Kolmapäev, august 20, 2025

EESTI UUDISED

Erakondadeülene toetus Haapsalu raudtee taastamisele püsib

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm sai kohtumisel regionaalminister  Madis Kallasega ülevaate kavandatava liikuvusreformi põhisuundadest. Ministri sõnul tuleb  oluliselt suuremat tähelepanu pöörata ühistranspordi arendamisele, mille aluseks on kiire taktipõhine reisirongiliiklus.

Koos ühtse piletisüsteemi, mugavate ümberistumise võimalustega, peatuste juurde integreeritud auto- ja rattaparklate, tõhusa maakondliku bussiliikluse ja nõudepõhise transpordiga suudab selline lähenemine suurendada ühistranspordi kasutamist ning pakkuda inimestele kiiremaid ühendusi kogu riigis. Reisirongiliikluse üheks põhisuunaks on Turba-Rohuküla raudtee taastamine kiire elektriraudteena (reisirongide kiirus kuni 160 km/h).

„Taastatava raudtee järgmise, Turba-Risti ca 14 km lõigu ehitamisega on võimalik alustada kohe, kui on otsustatud finantseerimine,“ ütles SA Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu. „Ehitusluba on väljastatud ning maaküsimusi antud lõigul ei ole. Finantseerimine on võimalik CO2 vahenditest, mis on  2024. aasta riigieelarves keskkonnasõbralike projektide tarbeks olemas. Selleks on vaja valitsuse otsust,“ lisas Riisalu. Raudtee lõplik väljaehitamine Rohukülani on võimalik viie aasta jooksul, kui rahastamine on tagatud.

Kohtumisel anti toetusrühmale ülevaade rajatava raudtee hoolduskuludest ning lisanduvast dotatsioonivajadusest, mis on uuel raudteelõigul madalamad kui Eestis keskmiselt.

“Mul on väga hea meel selle üle, et  erakondade konsensuslik toetus Haapsalu raudtee uuestisünnile püsib ja tugevneb. Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm on tegutsenud riigikogu erinevate koosseisude ajal ja sinna on kokku kuulunud üle 100 saadiku kõigist parlamendis esindatud erakondadest,” ütles toetusrühma esimees Reili Rand. “Minister  Kallas tutvustab liikuvusreformi kava lähiajal riigikogu fraktsioonidele ja seejärel valitsusele. Et liikuda edasi praktiliste tegevustega, on vaja, et valitsus langetaks võimalikult kiiresti otsused, mis ühtlasi teenivad  kliima- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide täitmist.”

Tänaseks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigust taastatud Riisipere-Turba lõik, kus rongiliiklus avati 2019. aastal. Kogu raudteetrass Turbast Rohukülani on projekteeritud, lõikudele Turbast Haapsaluni on ehitusload väljastatud, Haapsalu-Rohuküla lõigu ehitusluba väljastatakse lähiajal.

Haapsalu-Riisipere raudteelõigul peatati reisijatevedu ajutiselt 1995. aastal. Raudtee taastamine on kajastatud kõigis peamistes Eesti arengudokumentides.

 

Eesti: Luksemburgis peetakse nõu kosmosealase koostöö üle

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverentsi (EPK) Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik osaleb EPK kevadseminaril Luksemburgis, kus on kõne alla parlamentide vaheline kosmosealane koostöö.

Kadastik tegi EPK liikmesriikidele ettepaneku tuua organisatsiooni eesistumine 2025. aastaks Eestisse.

„Eesti kandidatuur eesistumise kohta võeti liikmesriikide poolt vastu ja avaldati sellele tugevat toetust. Lõplik otsus tehakse EPK sügisesel plenaaristungil, kui liikmesriigid eesistuja riigi üle hääletavad,“ ütles Kadastik.

Ta lisas, et Eesti tähistab siis kümne aasta möödumist liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Eestis on samuti väljatöötamisel kosmoseseadus.

„EPK eesistumine oleks oluline võimalus Eestile tuua Euroopa fookusesse küberjulgeolek kosmosevaldkonnas ning Eesti kosmosetööstuse võimekus seoses küberjulgeolekuga.”

Samuti on võimalus tuua Ukraina dialoogi pidamiseks EPKiga ning teha Ukrainale ettepanek kandideerida ühenduse assotsieerunud liikmeks. „See oli ka üks Eesti kaalutlusi, kui eelmisel sügisel Eesti, Norra ja Poola eestvedamisel Venemaa liikmelisus organisatsioonis täielikult peatati,“ põhjendas Kadastik.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (European Interparliamentary Space Conference – EISC) asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.

EPK eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EPK istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.

EPK eesistumine roteerub ja kestab ühe aasta. Eesistuja ülesanne on korraldada töötuba, mis käsitleb kosmose teemasid praktilisemast vaatepunktist, ja plenaaristung, kus võetakse vastu aasta olulisemaid küsimusi kajastav resolutsioon.

2017. aastal oli EISC-i eesistuja Eesti. Eesistumise eesmärk on tekitada arutelu, kuidas rakendada ettevõtlust kosmose valdkonnas, ja tegeleda õigusaktidega, mis seda temaatikat reguleerivad.

 

 

Pressiteade: Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär külastab Eestit ja osaleb Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann külastab 21.–22. märtsil Eestit. Visiidi raames osaleb ta Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul ning kohtub Eesti ministeeriumide, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatega.

Karen Ellemannil on põhjalikud poliitilised teadmised mitmest olulisest valdkonnast. Ta on olnud aastatel 2007–2022 Taani parlamendi liige, lisaks kalandus-, soolise võrdõiguslikkuse ja Põhjamaade koostöö minister ning sotsiaal-, sise- ja keskkonnaminister. Ellemann on ka Taani Põhjala Ühingu endine esimees.

Kuigi Ellemanni jaoks on Põhjamaade piirkond juba väga tuttav, sest ta on varem olnud Taani Põhjamaade koostöö minister ja Põhjamaade Nõukogu liige, tunneb ta ka tugevat isiklikku sidet Balti riikidega. Ellemanni isa Uffe Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber, president Lennart Meri kauaaegne lähedane sõber ja Eesti iseseisvuse taastamise tuline toetaja. Ellemann-Jensenil oli siiras huvi kolme Balti riigi ajaloo vastu ja põhjalikud teadmised sellest ning see huvi on kandunud edasi tema tütrele Karenile, kes ütles järgmist: „Põhjamaade ja Balti riikide koostöö on olulisem kui kunagi varem. Minu arvates on tugevam koostöö vastus meie ees seisvatele probleemidele. Suudame nii paljud neist lahendada, kui teeme koostööd.“

„Koostöö“ on sõna, mida Ellemann kasutab tihti. Ta rõhutab sageli meeskonnatöö tähtsust tulemuste saavutamisel. Ta hindab Põhjamaade ja Balti riikide asutuste asjatundlikkust ja nende suurepäraseid jõupingutusi koostöö tegemisel Põhjamaade peaministrite visiooni elluviimiseks, et Põhja-Balti piirkond oleks 2030. aastaks kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond maailmas.

Lisaks poliitilistel kohtumistel osalemisele kohtub peasekretär ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse töötajatega. Kuna aastateks 2025–2027 kavandatakse uut Põhjamaade Nõukogu koostööprogrammi, keskendutakse aruteludes esinduse praegusele tööle ja tulevastele võimalustele.

Karen Ellemanni elulookirjeldus on kättesaadav siit: https://www.norden.org/en/information/karen-ellemann-resume

Eesti: Riigikohus selgitas töövõtulepingu alusel töö tellimist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — 2018. aastal sõlmis CIEST METAL OÜ töövõtulepingu Feraru OÜ-ga, mille alusel pidi viimane tegema isolatsioonitöid. Tööd ei saanud valmis lepingus märgitud tähtajaks ja CIEST METAL OÜ ei maksnud tööde eest kogu lepingujärgset tasu.

Maa- ja ringkonnakohtus oli vaidluse all nii see, kas tööde tähtaegselt tegemata jätmine oli tingitud töö tellijast või töö tegijast, kui ka see, kas Feraru OÜ tegi ära kõik lepingujärgsed tööd või mitte. CIEST METAL OÜ väitel ei teinud Feraru OÜ ära kõiki lepingujärgseid töid ning nad olid sunnitud palkama teise ettevõtte töid lõpetama.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates jätsid kohtud asja lahendades välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud. Arvestades poolte lahknevaid väiteid tööde lõpetatuse kohta, oleksid kohtud pidanud jõudma selgusele, kas ja millisel alusel töö tellija ja töövõtja lepinguline suhe lõppes. Samuti oleks kohus pidanud pooltega arutama rahalise nõude rahuldamise võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid sõltuvalt lepingulise suhte lõppemise alusest.

Tsiviilkolleegiumi kokkuvõtlik seisukoht on, et ainuüksi see, et töövõtja objektilt lahkub ja tööd lõpetab keegi teine, ei tähenda, et poolte õigussuhe oleks lõppenud ning töövõtja nõuded tellija vastu on välistatud. Riigikohus rahuldas Feraru OÜ kaebuse, tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb selgeks teha, kas ja millisel alusel ning milliste tagajärgedega poolte suhted lõppesid.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Eesti: Riigikogus läbisid teise lugemise ELi sinise kaardiga seotud muudatused

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse eelnõuga kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi

Ettekandjate puudumise tõttu jäi istungil ära kahe eelnõu arutelu. Tänasest päevakorrast lükkub edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE) esimene lugemine.

Istungi järel on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Mart Helme algatusel kirjanduse toetusrühm.

 

1...272829...735Page 28 of 735