NordenBladet — Esmaspäeval, 6. jaanuaril alustab tööd uus Eesti, Läti ja Leedu raudteevedajate opereeritav reisirongiühendus Balti riikide pealinnade vahel.
Reis kestab kokku umbes 10,5 tundi ja igale etapile tuleb piletid osta igalt vedajalt eraldi: Vilnius-Riia LTG Linkilt, Riia-Valga Vivist ja Valga-Tallinn Elronilt. Kõigi kolme vedaja – Vivi, Elroni ja LTG Linki – juhtkond sõidab esmaspäeval rongiga, et hinnata liini eeliseid, vahendab lsm.lv.
Tuleb arvestada, et tegemist pole ühe rongiga, see on pigem kolm rongireisi, üks iga riigi piires, mille sõiduplaanid on kohandatud nii, et saab sõita kõigi kolme rongiga järjest.
Praeguseks teostatakse ühendus kõigi kolme vedaja veeremiga ning toimub kaks ümberistumist – üks Riias ja teine Valgas, ümberistumise ajaga 12-19 minutit.
Vastavalt kinnitatud sõiduplaanile on LTG Linki igapäevane diiselrongiliiklus Vilniusest Tallinna, Vilnius (07:05) – Riia (11:04) kohandatud Vivi diiselrongiliinile Riia (11:16) – Valga (13:51), mis on kooskõlastatud Elroni diiselrongiliiniga Valga (14:10) – Tallinn (17:34).
Tallinn-Vilnius liinil on Elroni igapäevane diiselrong Tallinn (10:25) – Valga (13:54) kohandatud Vivi diiselrongile Valga (14:11) – Riia (16:37), mis on kooskõlastatud LTG Linki diiselrongiga Riia (16:55) – Vilnius (21:03).
Kogu reisiaeg Tallinnast Vilniusesse on hetkel umbes 10,5 tundi. Pärast raudteeinfrastruktuuri remonditööde lõpetamist Eestis aga oodatakse sõiduaja lühenemist umbes ühe tunni võrra.
Vilniuse-Riia-Tallinna rongiliinil on järgmised peatused:
Leedus Vilnius, Kaišiadorys, Jonava, Kėdainiai, Radvilškis, Šiauliai, Joniškis; Lätis Jelgava, Riia, Zemitāni, Jugla, Inčukalns, Sigulda, Līgatne, Ieriķi, Cēsis, Lode, Valmiera, Strenči, Lugaži; Eestis Valga, Elva, Tartu, Jõgeva, Tamsalu, Tapa, Ülemiste, Kitseküla, Tallinn.
Esialgu peab ostma rongipileti igalt vedajalt eraldi.
NordenBladet — Tallinn plaanib kehtestada turismimaksu, teatab Eesti avalik-õiguslik ringhääling ERR.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prognoosib, et tuleval kümnendil kasvab turistide arv 50 protsenti. See tähendaks 9,3 miljonit ööbimist aastas.
Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul on tänavu Tallinna külastanud turiste umbes kolm miljonit. Maksu suurus oleks üks kuni kolm eurot turisti kohta.
Turismimaks aitaks katta lisakulusid ja arendada sissetulevate turistide infrastruktuuri
Roose sõnul ei vähendaks väike lisamaks turistide entusiasmi Tallinna külastada.
Kogemused teistest linnadest näitavad, et kui inimene tahab tulla, ei jää tal seetõttu reis tegemata, märkis Roose.
Abilinnapea sõnul võib olemasolevale taristule väljakutseid tekitada eelkõige kasvav kruiisituristide arv.
Avalikud tualetid, teenused, liiklus, teed – selles mõttes, et kui kruiisituriste tuleb kohale massiliselt ja sadamast väljudes tekib juba ummik, sõnas Roose.
Varem on teatatud turismimaksu kehtestamisest Tais ja ületurismi all kannataval Gran Canarial.
NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on arutelu suunatud sellele, et leida tuuleparkide rajamisel nii riigikaitse kui ka energiamajanduse vajadusi rahuldav lahendus. „Usun, et tasakaaluka lahenduse leidmine on võimalik. Me peame tagama oma riigikaitse eesmärkide täitmise. Samal ajal on tuuleparkide rajamine osa meie energiamajanduse arengust, mida on vaja selleks, et oleksime ka tulevikus suutelised katma kasvavaid kaitsekulusid,“ ütles ta.
Majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on võimalikult kiire ja suuremahuline üleminek taastuvenergiale iga Eesti inimese huvides. „Esiteks peab olema hoitud meie loodus ja säilima kvaliteetne elukeskkond, teiseks tuleb Eesti inimestele toimetuleku ja ettevõtjate konkurentsivõime huvides tagada taskukohane elekter ning kolmandaks peame oma riiki kaitsma agressori eest. Nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal,“ sõnas Aab.
Komisjonide kell 12 algavale ühisele istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.
NordenBladet — Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.
Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.
Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.
Seaduse kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile.
Riigikogu täiendas ka mootorsõidukimaksu seadust, et täpsustada ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda alates sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast aasta lõpuni.
Samuti lisas parlament seadusesse sätte, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Ajutise kustutamise lõpetamisel tuleb maksu tasuda terve käimasoleva aasta eest.
Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.
Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama.
Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.
Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.
NordenBladet — Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjon toetab igati Euroopa Liidu riikide kõrgkoolide koostöö edendamist ja ka Euroopa kraadi märgist, ent sama hooga Euroopa kraadi kasutuselevõttu komisjon ei toeta.
„Euroopa kraad tähendaks uut ja paralleelset kvalifikatsiooni ning kohustaks meid siseriiklikus õigusruumis muudatusi tegema. Liiga palju on teadmatust, vastuseta küsimusi ja lahtiseid otsi ning just seetõttu ei ole võimalik praegu Euroopa kraadi loomist ja selle paralleelselt Euroopa kraadi märgisega kasutusele võtmist toetada,“ ütles Tali. Ta toonitas ka, et oluline on tagada, et eestikeelsete ja rahvusvaheliste õppekavade vahel oleks tasakaal ning kõrgharidus oleks võimalikult eestikeelne.
Algatusega soovitakse luua ka uus kvaliteeditagamise süsteem. Eesti seisukohtades öeldakse, et toetame kvaliteeditagamise süsteemide parandamist, aga ei pea vajalikuks uue institutsioonideülese kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamist. Eesti leiab, et selline süsteem oleks dubleeriv ega täidaks halduskoormuse vähendamise eesmärki.
Eesti põhimõtteline seisukoht on, et pakett peab austama liikmesriikide subsidiaarsust haridusvaldkonnas, ega tohi sekkuda ülikoolide autonoomiasse ega akadeemilisse vabadusse. Eeskujuks ja lahenduseks võiks pigem võtta kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu, mis Balti ja Beneluxi riikide vahel juba toimib. Sellega on oodatud liituma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning huvi on juba üles näidanud Poola ja Iirimaa.
Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatuste kohta tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Janne Pukk. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.
