NordenBladet – Keskkonnaamet tuletab meelde, et võimalikest keskkonnarikkumistest, reostusjuhtumitest, abi vajavatest või hukkunud metsloomadest saab teatada riigiinfo telefoni 1247 kaudu või e-aadressile 1247@1247.ee. Riigiinfo telefonilt jõuab teave kõige kiiremini piirkonna inspektorite või ametnikeni.
Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida, see on üks number, kuhu saab helistada ööpäev läbi. Numbrile 1247 helistamine on tasuta. Teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@1247.ee.
Riigiinfo telefoni 1247 haldab Häirekeskus.
Avafoto: Ebaseaduslikult metsa ladustatud rehvid (Unsplash)
NordenBladet – Isadepäev on Eestis armastatud tähtpäev, millega avaldatakse austust isadele, vanaisadele, vanavanaisadele ja isafiguuridele. Nagu paljudes teisteski Põhjamaades, tähistatakse isadepäeva Eestis novembri teisel pühapäeval. Sellel päeval peetakse traditsiooniliselt meeles isasid ja tehakse neile südamlikke kingitusi, et näidata tänu ja lugupidamist.
Isadepäeva tähistamine Eestis
Isadepäev Eestis on päev, mil perekonnad kogunevad kokku, et veeta ühiselt kvaliteetaega. Tavaks on teha isadele kingitusi, süüa koos pidulikku lõunasööki ning võtta osa pereüritustest. Eesti isadepäeva traditsioonid hõlmavad sageli ka laste tehtud käsitöökinke ja südamlikke ise joonistatud kaarte..
Isadepäeva ajalugu ja tähtsus Põhjamaades
Eestis ja teistes Põhjamaades, nagu Soomes ja Rootsis, hakati isadepäeva tähistama 20. sajandi keskpaiku, eeskujuks Ameerika Ühendriigid. Isadepäeva tähtsus on aastatega kasvanud, rõhutades isade rolli peredes ja ühiskonnas. Eestis sai isadepäev ametliku tähtpäeva staatuse 1990ndatel, kui see kanti riiklike tähtpäevade hulka.
Isadepäeva kingitused ja ideed
Isadepäeval tehakse isadele kingitusi, mis väljendavad tänu ja lugupidamist. Eestis on tavaks kinkida isadele praktilisi esemeid, näiteks tööriistu, raamatuid või riideid. Paljud pered valivad kingitusi, mis kajastavad isa hobisid ja huvisid. Laste valmistatud käsitööd ja kaardid on samuti populaarsed kingitused, mis toovad isadele erilist rõõmu.
Isadepäev Eestis ja selle sarnasus teiste Põhjamaade traditsioonidega
Isadepäev Eestis sarnaneb paljuski teiste Põhjamaade traditsioonidega. Nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis on tavaks veeta päev perega ning austada isafiguure. See tähtpäev pakub võimalust peatuda ja hinnata peresidemeid ning tugevdada perekondlikku ühtekuuluvustunnet. Põhjamaades on isadepäeva tähistamine südamlik ja pereväärtusi rõhutav sündmus.
Avafoto: Isadepäeval veeda aega koos kalli isaga! (Unsplash)
NordenBladet – Taassünni päev on Eestis oluline riiklik tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal 16. novembril. See päev tähistab Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 1988. aastal, mis oli oluline samm iseseisvuse taastamise suunas. Eesti taassünni päev on pühendatud Eesti riigi iseseisvuse ja vabaduse väärtustamisele.
Taassünni päeva ajalugu ja tähendus
Taassünni päeva juured ulatuvad 1988. aastasse, kui Eesti Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsuse deklaratsiooni. See deklaratsioon kinnitas Eesti iseseisvust ja tähendas olulist sammu Nõukogude Liidu mõjusfäärist lahkumise suunas. Taassünni päeva tähistamine on austusavaldus Eesti rahva soovile oma riik taastada ja vabadus tagasi saada.
Suveräänsuse päev Eestis
16. novembril tähistatav suveräänsuse päev on oluline riiklik tähtpäev, mis meenutab Eesti rahva kindlameelsust ja iseseisvuspüüdlusi. Suveräänsuse päeva tähistamine toob esile eesti rahva ühtsuse ja vastupanuvõime raskel ajal. See on päev, mil tähistatakse Eesti riiklikku taassündi ja teekonda iseseisvuse taastamise suunas.
Taassünni päeva traditsioonid ja sündmused
Taassünni päeval peetakse mitmeid mälestusüritusi ja pidulikke sündmusi, mille eesmärk on meenutada Eesti iseseisvuse taastamise teekonda. Erinevates linnades korraldatakse kontserte, pidulikke kõnesid ja küünalde süütamisi. Koolides ja kogukondades räägitakse taassünni päeva ajaloost ja selle tähtsusest tänapäeva eestlastele.
Eesti suveräänsuse deklaratsioon ja iseseisvuse taastamine
Eesti suveräänsuse deklaratsioon 1988. aastal oli suunatud Nõukogude Liidu ülemvõimu vastu ja rõhutas Eesti riigi suveräänsust. See deklaratsioon andis eestlastele uue lootuse iseseisvuse taastamiseks ja rahva enesemääramise õiguse kinnitamiseks. Taassünni päeva tähistamine rõhutab Eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse väärtustamist, mis on jäänud oluliseks tänaseni.
Hea teada:
Taassünni päev, mida tähistatakse 16. novembril, ei ole Eestis ametlik riigipüha ning seetõttu ei ole see ka vaba päev, kui see langeb tööpäevale. Taassünni päev on küll riiklik tähtpäev, mis tähistab Eesti suveräänsuse deklaratsiooni vastuvõtmist, kuid see ei ole seadusega ette nähtud puhkepäev nagu näiteks iseseisvuspäev või jõulupühad. Seega toimub töö tavapärases korras.
NordenBladet – Eesti majandus langes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 0,7%, kuid langus on aeglustunud ja majandus on jõudnud põhja, vahendab ERR. Kuigi kiiret taastumist ei oodata, näitab tööstussektor paranemise märke, kuna ettevõtted investeerivad automatiseerimisse ja konkurentsivõime tõstmisse.
Eksporditurgudest taastub Rootsi, samas kui Soome majanduses püsib langus. SEB analüütiku Mihkel Nestori hinnangul jääb Eesti SKP aasta kokkuvõttes miinusesse ja majanduskasv järgmisel aastal on tõenäoliselt aeglane, umbes 1,4%. LHV analüütik Triinu Tapver lisas, et maksutõusud pidurdavad kasvutempot.
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 0,7 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes on majandus jäänud sisuliselt samale tasemele, kerkides 0,1 protsenti. Eesti majanduskasv on olnud negatiivne juba 10 kvartalit järjest.
Eesti majandus on praegu madalseisus, kuid vähemalt tööstuses on näha paranemise märke, ütles Tech Groupi juht Martin Sutrop.
NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”
Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.
Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.
Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.
“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”
