Tortoise paigutab Eesti Ülemaailmse Tehisintellekti Indeksi 32. kohale

The Global AI Index

NordenBladet – Tortoise Media avaldatud Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks (Global AI Index) annab põhjaliku ülevaate riikide tehisintellekti (AI) alastest võimekustest, asetades Eesti pingereas 32. kohale. Indeks tõstab esile Ameerika Ühendriikide (1. koht) ja Hiina (2. koht) jätkuvat domineerimist, kuid tunnustab ka väiksemate ja paindlike riikide, sealhulgas Eesti, edusamme.

Mis on Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks?

Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks on seni kõige põhjalikum uuring, mis mõõdab ja võrdleb riikide investeeringuid, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamist praktikas. Indeksi eesmärk on pakkuda valitsustele, ettevõtetele ja avalikkusele selget pilti globaalsest AI maastikust.

Globaalse tehisintellekti indeksi eesmärk on mõista tehisintellekti olukorda 83 riigis, hinnates neid tehisintellekti suutlikkuse alusel 122 erineva näitaja põhjal, mis on rühmitatud kolme analüüsisamba alla:

  • Investeeringud: Mõõdetakse nii era- kui ka avaliku sektori rahastust, sealhulgas riskikapitali investeeringuid ja teadus- ja arendustegevuse kulutusi.
  • Innovatsioon: Hinnatakse talentide olemasolu, teaduspublikatsioonide arvu ja kvaliteeti ning AI-alaste patentide arendamist.
  • Rakendamine: Analüüsitakse, kui laialdaselt on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võetud riigi majanduses, avalikus sektoris ja igapäevaelus.

Eesti ja Põhjamaade kohad pingereas

Soome: 15. koht
Taani: 22. koht
Rootsi: 25. koht
Norra: 26. koht
Eesti: 32. koht
Island 40. koht

Indeksi tipus troonivad kindlalt Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kellele järgnevad Singapur, Ühendkuningriik ja Kanada. Eesti tulemus on märkimisväärne, arvestades riigi väiksust, kuid see näitab ka arenguruumi, eriti innovatsiooni ja suuremahuliste investeeringute kaasamisel. Analüütikute hinnangul on Eesti tugevuseks paindlik ja digitaalselt arenenud ühiskond, mis soodustab uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu.

Eesti kõrge koht Ülemaailmses Tehisintellekti Indeksis on enam kui lihtsalt statistiline näitaja; see on rahvusvaheliselt tunnustatud märk meie tehnoloogiasektori kvaliteedist. See annab potentsiaalsele investorile kindlustunde, et Eesti on riik, kus tehnoloogiline innovatsioon ja areng on stabiilsel ja kõrgel tasemel. Sellised edetabelid mõjutavad otseselt rahvusvahelist kapitali liikumist, julgustades tegema sihipärast investeerimist regioonidesse, mis näitavad üles tugevat potentsiaali ja usaldusväärsust. Eesti jaoks tähendab see avatud uksi ja paremaid võimalusi rahvusvahelisel areenil silma paista.

Iga investor, olgu tegemist riskikapitalifondi või eraisikuga, otsib turge, kus riskid on maandatud ja kasvuvõimalused suured. Eesti tehnoloogiasektori hea maine, mida indeks kinnitab, võib suurendada huvi ka siinsete börsi-ettevõtete vastu ning avada uksi uutele idufirmadele, kes otsivad rahastust oma ideede elluviimiseks. Seega pole kõrge koht edetabelis mitte ainult tunnustus senisele tööle, vaid ka oluline katalüsaator tulevase majanduskasvu kindlustamisel, tugevdades Eesti kui tipptasemel tehnoloogiariigi positsiooni maailmas.

Allikas: Tortoise
Avafoto: NordenBladet

Eesti: Teaduspoliitika konverents keskendub tehisaru nutikale rakendamisele majanduses ja riigivalitsemises

Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.

NordenBladet – Täna, 8. oktoobril kell 10-16 toimub Riigikogu konverentsisaalis kaheteistkümnes teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.”.

Seekordne teaduspoliitika konverents keskendub tehisaru nutikale rakendamisele majanduses ja riigivalitsemises.

Tehisintellekti kiire areng pakub lahendusi suurtele väljakutsetele, kuid tekitab ka hirmu kontrolli kaotamise ees.

Konverentsi esimene osa käsitleb demokraatiat ja julgeolekut. Arutletakse, kuidas tehisaru saaks toetada, mitte ohustada meie riiki ja demokraatlikke protsesse ning kuidas vältida oluliste otsuste libisemist läbipaistmatutele algoritmidele.

Päeva teises pooles on fookuses majanduse konkurentsivõime ja haridus. Otsitakse viise, kuidas muuta tehisintellekt Eesti majanduse veduriks ja kuidas õpetada inimesi seda targalt kasutama. Päeva lõpetab arutelu Eesti võimaluste üle tehisaru rakendamisel majanduses ja hariduses.

KONVERENTSI KAVA

09.30 – 10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00 – 10.15 Konverentsi sissejuhatus – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.15 – 10.25 Konverentsi avamine – Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister
10.25 – 10.40 Eesti eesmärgid tehisaru arendamisel ja kasutamisel – Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister

I teemaplokk: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek

10.40 – 10.50 Teema sissejuhatus: mida tehismõistus muudab? – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.50 – 11.05 Kui tehisaru teab paremini: milleks meile veel demokraatia? – Tarmo Jüristo, sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja
11.05 – 11.20 Tehisintellekt – demokraatia oht või võimestaja? – Tõnis Saarts, TLÜ võrdleva poliitika dotsent
11.20 – 11.35 Tehisaru kui oht ja võimalus Eesti julgeolekule – Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor
11.35 – 11.50 Tehisaru vastutustundlik kasutamine relvasüsteemides – Mart Noorma, TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, DarkStar kaasasutaja

11.50 – 12.00 Sirutuspaus

12.00 – 12.50 I arutelu: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek
Mida tehismõistus muudab ja milleks peaksime valmis olema? Mida riigijuhtimises uuendada ja mida vältida? Kuidas optimeerida ja samas säilitada kontroll? Mis on uued ohud julgeolekule ja mida peaksime lähiaastatel kindlasti ette võtma?
Tarmo Jüristo (sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja), Janar Pekarev (Kaitseväe Akadeemia nooremteadur), riigikogu liikmed Margit Sutrop, Andrei Korobeinik ja Tõnis Lukas

12.50 – 13.35 Lõuna

II teemaplokk: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus

13.35 – 13.45 Teema sissejuhatus: mis toimub ja mida ette võtta? Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
13.45 – 14.00 Tehisaru ja tööturg – Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja, TTÜ kaasatud professor
14.00 – 14.15 AI ja majanduse struktuursed muutused – Ats Albre, Nortal Eesti tegevjuht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president
14.15 – 14.30 AI mõju tööturule ja (kõrg)haridusele – Linnar Viik, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär
14.30 – 14.45 Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse – Jaak Vilo, TÜ professor ja Teaduste Akadeemia asepresident
14.45 – 14.55 Sirutuspaus

14.55 – 15.45 II arutelu: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus
Mis oleks Eesti supervõime? Mida saaks riik teha TI efektiivsemaks kasutamiseks majanduses? Mida teha TI-ga koolihariduses ja mis suunad võtta kõrg- ja kutsehariduses? Kas ja kes aitaks täiskasvanuid?
Ats Albre (Nortal Eesti tegevjuht ja ITL-i president), Mari-Klara Stein (TTÜ juhtimise valdkonna professor), riigikogu liikmed Riina Sikkut ja Irja Lutsar

15.45 – 15.50 Kokkuvõte – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor

Avafoto: “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.” (ETAG)

Eesti: Teadlased hakkasid viipekeele tõlkerobotit arendama

Eesti viipekeelne tõlkerobot

NordenBladet – Eestis käivitati arendus, mille eesmärk on luua esimene eesti viipekeelse tõlkeroboti prototüüp. Lahendus põhineb videoavataril, mis tõlgib eestikeelse kõne ja teksti viipekeelde, et muuta igapäevane teave viipekeele kasutajatele kättesaadavamaks olukordades, kus tõlketeenus puudub või ei ole kiiresti saadaval.

Arenduse esimeses etapis keskendutakse transporditeadete, uudiste ja muuseumieksponaatide kirjelduste vahendamisele. Videoavatar on loodud toetama iseseisvat toimetulekut avalikes asutustes, kaubandus- ja tegevuskeskustes ning transpordisõlmedes.

Viipekeel on paljudele kurtidele emakeel, mistõttu ei piisa üksnes helilise info vahendamisest. Projekti fookuses on ka tekstipõhise info edastamine viipekeelde, et vähendada keelebarjääri olukordades, kus kirjalik eesti keel võib täita võõrkeele rolli.

Eesti Vaegkuuljate Liidu hinnangul on Eesti jäänud kuulmispuude osas Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi nõuete täitmisel maha, seejuures ei ole viipekeelse kogukonna erivajadustega piisavalt arvestatud, mistõttu suur osa nii päevakajalisest kui iseseisvaks toimetulekuks vajalikust informatsioonist nendeni ei jõua.

Arendus käsitleb nii tehnoloogilist kui ka teaduslikku väljakutset: eesmärk on luua tehisintellektil põhinev tõlkesüsteem, mis suudab usaldusväärselt modelleerida viipeid ja nende konteksti. Tulemusi hakatakse regulaarselt katsetama viipekeele kogukonnaga, et tagada lahenduse praktilisus, täpsus ja kasutajasõbralikkus.

Projekti veab riiklik keelevaldkonna arendusüksus koostöös ülikooli teadlaste ja kodumaiste tehnoloogiaettevõtetega. Pikas plaanis loodetakse, et algatus kasvatab Eestis uut teadmiste- ja arendusvaldkonda, mis ühendab keeletehnoloogia ning viipekeele uurimise ja rakendamise.

Avafoto on illustreeriv: Eesti viipekeelne tõlkerobot. (NordenBladet)
Vaata ka: https://riigikantselei.ee/eesti-viipekeelne-tolkerobot

ANNETAJAD jäävad pika ninaga: Slava Ukraini endised liikmed loobusid Lehtmelt kahju väljanõudmisest

MTÜ Slava Ukraini endised liikmed otsustasid mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmiseks hagi

NordenBladet – MTÜ Slava Ukraini* endised liikmed otsustasid mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmise hagi ning jätkata organisatsiooni likvideerimist.

Otsus sündis üldkogu e-posti hääletusel: 11 liikmest vastas kuus ning toetasid likvideerimise jätkamist ilma MTÜ esindamiseta kohtumenetluses. Nõukogu endine liige Ilmar Raag teatas, et pooldas hagi esitamist, kuid jäi vähemusse, vahendab ERR. Tema sõnul tähendab otsus loobumist annetajate võimaluste esindamisest enne kohtuotsust; erimeelsuste üheks põhjuseks on mitme varasema liikme MTÜ-st lahkumine.

Raagi sõnul oli viimase kuu jooksul teatanud ka mitu erafirmat, et on valmis MTÜ Slava Ukrainit toetama, et esitada Lehtme vastu hagi ja nõuda tagasi valesti kasutatud annetajate raha.

Slava Ukraini lõpetas tegevuse 2024. aasta sügisel rahapuuduse tõttu ja on likvideerimisel. Prokuratuur hindab Lehtmele omistatava kahju suuruseks ligikaudu 450 000 eurot. Lehtme kriminaalasjas toimub täna, teisipäeval, Harju maakohtus eelistung.

__________________________
* Slava Ukraini oli 2022. aastal sündinud Eesti MTÜ, mis kogus annetusi ja saatis abi Ukrainasse (meditsiin, varustus, sõidukid) pärast Venemaa täiemahulist sissetungi. 2023. aastal kerkisid kahtlused annetuste väärkasutuses seoses organisatsiooni toonase juhi Johanna-Maria Lehtmega; ülekanded „kahtlastele organisatsioonidele“ peatati ja käivitati kontroll. Prokuratuur peab võimalikuks tekitatud kahju ligikaudu 450 000 eurot, mistõttu Lehtme kriminaasi jõudis kohtusse. MTÜ tegevus seiskus rahapuuduse tõttu, käib likvideerimine ning endised liikmed otsustasid eraldi tsiviilhagist loobuda.

Avafoyo: Unsplash

Utilitas ühendas Valga ja Valka kaugkütted: Euroopa esimene piiriülene soojusühendus

Utilitas on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter)

NordenBladet – Energiakontsern Utilitas* ühendas Valga ja Valka kaugküttevõrgud 1,6 km pikkuse toruga, luues teadaolevalt Euroopa esimese piiriülese soojusühenduse. Ühendus võimaldab kasutada Valka koostootmisjaama jääksoojust mõlema piirilinna kütmiseks.

Utilitas omandas Valka koostootmisjaama 2024. aasta märtsis; Valga katlamaja kuulus kontsernile juba varem. Mõlemad tootmisüksused töötavad puiduhakkel. Varem jäi Lätis võimsust üle, samal ajal tuli Valgas külmadega käivitada põlevkiviõlikatel.

Kontserni juhi Priit Koidu sõnul on investeering märgiline, sest soojus ja elekter toimivad üha enam koos ning elektritootmise jääksoojust saab nüüd tõhusalt kaugküttes kasutada.

Investeering ulatub ligi kahe miljoni euroni ning on esimene kord, kui erafirma ehitab oma vahenditest piiriülese taristulahenduse. Utilitase kaugküttefirmade juht Robert Kitt rõhutas, et toru rajamine oli tarbijatele soodsam kui uute tootmisvõimsuste ehitus ning tagab olemasoleva ressursi maksimaalse kasutuse.

Sümboolne avamine toimus otse riigipiiril. Projekti elluviimiseks ei tulnud läbida ulatuslikku bürokraatiat; ehitajad pidid üksnes politseile selgitama piiril toimunud kaevetöid.

Hinnast: Eestis on soojuse hind ligikaudu 60 €/MWh (lisandub käibemaks). Läti poolel on hind veidi kõrgem, kuid Valka jääb võrreldes teiste Läti linnadega odavamasse otsa.

_____________________________

* Utilitas (endise nimega OÜ Elekter ja Küte) on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter). Ettevõtte põhifookus on puiduhakkel ja teistel taastuvatel kütustel põhinev soojus- ja elektritootmine, tippkoormusi katavad vajadusel reservkatlad. Utilitas tegeleb ka kaugküttevõrkude kaasajastamise, hoonete energiatõhususe lahenduste ja nutika juhtimise arendamisega.

Viimastel aastatel on kontsern laienenud nii Eestis kui ka Lätis, omandades ja ühendades kohalikke soojusvõrke, et kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Eesmärk on vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, hoida tarbijate hinnad stabiilsemad ning parandada varustuskindlust.

Utilitas on erafirma, mis on ligi 20% osalusega aktsionär ettevõttes AS Tallinna Vesi, mis on noteeritud Nasdaq Tallinnas.

Avafoto: Unsplash