NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon valis täna erakorraliselt esimehe ja aseesimehe. Esimeheks valiti Peeter Tali ja aseesimeheks Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine toimus seoses sellega, et komisjoni senine esimees Liisa Pakosta asus uue valitsuse justiits- ja digiministriks.
Komisjoni liikmed on veel Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Maria Jufereva-Skuratovski, Katrin Kuusemäe, Hanah Lahe, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Luisa Rõivas, Riina Solman, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm ja Kristo Enn Vaga. Kokku kuulub komisjoni 17 liiget.
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, millel on Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjon annab mandaadi valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks. ELAKi seisukohad on valitsusele kohustuslikud ja valitsus lähtub nendest Euroopas peetavates aruteludes.
NordenBladet — Eesti reservohvitserid andsid Liitlasriikide Reservohvitseride Konföderatsiooni (CIOR) suvekongressi lõputseremoonial organsatsiooni juhtimise üle põhjamaade reservväelastele.
„Meie sõjaline kaitse rajaneb reservis olevatel lahinguväljaõppega üksustel, kuid reservvägi on ka sild sõjaväe ja muu ühiskonna vahel,“ ütles Vabariigi President Alar Karis liitlasriikide reservohvitseridele peetud kõnes. „Rahvusvaheline koostöö teeb meid tugevaks, aitab kaitsta ja veenvalt heidutada. Eesti on alati oma partnerite ja sõprade jaoks olemas – nii headel kui ka halbadel aegadel.“
Eesti oli CIOR-i eesistujariik aastatel 2022-2024. „Meie eesmärgiks oli näidata liitlasriikide reservväelastele, kuidas Eesti hoiab lahinguvalmidust ning tutvustada meie reservväe väljaõppe- ja õppekogunemiste korraldamise põhimõtteid,“ ütles CIOR-i eelmine president ja Eesti eesistumise juht kolonelleitnant Toomas Luman, kelle sõnul oli Eesti kogemus liitlasriikide jaoks uudne ja muljetavaldav.
Eesti eesistumise langes aega, mil on käimas Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas. „Kasutasime kõiki võimalusi, et jagada meie enda ja tunnustatud rahvusvaheliste ekspertide teadmisi Venemaast ja käimasolevast sõjast,“ ütles Luman.
Eesti reservohvitseride juhtimisel tõstatas CIOR NATO juhtstruktuurides korduvalt reservvägede rolli küsimuse ning kutsus üles nii NATO juhtstruktuure kui ka riike reservvägede rolli täpsemalt määratlema. „Kui Eestis ja Soomes on väga selge ajateenistusel põhinev reservväe süsteem, siis paljudes riikides on reservväelaste väljaõpetamine ja kaasamine riigikaitsesse korraldatud teistsugustel alustel. Süsteemsem lähenemine liitlasriikide tasandil aitab reserve paremini kaasata,“ ütles kolonelleitnant Toomas Luman.
Lisaks töökohtumistele NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja NATO sõjalise komitee esimehe admiral Rob Baueriga korraldas Eesti CIOR-i presidentuuri meeskond NATO peakorteris seminare Ukraina ja Venemaa teemadel ning rahvusvahelise konverentsi möödunud nädalal Tallinnas. Eestis toimunud kohtumiste raames külastasid teiste riikide reservohvitserid korduvalt õppust Kevadtorm ning kohtusid Eesti kaitseväe juhtidega.
NordenBladet — Uue valitsuse ametisse astumisega seoses naasevad parlamenti Kaja Kallas ja Mart Võrklaev ning asendusliikmena saab Riigikogu liikmeks Hele Everaus.
Kuna eelmise valitsuse peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev vabastati valitsuse liikme kohustustest, taastuvad alates kolmapäevast nende volitused Riigikogus. Seoses sellega lõppevad Riigikogu liikmete Irina Talviste ja Urve Tiiduse volitused. Riigikogu juhatus otsustas, et kuna Riigikogu liikmeks saanud Raimond Tamm astus enne ametivande andmist tagasi, asub alates kolmapäevast Riigikogu liikmeks asendusliige Hele Everaus.
Eile otsustas juhatus, et alates teisipäevast asuvad Riigikogu liikmeteks asendusliikmed Talviste ja Tamm, aga ka Ando Kiviberg ja Madis Timpson, kuna uue valitsuse liikmeteks nimetamise tõttu peatusid Yoko Alenderi, Erkki Keldo, Jürgen Ligi ja Liisa Pakosta volitused Riigikogus.
Kiviberg ja Timpson andsid ametivande tänasel erakorralisel istungjärgul. Riigikogu juhatus registreeris Kivibergi Eesti 200 ja Timpsoni Reformierakonna fraktsiooni liikmeks. Lisaks registreeris juhatus Reformierakonna fraktsiooni esimeheks Õnne Pillaku ning aseesimeesteks Mihkel Leesi ja Liina Kersna.
Samuti kinnitas juhatus muudatused Riigikogu kolme komisjoni koosseisus: Kristina Šmigun-Vähi lahkub sotsiaalkomisjonist ja asub majanduskomisjoni liikmeks, Timpson sotsiaalkomisjoni ning Maris Lauri julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks.
NordenBladet — Riigikogu Toimetiste (RiTo) 49. number on pühendatud Eesti tööstusele, mille seis ei ole mitme seekordse RiTo autori hinnangul sugugi kiita.
Väljaande värskes numbris kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees Ahti Asmann Eesti tööstuse väljavaadetest.
„Eesti on laiemaltki kaotanud oma atraktiivsuse investeeringute sihtriigina, mis pole ime – energia hind on ülikõrge ning asukoht perifeerne, eriti Venemaa-Ukraina sõja vaates. Regulatiivne keerukus on meil kõrge ning ületab kohati nn vana Euroopat, tööjõudu on vähe ja see on kallis,” arvab Ahti Asmann.
Eesti tööstuse keerulistest aegadest kirjutab ka Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Parim juht 2024, IXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo hoiatab, et Eesti tööstust ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast ambitsiooni nappus.
„Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga,” ütleb Suursoo.
Eesti tööstuse olukorrale keskendub ka värske numbri vestlusring, kus osalesid Lauri Laats, Arvo Aller, Jaak Aab, Aivar Kokk ja Tarmo Tamm.
Majandusanalüütik Raivo Vare kirjutab maailma majanduses kujunevast uuest arengutsüklist ning sellest, kuidas sellega võiks Eesti kohaneda.
Uuest Riigikogu Toimetiste numbrist leiab ka valiku Sisekaitseakadeemia silmapaistvamaid lõputöid, mis käsitlevad praegust julgeolekuolukorda.
RiTo 49. numbri artiklid on kättesaadavad ajakirja veebilehelt, kus saab tutvuda ka kõigi ajakirja varasemate numbritega.
Mahukat, enam kui 200-leheküljelist ja kaks korda aastas ilmuvat, ajakirja võivad kõik huvilised tellida endale paberkandjal RiTo kodulehe vahendusel või osta Rahva Raamatu poodidest.
Riigikogu Toimetised on alates 2000. aastast ilmuv Eesti parlamendi ajakiri, mis kajastab erinevaid ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Ajakiri on mõeldud poliitika- ja ühiskonnahuvilistele ning see ilmub kaks korda aastas. Järgmine RiTo number ilmub 2024. aasta detsembris.
NordenBladet – Korteriühistud üle Eesti on pikalt oodanud võimalust taotleda taas toetusi korterelamute renoveerimiseks. Kliimaministeerium on kooskõlastamiseks saatnud määruse eelnõu, millega kehtestatakse 160 miljoni euro ulatuses renoveerimistoetusi uue vooru avamiseks suve lõpus.
Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütles teisipäevases Vikerraadio saates “Uudis+”, et märkimisväärse renoveerimistoetuse eesmärk on Eesti elukeskkonda parandada. “160 miljonit eurot on osa 330 miljoni euro suurusest toetuspaketist, mis on mõeldud Eesti elukeskkonna parandamiseks, eelkõige energiatõhususe suurendamiseks,” selgitas Jaanisoo.
Jaanisoo sõnul on Euroopa Liidult saadud toetusrahade jaotus planeeritud nii, et igal aastal on kindel maht, mis võimaldab korteriühistutel ja ehitusettevõtetel tegevusi pikemaajaliselt planeerida. “Nendest toetusrahadest on voor planeeritud igasse aastasse. Eelmisel aastal 80, sellel aasta 160 ja järgmisel aastal 90 miljonit eurot,” märkis Jaanisoo.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi märkis saates, et kõrged nõuded, näiteks volitatud arhitekti kaasamine, võivad madala sissetulekuga elanike jaoks osutuda liiga kulukaks.
Uue määruse järgi on renoveerimistoetuse määrad piirkonniti erinevad. Näiteks Ida-Virumaal on toetusmäär lausa 70 protsenti, samas kui Valgamaal on see 50 ja Tallinnas 30 protsenti. “Ida-Virumaa puhul on tegemist spetsiifilise meetmega, et käivitada piirkonna renoveerimisturg,” lausus Jaanisoo.
Urmas Mardi sõnul on erinevad toetusmäärad tekitanud kahetise olukorra. “Ühtepidi mõistame, et on piirkondi, kus kinnisvara väärtus on madalam ja on mõistlik hajutada toetusi üle Eesti. Teistpidi on ühistujuhid toonud esile, et näiteks Tallinnas kortermajas elavad pensionärid saavad täpselt sama pensioni kui Valgas, kuid renoveerimise toetusmäär on erinev,” selgitas Mardi.
Ivo Jaanisoo täpsustas, et piirkondade erinev toetusmäär on poliitiline otsus. “Koalitsioonileping rõhutab vajadust toetada maapiirkondi, mis asuvad Tallinnast ja Tartust kaugemal,” selgitas Jaanisoo.
Erinevalt teistest kohtadest on Ida-Virumaal lubatud ka etapiline rekonstrueerimine, mis Jaanisoo sõnul ei ole võrdne kümne aasta taguse osalise renoveerimisega.
Renoveerimistoetuste voor loodetakse avada augusti lõpus, sõltuvalt uue ministri kiirest sisseelamisest ja võimalike muudatuste tegemisest.
