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liikmed Külli Relve ja Marje Loide, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse esimees Hele Kiisel, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, Tallinna Ülikooli loodusteaduste didaktika professor Priit Reiska, Tallinna Ülikooli füüsika ja füüsika didaktika lektor Erkki Soika, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Triin Jõeleht ja Riina Saaremägi.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

 

Soome: Süsteemihaldurid jätkavad EstLink 2 rikkekoha otsinguid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eesti ja Soome elektrisüsteemi haldurid Elering ja Fingrid jätkavad riikidevahelise elektriühenduse EstLink 2 rikkekoha otsinguid.
Reede jooksul rikkekohta välja selgitada ei õnnestunud. Tööd jätkuvad ka nädalavahetusel.

Kui selgub rikke põhjus ja selle likvideerimise aeg, teavitavad süsteemihaldurid sellest kiire turuteate ehk UMM-i vahendusel elektribörsi NordPool UMM-ide lehel.

Reede õhtul uuendatud UMM-i rikke kohta näeb siin: https://umm.nordpoolgroup.com/#/messages/5c32c249-7d74-44f1-809b-d4ad14c0eca7/4

Eesti elektrisüsteem töötab tõrgeteta. Varustuskindlusele ohtu ei ole.

 

 

1...313233...735Page 32 of 735