Neljapäev, juuni 19, 2025

EESTI UUDISED

Pressiteade: Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär külastab Eestit ja osaleb Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann külastab 21.–22. märtsil Eestit. Visiidi raames osaleb ta Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul ning kohtub Eesti ministeeriumide, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatega.

Karen Ellemannil on põhjalikud poliitilised teadmised mitmest olulisest valdkonnast. Ta on olnud aastatel 2007–2022 Taani parlamendi liige, lisaks kalandus-, soolise võrdõiguslikkuse ja Põhjamaade koostöö minister ning sotsiaal-, sise- ja keskkonnaminister. Ellemann on ka Taani Põhjala Ühingu endine esimees.

Kuigi Ellemanni jaoks on Põhjamaade piirkond juba väga tuttav, sest ta on varem olnud Taani Põhjamaade koostöö minister ja Põhjamaade Nõukogu liige, tunneb ta ka tugevat isiklikku sidet Balti riikidega. Ellemanni isa Uffe Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber, president Lennart Meri kauaaegne lähedane sõber ja Eesti iseseisvuse taastamise tuline toetaja. Ellemann-Jensenil oli siiras huvi kolme Balti riigi ajaloo vastu ja põhjalikud teadmised sellest ning see huvi on kandunud edasi tema tütrele Karenile, kes ütles järgmist: „Põhjamaade ja Balti riikide koostöö on olulisem kui kunagi varem. Minu arvates on tugevam koostöö vastus meie ees seisvatele probleemidele. Suudame nii paljud neist lahendada, kui teeme koostööd.“

„Koostöö“ on sõna, mida Ellemann kasutab tihti. Ta rõhutab sageli meeskonnatöö tähtsust tulemuste saavutamisel. Ta hindab Põhjamaade ja Balti riikide asutuste asjatundlikkust ja nende suurepäraseid jõupingutusi koostöö tegemisel Põhjamaade peaministrite visiooni elluviimiseks, et Põhja-Balti piirkond oleks 2030. aastaks kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond maailmas.

Lisaks poliitilistel kohtumistel osalemisele kohtub peasekretär ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse töötajatega. Kuna aastateks 2025–2027 kavandatakse uut Põhjamaade Nõukogu koostööprogrammi, keskendutakse aruteludes esinduse praegusele tööle ja tulevastele võimalustele.

Karen Ellemanni elulookirjeldus on kättesaadav siit: https://www.norden.org/en/information/karen-ellemann-resume

Eesti: Riigikohus selgitas töövõtulepingu alusel töö tellimist

NordenBladet — 2018. aastal sõlmis CIEST METAL OÜ töövõtulepingu Feraru OÜ-ga, mille alusel pidi viimane tegema isolatsioonitöid. Tööd ei saanud valmis lepingus märgitud tähtajaks ja CIEST METAL OÜ ei maksnud tööde eest kogu lepingujärgset tasu.

Maa- ja ringkonnakohtus oli vaidluse all nii see, kas tööde tähtaegselt tegemata jätmine oli tingitud töö tellijast või töö tegijast, kui ka see, kas Feraru OÜ tegi ära kõik lepingujärgsed tööd või mitte. CIEST METAL OÜ väitel ei teinud Feraru OÜ ära kõiki lepingujärgseid töid ning nad olid sunnitud palkama teise ettevõtte töid lõpetama.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates jätsid kohtud asja lahendades välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud. Arvestades poolte lahknevaid väiteid tööde lõpetatuse kohta, oleksid kohtud pidanud jõudma selgusele, kas ja millisel alusel töö tellija ja töövõtja lepinguline suhe lõppes. Samuti oleks kohus pidanud pooltega arutama rahalise nõude rahuldamise võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid sõltuvalt lepingulise suhte lõppemise alusest.

Tsiviilkolleegiumi kokkuvõtlik seisukoht on, et ainuüksi see, et töövõtja objektilt lahkub ja tööd lõpetab keegi teine, ei tähenda, et poolte õigussuhe oleks lõppenud ning töövõtja nõuded tellija vastu on välistatud. Riigikohus rahuldas Feraru OÜ kaebuse, tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb selgeks teha, kas ja millisel alusel ning milliste tagajärgedega poolte suhted lõppesid.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Eesti: Riigikogus läbisid teise lugemise ELi sinise kaardiga seotud muudatused

NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse eelnõuga kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi

Ettekandjate puudumise tõttu jäi istungil ära kahe eelnõu arutelu. Tänasest päevakorrast lükkub edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE) esimene lugemine.

Istungi järel on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Mart Helme algatusel kirjanduse toetusrühm.

 

Eesti: Riigikohus tühistas turba kaevandamise loa

NordenBladet — OÜ Hiiu Turvas soovis Pärnu maakonnas kaevandada turvast riigile kuuluval Elbu V turbatootmisalal. Keskkonnaamet viis läbi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise  ja andis osaühingule kaevandamisloa.

Eesti Ornitoloogiaühing pöördus loa tühistamiseks kohtusse, kuid nii haldus- kui ka ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata. Riigikohus otsustas aga täna tühistada nii kohtute varasemad otsused kui ka Keskkonnaameti kaevandamisloa andmise korralduse. Riigikohus mõistis Keskkonnaametilt täies ulatuses välja ornitoloogiaühingu menetluskulud.

Riigikohtu halduskolleegium sedastas tänases otsuses, et Keskkonnaamet jättis loamenetluses osaliselt kontrollimata, kas turba kaevandamisest tulnuks keelduda selle ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks või vastuolu tõttu riigi huvidega. Kolleegium rõhutas, et turba kaevandamine põhjustab märkimisväärseid keskkonnahäiringuid, mille vältimist tuleb käsitada riigi huvina.

Selliseid häiringuid võib lubada vaid tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse, kuid käesoleval juhul jäi selline kaalumine sisuliselt teostamata. Samuti oleks loa andmise põhjendatuse hindamisel tulnud arvestada riigi püstitatud eesmärki vältida looduslikus seisundis sooalade edasist kuivendamist ja tagada raba elupaigatüübi ning sealsete taime- ja loomaliikide soodne seisund.

Kolleegium märkis ka, et kavandatava tegevuse tulemusena hävib looduslikus seisundis sooala, mis vastab esmatähtsa elupaigatüübi tunnustele Euroopa Liidu loodusdirektiivi mõttes. Selle elupaigatüübi seisundit on Eestis hinnatud ebasoodsaks-ebapiisavaks. Ehkki Elbu V ala ei ole hõlmatud Natura 2000 võrgustikku või muul viisil kaitstav loodusobjekt, oleks Keskkonnaamet pidanud loa andmisel arvestama ka kumulatiivset mõju, mis tuleneb elupaiga ja selles elavate liikide hävimisest elupaigatüübi üleriigilisele seisundile.

Kolleegium osutas ka muudele sisulistele ja menetluslikele rikkumistele loamenetluses, mis võisid tuua kaasa eksliku lõppotsuse tegemise.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Euroopa Liidu asjade komisjon: toitu on vaja senisest palju enam päästa

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad jäätmete raamdirektiivi ülevaatamise kohta. Algatuse eesmärk on vähendada tekstiili- ja toidujäätmeid, kasutada loodusvarasid kestlikumalt ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Komisjon täiendas Eesti seisukohti, et riikidel peab säilima aruandluse esitamisel paindlikkus vältimaks suure halduskoormuse tekkimist.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta lausus, et komisjonis oli toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamise teemal esmaspäeval koos huvirühmadega põhjalik arutelu, mis jätkus tänasel istungil. „Eestis on palju inimesi, kellele toiduülejääk oleks väga suureks abiks,“ rõhutas Pakosta. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik oleks pingutada selle nimel, et üleliigset toitu ei visataks ära.“

Euroopa Liidus visatakse aastas ära ligi 59 miljonit tonni toitu, mis on 131 kilogrammi elaniku kohta ja koguväärtusega 132 miljardit eurot. Eestis visatakse aastas ära 230 000 kilogrammi söögikõlblikku toitu, mis tähendab, et iga tund läheb raisku üks prügiautotäis toitu. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas direktiivi osas Eesti seisukohad, mille järgi tuleks kaubandus- ja toitlustussektorile ning kodumajapidamistele seada eraldi toidujäätmete vähendamise sihtmäärad, mis kumulatiivselt vähendaksid toidujäätmete teket 2030. aastaks 30 protsenti.

Komisjoni aseesimees Enn Eesmaa nentis, et samavõrd suur probleem on tekstiilijäätmetega, mida algatusega samuti vähendada soovitakse. „Eestis tekib aastas umbes 16 000 tonni tekstiilijäätmeid, millest korduskasutamiseks ja ringlusse võtmiseks kogutakse kokku vaid 22 protsenti, ülejäänu läheb põletusse või prügimäele. Uusi riideid toodetakse viis korda rohkem kui on korduskasutatavat tekstiili – selline olukord ei ole jätkusuutlik. Algatusega soovitakse panna tootjatele rohkem vastutust, et vältida ületootmist ja ebakvaliteetsete riiete tootmist. Praegu pärineb kolmandik ookeanide mikroplastist nn kiirmoe rõivaste pesemisest,“ osutas ta.

Eesti ettepanek on, et kolmandatest riikidest netipoodide vahendusel Euroopasse jõudvatele tekstiilitoodetele rakendataks tootjavastutusnõuded ning Euroopa Liit looks liiduülese tekstiilitootjate registri. Istungil juhiti tähelepanu ka probleemile, et riided koosnevad erinevatest materjalidest, mistõttu on nende töötlemine keeruline. Samuti rõhutati, et ringlusesse võetavat kaupa tuleb koguda tekstiiliprügist eraldi. Märgiti, et oluline on ka vahet teha, kas tegu on loodusliku või sünteetilise kiuga.

Selle päevakorrapunkti arutelus osalesid esmaspäevasel istungil Kliimaministeeriumi ja huvigruppide esindajad. Huvirühmi esindasid Pieter Boerefijn Eesti Toidupangast, Revaluate asutaja Kerli Kant Hvass, FudLoop tegevjuht Tarmo Seliste, MTÜ Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark, Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil kooskõlas keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusega valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse jäätmeid käsitlevat direktiivi.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837

Avafoto: Unsplash