NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed Lauri Hussar, Daiga Mieriņa ja Viktorija Cmilyte-Nielsen sõidavad ühisvisiidile Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et arutada julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja riikide koostööd.
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb laupäeval Torontos suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud festivalil PostEstDocs, kus näidatakse filme, mis jutustavad 1944. aastal Kanadasse põgenenud eestlaste lugusid. Samuti kohtub ta Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liikmete ning KESKUSe projektijuhi Ellen Valteriga, kelle juhtimisel rajatakse tuleva aasta kevadeks Toronto kesklinna Eesti pärandit tutvustav ja innovatsiooni edendav Eesti keskus.
Pühapäeval asetab Hussar koos Hamiltoni luteri koguduse esindajatega pärja Eestist põgenenute mälestuskivile ning külastab Hamiltoni Eesti kooli, mis õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele eesti keelt ja kultuuri, et hoida alal eesti kogukonda ja hoida Eestiga sidet.
Balti riikide parlamentide spiikrite ühisvisiit algab esmaspäeval Ottawas, kus nad kohtuvad Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergus’i ning Põhja- ja Baltimaade sõprusgrupi liikmetega. Kohtumistel arutatakse arenguid Läänemere piirkonnas, NATO laienemist, Ukraina toetamist ja olukorda Lähis-Idas.
Seejärel sõidavad Balti riikide parlamentide esimehed USAsse, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga, et arutada koostööd, Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamist, abi andmist Ukrainale ning Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehituseks. Parlamentide esimehed kohtuvad Washingtonis ka senati väliskomisjoni juhi Benjamin Cardini, esindajatekoja endise spiikri Nancy Pelosi ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.
NordenBladet — Täna, 25. jaanuaril lõppes Tallinnas TalTechi peahoones Kaitseväe Akadeemia, kaitseministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös korraldatud sõjatehnoloogiate konverents, mille fookuses oli sõjatehnoloogiate väljakutsed väikeriikide kontekstis.
„Interdistsiplinaarsus arenduse etapis ja uudsete lahenduste kiire integratsioon on edu saavutamisel olulisteks teguriteks,“ ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis konverentsi avakõnes. Samuti julgustas hr Karis teadlasi ja kaitsetööstust kõrgemat ambitsioonitaset seadma.
Sõjatehnoloogiate konverentsi üheks peaesinejaks oli endine Saksa armee maaväe ülem ning NATO Brunssumis paikneva ühendväejuhatuse ülem kindral reservis Jörg Vollmer, kes keskendus enda ettekandes sõjalise tehisintellekti rollile tuleviku sõjapidamises.
Konverentsi teine peaesineja, Fraunhoferi kommunikatsiooni, infotöötluse ja ergonoomikainstituudi ning Bonni Ülikooli teadur professor Wolfgang Koch, arutles enda ettekandes aga sõjalise tehisintellekti arendamise õppetundide ja väljakutsete üle.
Lisaks tehisintellekti juhtivteemadele tulid kahepäevasel konverentsil arutlusele ühendoperatsioonide ja elektroonilise sõjapidamise väljakutsed, võimalikud mudelid koostööks väiksemate kaitsetööstustega ning diskuteeriti teadus- ja arendustegevuse rahastamise üle.
Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus rõhutas enda tuleviku sõjapidamise ettekandes süsteemide ühilduvuse, standardiseerituse ja kasutajasõbralikkuse osatähtsust.
Sõjatehnoloogiate konverentsi ettekannetes ja paneelides võtsid sõna kaitseväelased ja teadlased Kaitseväe Akadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist, Bonni Ülikoolist, Londoni King’s College’ist, Varssavi Tehnikaülikoolist, Royal United Services Institute’ist ning Fraunhoferi kommunikatsiooni, infotöötluse ja ergonoomikainstituudist. Samuti eksperdid Ukraina sõjatandrilt ja NATO innovatsioonifondist ning kaitsetööstuse ettevõtetest.
Konverentsil osales üle 320 huvilise 19 erinevast riigist. Osalejate seas olid esindajad erinevate riikide kaitsevägedest, kaitseministeeriumitest ja kaitsetööstusest ning julgeolekueksperdid NATOst, EL organisatsioonidest ja sõjatehnoloogiate arendamisega tegelevatest teadusasutustest.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks eelnõu.
Rahanduskomisjoni 24. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (366 OE).
Seoses Eesti Panga Nõukogu liikme Ester Karuse Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkumisega kutsutakse panga nõukogust tagasi Riigikogu liige Ester Karuse ja nimetatakse panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Lauri Laats. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 24. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta” eelnõu (367 OE).
Eelnõuga soovitakse reageerida praegusele keerulisele majanduslikule olukorrale. Solidaarsusmaksu kehtestamine on üks viis, kuidas tagada täiendavaid vahendeid majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
NordenBladet — Eesti relvajõud ostavad nüüd relvi ajalooliselt kiires tempos. Eelmisel, 2023. aastal ületasid riigi kaitsekulutused esimest korda miljardi euro piiri. Tänavu jätkavad kaitsekulutused kasvu ja on üle 1,3 miljardi euro.
Kaitsekulutuste osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist ületab tänavu esmakordselt kolme protsendi piiri ehk ligi 3,3 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Sõjaline allianss NATO soovitab oma liikmetele vähemalt kahe protsendi suurust osa sisemajanduse koguproduktist. Isegi NATO-s on Venemaa agressiivse tegevuse tõttu viimase aasta jooksul suurenenud surve piirmäära tõstmiseks kolmele protsendile.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu teatasid 2022. aasta lõpus ühiselt, et kavatsevad tõsta oma kaitsekulutuste osa kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ühises ajakavas nad aga kokku ei leppinud.
Võrdluseks – Soome tänavune kaitse-eelarve on ligikaudu 6,2 miljardit eurot, mis vastab 2,3 protsendile sisemajanduse koguproduktist.
Eesti peaminister Kaja Kallas ütles ajalehele Times avaldatud intervjuus, et Euroopal on kolm kuni viis aastat aega valmistuda Venemaa agressiooni laiendamiseks NATO idapiirile.
Kallas lähtub oma hinnangus Eesti välisluure raportist. Selle kohaselt peab Venemaa Eestit ja veel kahte Balti riiki „NATO kõige haavatavamateks osadeks”, muutes need kõige tõenäolisemaks rünnaku sihtmärgiks.
Eesti sõjatehnika ja kaitsehalduse varade eest vastutava Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar küsib Kaitseministeeriumi värskes investeeringute ülevaates, kuidas saab Eesti järgmist sõda ära hoida või võita?
Saar vastab enda küsimusele tuntud ladinakeelse lausega: „si vis pacem, para bellum”. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks.
„Valmistume sõjaks ja pakume kõike, mida riigikaitseks vaja,” kirjutab Saar.
Eesti kaitseministeeriumi viimane investeerimisülevaade hõlmab aastaid 2023–2027.
Arvustus on huvitav lugemine. See näitab ilmekalt, kui oluliseks peavad eestlased seda, et kaitse-eelarvesse eraldatud raha kasutatakse spetsiaalselt sõjavarustuse: relvade ja laskemoona ostmiseks.
Üle-eelmisel 2022. aastal kulutas Eesti kaitseinvesteeringuteks ehk relvaostudeks ja sellega seotud projektideks veidi alla 400 miljoni euro. 2023. aastal kasvas summa ligi 600 miljoni euroni.
Ennustatakse, et kaitseinvesteeringud kasvavad Eestis igal aastal sellises tempos, et kümnendi lõpus ületatakse 1 miljardi euro piir.
Perioodil 2023–2026 kulutab Eesti relvaostudele 58,5 protsenti oma kaitsekulutustest. Isegi rahvusvaheliselt on see väga kõrge suhtarv.
Paljud lääneriigid on läinud üle professionaalsetele armeedele, jättes vähem raha relvade ostmiseks ja üha rohkem kulutusi personalikuludele.
Näiteks Soomes on püütud rõhutada, et kaitseväe ülesannete täitmiseks vajalikud relva- ja varustusinvesteeringud peaksid alati moodustama vähemalt kolmandiku kogukuludest.
Millist relvastust Eesti lähiaastatel ostab?
Lühidalt öeldes investeerib Eesti lähi- ja keskmaa õhutõrjerakettidesse, rasketesse raketiheitjatesse, nn hiilivatesse relvadesse, mereväe kaitsetehnikasse, 155-millimeetristesse haubitsatesse ning lahingu- ja transpordisoomukitesse.
Eesti mullustel ja tänavustel laskemoonahangetel on valdav osa rahast kulunud suurekaliibrilisele laskemoonale ja hiilivatele relvadele.
Soomes pälvisid eelmisel aastal Eesti relvatehingud enim tähelepanu, kui Eesti otsustas osta Türgist umbes 200 miljoni euro eest soomustransportööre. Soomes loodeti, et Eesti ost keskendub Soome sõidukitele.
Eesti maaväe tuumiku moodustab üks diviis, mis jaguneb kaheks brigaadiks ehk 1. ja 2. jalaväebrigaadiks. Neist 1. jalaväebrigaad on juba varustatud lahingumasinate ja Patria soomustransportööridega.
Türgist ostetud 230 sõidukit lähevad peamiselt 2. jalaväebrigaadile, millel veel ratassoomustransportööre pole. Esimesed Türgi soomukid jõuavad Eestisse juba sel aastal.
Eesti tegi eelmisel aastal ka oma ajaloo suurima relvatehingu, kui ostis koos Lätiga Saksamaalt keskmaa õhutõrjesüsteemi Iris-T SLM.
Umbes 400 miljonit maksnud süsteemi esimesed osad võetakse operatiivkasutusse hämmastavalt kiiresti ehk juba järgmisel aastal.
Samuti ostis Eesti äsja Iisraelist nn hiilivaid relvi. Need on iseplahvatavad droonid, mis suunatakse sihtmärgini.
Kaitseministeeriumi hinnangul oli tegu ka ühe kalleima relvatehinguga Eesti ajaloos. Soome kuulas hiljem huviga eestlaste kogemusi sellest uut tüüpi relvast.
Sarnased relvad on Ukrainas läbi murdnud viimase kahe aasta jooksul. Lõhkedroonide tarned Eestisse peaksid algama tänavu.
Ka Soome relvamüüjad on saanud oma osa Eesti viimastest ostudest.
Eesti teatas läinud kevadel, et on sõlminud Sakoga tehingud uute 8,6-millimeetriste snaiprirelvade osas. Seitsmeaastase raamlepingu väärtus on 40 miljonit eurot.
Eesti ostab snaiprirelvad TRG M10, mis vahetavad välja vanemad, samuti Sakost ostetud vintpüssid. Uute vintpüsside tarned Eestisse algavad tänavu.
NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon saatis täiskokku esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust.
Komisjoni esimees Priit Lomp sõnas, et universaalteenuse järele pole enam vajadust. „Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektri hinnad alla tulnud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamisega toome nende jaoks elektri hinnad alla ja parandame nende toimetulekut,“ selgitas Lomp. Eelmise aasta oktoobri seisuga oli universaalteenusel 72 000 kodutarbijat ning üldteenuse raames ostis universaalteenuse hinnaga elektrit 87 000 kodutarbijat.
Komisjoni aseesimees Lauri Laats märkis, et Keskerakonna fraktsioon juhtis murekohale tähelepanu ja algatas vastava eelnõu juba eelmisel aastal, kuid paraku ei leidnud see parlamendis toetust. „Valitsuskoalitsiooni tegevusetuse tulemusel maksis 200 000 universaalteenuse tarbijat aasta jooksul elektri eest keskmiselt peaaegu kaks ja pool korda enam ning riik teenis meie inimeste arvelt miljon eurot hõlptulu. Universaalteenus ei õigustanud ennast ning valitsusel tuleks teha põhjalik analüüs, et hinnata, kas ja mil määral selle loomine üldse elektritarbijaid aitas,“ lausus Laats.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust, maagaasiseadust ja maksukorralduse seadust. Seaduse muutmisega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist. Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning Konkurentsiametil on edaspidi õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Majanduskomisjon otsustas saata elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine)eelnõu (351 SE) Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele, mis komisjoni ettepanekul toimuks 14. veebruaril.
