NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse sotsiaalkomisjoni 11. juunil algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE).

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks ning annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilistes hangetes ilma seniste piiranguteta.

Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab selgitas, et Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast. „Teadlastele ja üliõpilastele on olnud CERNi uksed lahti, CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta,“ sõnas ta. „CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse,“ märkis ta.

Komisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov tundis istungil huvi, kas Eesti ettevõtted on hangetel osalemisest huvitatud. „Kui praegu on CERNi hangete andmebaasis registreeritud 62 Eesti ettevõtet, siis kas on ka analüüsitud seda, kui palju saab neid olema, kui saame täisliikme staatuse?“ küsis ta. Ministeeriumi esindaja kinnitusel huvi on aktiivne ning CERN on atraktiivne hankepartner – CERNi hangete andmebaasis on tõepoolest 2024. mai seisuga registreerunud 62 Eesti ettevõtet, kui 2021. aasta septembri seisuga oli neid vaid 13 – kuid täisliikme staatuse puudumine seab lepingutele rahalise piiri. Nimelt on Eesti ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega inimeste töö- ja praktikalepingute rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega, mis 2023. aastal oli 1,45 miljonit eurot. CERNi liikmesmaaks saades vabaneb Eesti sellest piirangust.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda CERNi asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokollliga ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik assotsieerunud liikmeks olek. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021.

Istungil osales majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Majanduskomisjon tegi ettepanekud võtta Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu teiseks lugemiseks kas 10. septembri või täiendava või erakorralise istungi päevakorda juhul, kui istungjärkudevahelisel ajal peaks selliseid istungeid toimuma.

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon valis istungil esimehe ja aseesimehe. Esimeheks valiti Andre Hanimägi ja aseesimehena jätkab Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

NordenBladet — Maaelukomisjonil avalikul istungil arutatakse rahvaalgatusena Riigikokku jõudnud kollektiivset pöördumist lõpetada Eestis kanade puuris pidamine.

18. jaanuaril anti Riigikogule üle kollektiivne pöördumine, mis teeb ettepaneku lõpetada Eestis kanade puuris pidamine ning mina Euroopa eeskujul üle lindude vabapidamissüsteemidele.

Riigikogu maaelukomisjon on pöördumist arutanud neljal komisjoni istungil, kuulates ära nii kollektiivse pöördumise algatajate, ekspertide kui ka erinevate asjassepuutuvate osapoolte seisukohad. Täna toimub maaelukomisjonis avatud istung, kus kõik osapooled saavad kanade puuris pidamise ning laiemalt Eesti linnukasvatuse ja munatootmise oleviku ja tuleviku üle arutada.

Täna on kõige levinum kanade pidamisviis maailmas puuris pidamine. Kanade vabapidamine on populaarne eelkõige kõrgelt arenenud riikides. Euroopa Liidus (EL) võeti 2012. a kasutusele mõiste täiustatud puur (ingl k enriched cage) ning ELis peetakse nimetatud puurides 40% kanadest. Eestis on kokku u 900 tuhat kana, kellest umbes 90% peetakse täiustatud puurides.

Kollektiivse pöördumise autorid leiavad, et masspidamine puurides põhjustab kanadele olulisi kannatusi – neil on ruumipuudus, nad saavad rohkelt vigastusi ning elutingimused puurides ei ole kanade heaoluks sobivad. Pöördumise autorite hinnangul on nii munatootjatelt kui ka -müüjatelt on tulnud signaale, et ollakse valmis üle minema puurivabale munatootmisele.

Munatootjad on kollektiivse pöördumise algatajatele vastukaaluks kurtnud, et kanade vabapidamine toob kaasa suuremat haiguste levikut, samuti on üleminek vabalt peetavatele kanadele Eestis keeruline, kuna Eesti kliimast tingituna on raskendatud kanade väljas hoidmine aastaringselt. Ettevõtjad mõistavad, et munatootmine liigub vaba- ja õrrel pidamise viiside poole ning nad valmis sellega kaasa minema, kuid nende hinnangul ei saa seda teha järsult ning arvesse peab võtma ka uute investeeringute tegemise vajadust ja tarbijate eelistuste muutumist.

„Meie eesmärgiks on saada objektiivset pilti olukorrast. On selge, et loomade heaoluga arvestamine muutub üha olulisemaks. Eestlaste teadlikkus tarbitava toote, olgu selleks muna või kanaliha, kvaliteedist ja päritolust, on aina kasvanud. Aga kasvanud on ka hinnatundlikkus. Neile lisaks tuleb selles küsimuses kaaluda teisigi tahke – ettevõtete konkurentsivõime säilimist, sotsiaalmajanduslikke aspekte, aga ka keskkonna jalajälge – erinevatel tootmisviisidel on ka see erinev. Peame jälgima, et riik otsuste vastuvõtmisega kiirustades ühtki neist aspektidest ei kahjustaks,” sõnas maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kutsutud on MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering ja kampaaniajuht Merit Valge, Linnu talu OÜ juhatuse liige Jarno Hermet, Eesti Muna OÜ juhatuse liige Ats Albert ja tegevjuht Rivo Kenk, Dava Foods OÜ juhatuse liige Allan Tohver, OÜ Sanlind juhataja Andres Puksov, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ja sama osakonna peaspetsialist Ulrika Tuppits, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Viitmann ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppejõud Tiia Ariko.

Istung algab kell 11.10 ruumis L332 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.